L_2019163ET.01000101.xml

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/997,

18. juuni 2019,

millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 23 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu kodakondsus on liikmesriikide kodanike põhistaatus. Sellega antakse igale liidu kodanikule õigus saada kolmanda riigi territooriumil, kus nende kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud, kaitset teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikud. See õigus jõustus nõukogu direktiiviga (EL) 2015/637, (2) millega kehtestatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitse hõlbustamiseks vajalikud koostöö- ja koordineerimismeetmed.

(2)

Direktiivis (EL) 2015/637 nimetatakse tagasipöördumistunnistust teatavat liiki konsulaarabiks, mida liikmesriikide saatkonnad ja konsulaadid peavad liidu esindamata kodanikele andma. Tagasipöördumistunnistus on üheksainsaks reisiks välja antav dokument, mis võimaldab selle omanikul sõita tagasi koju või erandkorras muusse sihtkohta, kui tal ei ole võimalik kasutada oma tavapäraseid reisidokumente, näiteks põhjusel, et need on varastatud või kadunud. Muu sihtkoht võib näiteks olla naaberriik või samuti lähedalasuv riik, kus esindamata kodaniku kodakondsusjärgsel liikmesriigil on saatkond või konsulaat.

(3)

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsusega 96/409/ÜVJP (3) kehtestati ühtne tagasipöördumistunnistus, mille liikmesriigid annavad liidu kodanikele paikades, kus nende kodanike kodakondsusjärgsel liikmesriigil ei ole alalist diplomaatilist või konsulaaresindust. Nüüd on vaja ajakohastada selle otsuse sätteid ning kehtestada ELi tagasipöördumistunnistuse jaoks ajakohastatud ja turvalisem vorming. Tagada tuleks ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmise eritingimuste ja menetluse ning direktiivis (EL) 2015/637 sätestatud konsulaarkaitse üldnormide kooskõla, kuna nimetatud direktiivi koos selle artiklis 14 ette nähtud finantsmenetlusega kohaldatakse esindamata kodanikele ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmise suhtes. Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha täiendavad normid, mida vajaduse korral kohaldatakse koos direktiivis (EL) 2015/637 sätestatud normidega.

(4)

ELi tagasipöördumistunnistus tuleks taotluse korral anda igale kolmandas riigis olevale esindamata kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole seda muul viisil võimalik mõistliku aja jooksul saada, näiteks reisi ajal sündinud vastsündinule või isikule, kelle dokumendid on aegunud ja kodakondsusjärgne liikmesriik ei saa neid kergesti asendada. ELi tagasipöördumistunnistus tuleks väljastada pärast seda, kui esindamata kodanikku abistav liikmesriik on saanud selle kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt kinnituse tema kodakondsuse ja isikusamasuse kohta.

(5)

Kuna passi või reisidokumendi kaotus võib esindamata kodanikele kolmandates riikides põhjustada suuri probleeme, on vaja kehtestada lihtsustatud koostöö- ja koordineerimismenetlus abistava liikmesriigi ja esindamata kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi vahel. Liikmesriigid peaksid tagama, et konsultatsioonid viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik, tavaliselt paari tööpäeva jooksul. Samal ajal on erandjuhtudel vaja säilitada piisav paindlikkus. Abistaval liikmesriigil peaks olema lubatud anda ELi tagasipöördumistunnistus välja ilma kodakondsusjärgse liikmesriigiga eelnevalt konsulteerimata ainult äärmiselt pakilistel juhtudel. Enne peaks liikmesriik olema üldjuhul ära kasutanud kõik kättesaadavad kodakondsusjärgse liikmesriigiga suhtlemise viisid. Näiteks peaks liikmesriik esmalt püüdma edastada osa asjakohasest teabest, näiteks taotleja nime, kodakondsuse ja sünniaja. Sellistel juhtudel peaks abistav liikmesriik teatama kodakondsusjärgsele liikmesriigile nii kiiresti kui võimalik tema nimel antud abist selle tagamiseks, et kodakondsusjärgne liikmesriik on asjakohaselt teavitatud.

