Kaalium

Täkst aw mooringer frasch

Di artiikel as/es en stomp
(mo.) Di artiikel „Kaalium“ as nuch en lait knååp. Wan dü mör ouert temaa wiist, schriw dåt iinjfåch deertu!
(öö.) Di artiikel „Kaalium“ as man noch en betj knaap. Wan Dü muar auer det teemoo sai könst, skriiw't man ianfach diartu!
(sö.) Di Artiikel „Kaalium“ es jit en bet kuurt. Wan Dü wat weetst, wat jir waant, wiis sa gur en skriif dit diartö!

Äinschape

[Ar] 4s¹

19

K

Perioodesüsteem
Klik aw sün latje blook for en ouder elemänt

Ålgemiin

Noome, Sümbool, Ordenstål

Kalium, K, 19

Seerie

Alkalimetalle

Gruppe, Perioode, Blook

1, 4, s

Ütsiien

säälwersk wiet

Mase-önjdiilj önj e wrålhüle

2,4 %

Atomaar

Atommasse

39,0983 u

Atomradius (beräägned)

220 (243) pm

Kovalenten Radius

196 pm

Van-der-Waals-Radius

275 pm

Elektroonekonfigurasjoon

[Ar] 4s¹

Elektrone pro Energieniveau

2, 8, 8, 1

Austrittsarbeit

2,3 eV

1. Ionisierungsenergie

418,8 kJ/mol

Füüsikaalisch

fest

kubisk ruumzentrierd

0,856 g/cm³

0,4

336,53 K (63,38 °C)

1032 K (759 °C)

45,94 · 10⁻⁶ m³/mol

79,87 kJ/mol

2,334 kJ/mol

1,06 · 10⁻⁴ Pa bei __ K

Schålgauihäid

2000 m/s bei 293,15 K

Spetsiifisch wårmkkapatsiteet

757 J/(kg • K)

Elektrisch liidjefjardihäid

13,9 · 10⁶ S/m

Wårmkliidjefjardihäid

102,4 W/(m • K)

Kemisch

Oksidasjoonstustånde

1

Oxide (Basizität)

K₂O (stäärk basisk)

Normåålpotentsjåål

−2,92 V (K⁺+ e⁻ → K)

Elektronegativiteet

0,82 (Pauling-Skala)

Isotoope

Isotop	NH	t_1/2	ZM	ZE MeV	ZP
³⁸K	{syn.}	7,636 min	ε	5,913	³⁸Ar
³⁹K	93,26 %	Stabil
⁴⁰K	0,012 %	1,277 · 10⁹ a	β⁻	1,311	⁴⁰Ca
			ε	1,505	⁴⁰Ar
			β⁺	1,505	⁴⁰Ar
⁴¹K	6,73 %	Stabil
⁴²K	{syn.}	12,36 h	β⁻	3,525	⁴²Ca
⁴³K	{syn.}	22,3 h	β⁻	1,815	⁴³Ca

Mör Isotoope sii Liste foon Isotoope.

NMR-Äinschape

	Spin	γ in rad·T⁻¹·s⁻¹	E	f_L bei B = 4,7 T in MHz
³⁹K	3/2	1,248 · 10⁷	0,000508	9,33
⁴¹K	3/2	6,852 · 10⁶	8,4 · 10⁻⁵	5,12

Sääkerhäidshaanewisinge

Gefåårstufkåntiikning üt RL 67/548/EWG, Anh. I


Leicht- entzündlich	Ätzend
(F)	(C)

R- än S-Seetinge

R: 14/15-34

S: (1/2)-8-45

Süwid möölik än gebrüklik, wårde SI-iinjhäide ferwånd.
Wan ai ouers fermårked, jüle da önjjääwene dooten bai ståndardbetängelse.