(6)

Turvakaalutlustel peaksid ELi tagasipöördumistunnistuse saajad selle pärast turvalist kojujõudmist tagastama, näiteks piirivalveametnikele või passide väljastamise eest vastutavatele ametiasutustele. Samuti tuleks abistava liikmesriigi väljaandvas asutuses säilitada koopia või skann igast väljaantud ELi tagasipöördumistunnistusest ning teine koopia või skann tuleks saata saaja kodakondsusjärgsele liikmesriigile. Tagastatud ELi tagasipöördumistunnistused ja säilitatud koopiad tuleks nii kiiresti kui võimalik hävitada.

(7)

Esindamata kodanikel peaks olema võimalik taotleda ELi tagasipöördumistunnistust mis tahes liikmesriigi saatkonnas või konsulaadis. Vastavalt direktiivis (EL) 2015/637 sätestatule võivad liikmesriigid sõlmida praktilisi kokkuleppeid, et jagada kohustusi esindamata kodanikele ELi tagasipöördumistunnistuste väljaandmisel. Liikmesriigid, kellelt taotletakse ELi tagasipöördumistunnistust, peaksid juhtumipõhiselt hindama, kas ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmine on asjakohane või tuleks asi suunata edasi saatkonnale või konsulaadile, mis on juba kehtiva kokkuleppe alusel määratud pädevaks.

(8)

Kuna dokument on ette nähtud üheksainsaks reisiks, peaks ELi tagasipöördumistunnistus kehtima selleks reisiks vajaliku aja jooksul. Arvestades tänapäevaseid reisivõimalusi ja kiirust, ei tohiks ELi tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg, välja arvatud erandlike asjaolude korral, ületada 15 kalendripäeva.

(9)

Lisaks ELi tagasipöördumistunnistuste väljaandmisele esindamata kodanikele kolmandates riikides, ei tohiks käesolev direktiiv takistada liikmesriikidel anda ELi tagasipöördumistunnistusi välja muudes olukordades, võttes arvesse riiklikku õigust ja tavasid. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik anda ELi tagasipöördumistunnistus välja oma kodanikele, liikmesriikide territooriumil esindamata liidu kodanikele ja sellise teise liikmesriigi kodanikele, mis on esindatud riigis, kus nad ELi tagasipöördumistunnistust taotlevad. Seda tehes peaksid liikmesriigid võtma pettuse ja kuritarvitamise ärahoidmiseks vajalikke meetmeid. Liikmesriigid võivad aga ka otsustada sellistes olukordades ELi tagasipöördumistunnistusi mitte välja anda.

(10)

Vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artiklile 5 ning selleks, et tagada võimalus kasutada Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 20 lõike 2 punktis c sätestatud õigust ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning võttes arvesse riiklikku õigust ja tavasid, peaks abistaval liikmesriigil olema võimalik anda ELi tagasipöördumistunnistus liidu kodanikega kaasas olevatele pereliikmetele, kes ei ole liidu kodanikud, kui nimetatud pereliikmed elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis, arvestades iga juhtumi konkreetseid asjaolusid.

(11)

Teatavatelt pereliikmetelt, kes ei ole liidu kodanikud, võidakse lisaks ELi tagasipöördumistunnistusele nõuda liidu territooriumile tagasipöördumiseks viisa taotlemist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (4) artikli 5 lõikele 2 nõutakse pereliikmetelt, kes ei ole liikmesriigi kodanikud, üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1806 (5) või, kui see on asjakohane, liikmesriigi õigusele vastavat sissesõiduviisat. Kui sellistel pereliikmetel on direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 10 osutatud kehtiv elamisluba, on nad viisanõudest vabastatud. Liikmesriigid peavad sellistele isikutele andma kõik võimalused vajalike viisade hankimiseks. Sellised viisad tuleb anda tasuta ja võimalikult kiiresti kiirendatud menetluse alusel.

(12)

ELi tagasipöördumistunnistus peaks koosnema ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormist ja ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest kleebisest. ELi tagasipöördumistunnistus peaks sisaldama kogu vajalikku teavet ja vastama rangetele tehnilistele normidele, eriti järeletegemist ja võltsimist välistavate kaitsemeetmete osas. See peaks olema kulutõhus, sobima kasutamiseks kõikides liikmesriikides ja olema varustatud üldiselt äratuntavate turvaelementidega, mis on palja silmaga selgesti nähtavad.

(13)

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne vorm peaks sisaldama tühje lehekülgi, et vajaduse korral saaks viisa otse vormile kinnitada. Vorm peaks olema aluseks, millele kinnitatakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis, mis sisaldab saaja kohta asjakohast teavet. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis tuleks kujundada nõukogu määruses (EÜ) nr 1683/95 (6) sätestatud ühtse viisavormi eeskujul ja peaks sisaldama sarnaseid turvaelemente. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis tuleks täita abistava liikmesriigi saatkonnas või konsulaadis, kasutades samu printereid nagu viisade puhul. Tehnilise vääramatu jõu korral peaks olema võimalik ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis käsitsi paigaldada. Vähendatud aktsepteerimise ja julgeoluriskide ärahoidmiseks peaks käsitsi paigaldamine olema nii piiratud kui võimalik ning seda tuleks kasutada ainult siis, kui printeri abil täidetud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtset kleebist ei ole võimalik mõistliku aja jooksul välja anda.

(14)

Dokumentide väljaandmise protsessi turvalisemaks ja kiiremaks muutmiseks tuleks taotleja näokujutis, mida kasutatakse ELi tagasipöördumistunnistusel, võtta saatkonnas või konsulaadis kohapeal digitaalse fotoaparaadi või samaväärsete vahendite abil. Ainult juhul, kui see ei ole teostatav, võib kasutada fotot pärast seda, kui saatkond või konsulaat on teinud kindlaks, et tegemist on taotleja fotoga. Sama näokujutis või foto tuleks siis edastada kodakondsusjärgsele liikmesriigile, et saada kinnitus taotleja isikusamasuse kohta.

(15)	Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha tehniline kirjeldus, mida ei peaks hoidma salajas. Asjakohasel juhul võib nimetatud tehnilist kirjeldust olla vaja täiendada salajase tehnilise kirjeldusega, et takistada järeletegemist ja võltsimist.

(16)

Selle tagamiseks, et täiendavat tehnilist kirjeldust käsitlevat teavet ei tehta kättesaadavaks enamatele isikutele kui vaja, peaks iga liikmesriik määrama ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsete vormide ja kleebiste valmistamise eest vastutava asutuse. Tõhususe eesmärgil soovitatakse liikmesriikidel määrata üksainus asutus. Liikmesriigil peaks olema võimalik seda asutust vajaduse korral muuta. Turvakaalutlustel peaks iga liikmesriik teatama kõnealuse asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

(17)

Et vajaduse korral kohandada ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise tehnilist kirjeldust tehnika arenguga ning muuta liikmesriiki, kes vastutab kolmandatele riikidele näidiste esitamise eest, et teavitada neid ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormingust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saab nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ja selle ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused seoses täiendava tehnilise kirjeldusega ja näitajatega käesoleva direktiivi kohaldamise jälgimiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (8).

(19)

Selleks et parandada ELi tagasipöördumistunnistuse aktsepteerimist, peaksid kolmandates riikides asuvad liidu delegatsioonid teavitama kolmandate riikide asjaomaseid asutusi ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormingust ja selle hilisematest muudatustest, andma aru ELi tagasipöördumistunnistuse aktsepteerimisest kolmandate riikide poolt ja edendama selle kasutamist. Liikmesriik peaks komisjoni toetusel esitama sel eesmärgil kasutatavad näidised Euroopa välisteenistusele.

(20)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada soodsamaid riiklikke sätteid, kui need on käesoleva direktiiviga kooskõlas.

(21)

Kui liikmesriigid töötlevad käesoleva direktiivi rakendamisel isikuandmeid, tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (9). ELi tagasipöördumistunnistuse süsteem eeldab selliste isikuandmete töötlemist, mida on vaja taotleja isikusamasuse kontrollimiseks, ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise trükkimiseks ja asjaomase andmesubjekti reisi lihtsustamiseks. Töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid, nagu kogutud isikuandmete maksimaalne säilitamisaeg, on veel vaja täpsustada. Kohaldatavate lõivude sissenõudmise tagamiseks ja võimalike kuritarvituste või muu pettusega seotud tegevuse vältimiseks on vajalik maksimaalselt 180 päeva pikkune säilitamisaeg abistava liikmesriigi puhul ja kahe aasta pikkune säilitamisaeg kodakondsusjärgse liikmesriigi puhul. Taotlejate isikuandmete kustutamine ei tohiks mõjutada liikmesriikide võimet jälgida käesoleva direktiivi kohaldamist.

(22)

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktide 22 ja 23 kohaselt peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama, tuginedes eelkõige spetsiaalse järelevalvekorra abil kogutud teabele, et hinnata käesoleva direktiivi mõju ning edasiste meetmete võtmise vajadust. Nimetatud hindamisel võiks samuti arvesse võtta tulevasi tehnilisi arengusuundi, mis võimaldavad võtta kasutusele elektroonilised tagasipöördumistunnistused.

(23)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, täpsemalt esindamata kodanike konsulaarkaitse hõlbustamiseks vajalike meetmete kehtestamist turvaliste ja laialdaselt aktsepteeritud tagasipöördumistunnistuste väljaandmise abil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, et vältida killustatust ja sellest tulenevat asjaolu, et liikmesriikide poolt esindamata kodanikele antavaid tagasipöördumistunnistusi aktsepteeritakse vähem, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Käesoleva direktiivi eesmärk on edendada harta artikliga 46 tagatud konsulaarkaitset. Direktiiviga austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat direktiivi tuleks tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(25)	Otsus 96/409/ÜVJP tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad tingimusi ja korda, mille alusel antakse esindamata kodanikele kolmandates riikides ELi tagasipöördumistunnistus, ja kehtestatakse sellise dokumendi ühtne vorming.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „esindamata kodanik“– kodanik, kellel on sellise liikmesriigi kodakondsus, mis ei ole kolmandas riigis esindatud vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artiklile 6;

2) „taotleja“– isik, kes taotleb ELi tagasipöördumistunnistust;

3) „saaja“– isik, kellele väljastatakse ELi tagasipöördumistunnistus;

4) „abistav liikmesriik“– liikmesriik, millelt taotletakse ELi tagasipöördumistunnistust;

5) „kodakondsusjärgne liikmesriik“– liikmesriik, mille kodanik taotleja end väidab olevat;

6) „tööpäevad“– kõik päevad, mis ei lange riigipühadele ega nädalavahetustele, mida tegutsema pidav asutus järgib.

II PEATÜKK

ELi TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUS

Artikkel 3

ELi tagasipöördumistunnistus

1. ELi tagasipöördumistunnistus on reisidokument, mille liikmesriik annab esindamata kodanikule kolmandas riigis üheksainsaks reisiks vastavalt tema taotlusele kas kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki või erandkorras muusse sihtkohta. Liikmesriigid võivad otsustada anda ELi tagasipöördumistunnistusi ka teistele saajatele kooskõlas artikliga 7.

2. Liikmesriigid annavad ELi tagasipöördumistunnistuse vastavalt artiklis 4 sätestatud menetlusele kolmandates riikides olevatele esindamata kodanikele, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole seda muul viisil võimalik mõistliku aja jooksul saada.

Artikkel 4

Menetlus

1. Kui liikmesriik saab ELi tagasipöördumistunnistuse taotluse, konsulteerib ta nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast taotluse saamist taotleja kodakondsusjärgse liikmesriigiga vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artikli 10 lõikele 2 taotleja kodakondsuse ja isikusamasuse kontrollimise eesmärgil.

2. Abistav liikmesriik esitab kodakondsusjärgsele liikmesriigile kogu asjakohase teabe, sealhulgas:

a)	taotleja perekonna- ja eesnimi (-nimed), kodakondsus, sünniaeg ja sugu;

taotleja näokujutis, mille võtavad abistava liikmesriigi ametiasutused taotluse esitamise ajal, või üksnes juhul kui see ei ole teostatav, taotleja skannitud või digitaalne foto, mis vastab Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) dokumendi nr 9303 (masinloetavate reisidokumentide kohta) (seitsmes väljaanne, 2015) (edaspidi „ICAO dokument nr 9303“) 3. osas kehtestatud standarditele;

c)	mis tahes olemasoleva identimisvahendi, näiteks isikutunnistuse või juhiloa koopia või skann ning, kui see on teada, asendatava dokumendi liik ja number ning riiklik isikukood või sotsiaalkindlustusnumber.

3. Nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui kolm tööpäeva pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist vastab kodakondsusjärgne liikmesriik konsulteerimistaotlusele vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artikli 10 lõikele 3 ja kinnitab, kas taotleja on tema kodanik. Kui kodakondsusjärgne liikmesriik ei suuda kolme tööpäeva jooksul vastata, teavitab ta selle ajavahemiku jooksul abistavat liikmesriiki ja esitab hinnangu, millal vastust on oodata. Abistav liikmesriik teavitab vastavalt taotlejat. Kui taotleja kodakondsus on kinnitust leidnud, annab abistav liikmesriik taotlejale ELi tagasipöördumistunnistuse nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast kinnituse saamist.

4. Kui kodakondsusjärgne liikmesriik on oma kodanikule ELi tagasipöördumistunnistuse andmise vastu, teavitab ta sellest abistavat liikmesriiki. Sellisel juhul ELi tagasipöördumistunnistust ei väljastata ja kodakondsusjärgne liikmesriik võtab vastutuse oma kodanikule konsulaarkaitse andmise eest vastavalt oma õiguslikele kohustustele ja tavadele. Abistav liikmesriik teavitab kodakondsusjärgse liikmesriigiga tihedalt konsulteerides vastavalt taotlejat.

5. Põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid ületada lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaegu.

6. Äärmiselt pakilistel juhtudel võib abistav liikmesriik anda ELi tagasipöördumistunnistuse välja ilma taotleja kodakondsusjärgse liikmesriigiga eelnevalt konsulteerimata. Enne peab abistav liikmesriik olema ära kasutanud kõik kättesaadavad kodakondsusjärgse liikmesriigiga suhtlemise viisid. Abistav liikmesriik teatab kodakondsusjärgsele liikmesriigile võimalikult kiiresti ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmisest ja sellest, kellele ELi tagasipöördumistunnistus anti. Teade sisaldab kõiki ELi tagasipöördumistunnistusele kantud andmeid.

7. ELi tagasipöördumistunnistuse välja andnud liikmesriigi asutus säilitab ühe koopia või skanni igast väljaantud ELi tagasipöördumistunnistusest ja saadab teise koopia või skanni taotleja kodakondsusjärgsele liikmesriigile.

8. ELi tagasipöördumistunnistuse saajal palutakse lõplikku sihtkohta saabumisel ELi tagasipöördumistunnistus tagastada, olenemata sellest, kas see on aegunud või mitte.

9. Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistuse taotluse standardvorm, mis sisaldab teavet kohustuse kohta ELi tagasipöördumistunnistus saabumisel tagastada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5

Finantssätted

1. Abistav liikmesriik nõuab taotlejalt sisse samasuguse lõivu, mida nõutakse oma kodanikelt riiklike erakorraliste dokumentide väljastamise eest.

2. Abistav liikmesriik võib lõivude sissenõudmisest loobuda üldiselt või konkreetsetes enda kindlaks määratud olukordades.

3. Kui taotlejal ei ole võimalik taotluse esitamisel abistavale liikmesriigile kohaldatavaid lõivusid tasuda, võtab ta kohustuse maksta sellised lõivud tagasi oma kodakondsusjärgsele liikmesriigile, kasutades direktiivi (EL) 2015/637 I lisas esitatud standardvormi. Sellistel juhtudel kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/637 artikli 14 lõiget 2 ja artiklit 15.

Artikkel 6

Kehtivusaeg

ELi tagasipöördumistunnistus kehtib selle reisi lõpuleviimiseks vajaliku aja jooksul, milleks see on väljastatud. Kõnealuse ajavahemiku arvutamisel võetakse arvesse vajalikeks ööbimisteks ja ümberistumiseks kuluvat aega. Kehtivusaeg hõlmab täiendavat kahepäevast ajapikendust. ELi tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg ei ületa 15 kalendripäeva, välja arvatud erandlike asjaolude korral.

Artikkel 7

ELi tagasipöördumistunnistuse valikuline väljastamine

1. Kui taotleja pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või seda ei ole muul viisil võimalik mõistliku aja jooksul saada, võib liikmesriik ELi tagasipöördumistunnistuse anda

a)	oma kodanikele;

b)	liidu kodanikele, kes ei ole esindatud liikmesriikide territooriumil, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 355 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud ülemeremaad ja -territooriumid;

c)	sellise teise liikmesriigi kodanikele, mis on esindatud riigis, kus nad ELi tagasipöördumistunnistust taotlevad, kui asjaomaste liikmesriikide vahel on olemas vastav kord;

d)	kolmandas riigis esindamata liidu kodanikega või punktis a, b või c osutatud liidu kodanikega kaasas olevatele pereliikmetele, kes ei ole liidu kodanikud, kui kõnealused pereliikmed elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis, ilma et see piiraks kehtivaid viisanõudeid;

e)	teistele isikutele, kellele see liikmesriik või mõni teine liikmesriik on kohustatud rahvusvahelise või riikliku õiguse alusel kaitset pakkuma ning kes elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis.

2. Kui liikmesriik annab ELi tagasipöördumistunnistuse kooskõlas

a)	käesoleva artikli lõike 1 punktiga b või c, peab artiklis 4 sätestatud konsulteerimine hõlmama liidu kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki;

käesoleva artikli lõike 1 punktiga d, peab artiklis 4 sätestatud konsulteerimine hõlmama kaasasoleva liidu kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki ning vajaduse korral pereliikme elukohaliikmesriiki. Erandina artikli 4 lõikest 6 ei väljastata ühtegi ELi tagasipöördumistunnistust ilma kaasasoleva liidu kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigiga ning vajaduse korral pereliikme elukohaliikmesriigiga eelnevalt konsulteerimata;

c)	käesoleva artikli lõike 1 punktiga e, peab artiklis 4 sätestatud konsulteerimine hõlmama seda liikmesriiki, kes on kohustatud rahvusvahelise või riikliku õiguse alusel taotlejale kaitset pakkuma ning kes on ELi tagasipöördumistunnistusel osutatud sihtriik.

III PEATÜKK

ELi TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE ÜHTNE VORMING

Artikkel 8

ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne vorming

1. ELi tagasipöördumistunnistus koosneb ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormist ja ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest kleebisest. Vorm ja kleebis vastavad tehnilistele kirjeldustele, mis on sätestatud I ja II lisas ning täiendavale tehnilisele kirjeldusele, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 9.

2. ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise täitmisel täidetakse II lisas esitatud lahtrid ja masinloetav ala kooskõlas ICAO dokumendiga nr 9303.

3. Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et tagada konsulaarkaitse õiguse kasutamine kaasaegse ja turvalise ELi tagasipöördumistunnistuse vormingu alusel, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I ja II lisa ning käesoleva artikli lõikes 2 ja artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud viiteid ICAO kehtestatud standarditele tehnika arengule reageerimiseks.

4. Liikmesriigid võivad II lisa punktis 9 osutatud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise märkuste lahtrisse lisada vajalikke riiklikke kandeid. Kõnealused liikmesriikide kanded ei dubleeri II lisas esitatud lahtreid.

5. Kõik ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kanded, sealhulgas näokujutis, trükitakse. Trükitud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel ei või teha käsitsi muudatusi.

Erandkorras võib tehnilise vääramatu jõu korral täita ELi tagasipöördumistunnistuse ühtseid kleebiseid käsitsi ja kinnitada neile foto. Sellisel juhul peab fotol olema täiendav kaitse foto asendamise vastu. Käsitsi täidetud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel ei või teha muudatusi.

6. Kui ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile veel kinnitamata ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel leitakse viga, tunnistatakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kehtetuks ja hävitatakse. Kui viga leitakse pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kinnitamist ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile, tunnistatakse mõlemad kehtetuks ja hävitatakse ning valmistatakse uus ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis.

7. Täidetud lahtreid hõlmav trükitud ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kinnitatakse ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile vastavalt I lisale.

8. Liikmesriigid tagavad tühjade ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsete vormide ja kleebiste varguskindla hoidmise.

Artikkel 9

Täiendav tehniline kirjeldus

1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis sisaldavad ELi tagasipöördumistunnistuse täiendavat tehnilist kirjeldust seoses järgmiste aspektidega:

a)	ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise kujundus, vorming ja värvid;

b)	ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi materjalile ja printimistehnikale esitatavad nõuded;

c)	turvaelemendid ja -nõuded, sealhulgas tugevdatud võltsimis- ja järeletegemisvastased standardid;

d)	muud ELi tagasipöördumistunnistuse täitmisel ja väljaandmisel järgitavad nõuded.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Võidakse otsustada, et lõikes 1 osutatud täiendav tehniline kirjeldus on salajane ja seda ei avaldata. Sel juhul tehakse see kättesaadavaks üksnes ELi tagasipöördumistunnistuste valmistamise eest vastutavatele liikmesriikide määratud asutustele ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.

Artikkel 10

ELi tagasipöördumistunnistuste valmistamine

1. Iga liikmesriik määrab asutuse, kes vastutab ELi tagasipöördumistunnistuste ühtsete vormide ja kleebiste valmistamise eest. Mitu liikmesriiki või kõik liikmesriigid võivad määrata ühe ja sama asutuse.

2. Iga liikmesriik annab ELi tagasipöördumistunnistuste ühtseid vorme ja kleebiseid valmistava asutuse nime teada komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kui liikmesriik muudab oma määratud asutust, teavitab ta sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 10. juulist 2019.

3. Nõukogu võib artikli 8 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks nõukogule.

6. Artikli 8 lõike 3 ja artikli 13 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

7. Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1683/95 artikliga 6 loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 13

Kolmandate riikide teavitamine

1. 21 kuu jooksul pärast artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmist esitab nõukogu eesistujaks olev liikmesriik ELi lepingu artikli 16 lõike 9 kohaselt komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidised.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva lõike esimest lõiku, määrates teise liikmesriigi riigiks, kes vastutab esimeses lõigus osutatud näidiste esitamise eest, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele, näiteks asjaolule, et tema territooriumil asub asutus, kelle mitu liikmesriiki või kõik liikmesriigid on määranud ELi tagasipöördumistunnistuste valmistamise eest vastutavaks.

2. Euroopa välisteenistus edastab ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidised liidu delegatsioonidele kolmandates riikides.

3. Liidu delegatsioonid kolmandates riikides teatavad vastavate kolmandate riikide asjaomastele asutustele ELi tagasipöördumistunnistuse kasutamisest ning selle ühtsest vormingust ja peamistest turvaelementidest, muu hulgas saates neile võrdluseks ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidised. Konkreetse kolmanda riigi teavitamist korratakse kõnealuse kolmanda riigi taotlusel. Teavitamine ei sisalda tehnilist kirjeldust, mis tuleb hoida salajas kooskõlas artikli 9 lõikega 2.

4. Iga kord, kui ELi tagasipöördumistunnistuse ühtset vormi või kleebist muudetakse, korratakse lõigetes 1–3 sätestatud menetlust. Lõikes 1 osutatud tähtaeg on 21 kuud pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi või kleebise muudetud vormingu vastuvõtmist.

5. Kui kolmandas riigis ei ole ühtegi liidu delegatsiooni, otsustavad esindatud liikmesriigid kohaliku konsulaarkoostöö kaudu, milline liikmesriik teavitab selle kolmanda riigi asjaomaseid ametiasutusi ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsest vormingust ning selle peamistest turvaelementidest. Euroopa välisteenistus koordineerib sel eesmärgil asjaomase liikmesriigiga ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi ja kleebise näidiste edastamist.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Soodsam kohtlemine

Liikmesriigid võivad kehtestada või jätta kehtima käesolevas direktiivis sätestatust soodsamad sätted, kui need on käesoleva direktiiviga kooskõlas.

Artikkel 15

Isikuandmete kaitse

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel töödeldavaid isikuandmeid, sealhulgas artikli 4 lõikes 2 osutatud taotleja näokujutist või fotot kasutatakse ainult taotleja isikusamasuse kontrollimiseks vastavalt artiklis 4 sätestatud menetlusele, et trükkida ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis ja lihtsustada asjaomase taotleja reisi. Abistav liikmesriik ja kodakondsusjärgne liikmesriik tagavad isikuandmete asjakohase turvalisuse.

2. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, on taotlejal, kellele on antud ELi tagasipöördumistunnistus, õigus kontrollida ELi tagasipöördumistunnistusele kantud isikuandmeid ja nõuda vastavalt vajadusele paranduste tegemist uue dokumendi väljaandmise teel.

3. ELi tagasipöördumistunnistusele ei kanta teavet masinloetavas vormis, välja arvatud juhul, kui see esineb ka II lisa punktis 6 osutatud lahtrites.

4. Abistav liikmesriik ja kodakondsusjärgne liikmesriik säilitavad taotleja isikuandmeid üksnes nii kaua, kui see on vajalik, sealhulgas artiklis 5 osutatud lõivude sissenõudmiseks. Isikuandmeid ei tohi mingil juhul säilitada kauem kui 180 päeva abistava liikmesriigi puhul ning kauem kui kaks aastat kodakondsusjärgse liikmesriigi puhul. Selle säilitamistähtaja möödumisel taotleja isikuandmed kustutatakse.

5. Erandina lõikest 4 tagavad liikmesriigid kõigi tagastatud ELi tagasipöördumistunnistuste ja seotud koopiate võimalikult kiire ja ohutu hävitamise.

Artikkel 16

Järelevalve

1. Liikmesriigid jälgivad korrapäraselt käesoleva direktiivi kohaldamist järgmiste näitajate alusel:

a)	vastavalt artiklile 3 välja antud ELi tagasipöördumistunnistuste arv ja saaja kodakondsus;

b)	vastavalt artiklile 7 välja antud ELi tagasipöördumistunnistuste arv ja saaja kodakondsus ning

c)	ELi tagasipöördumistunnistustega seotud pettuse- ja võltsimisjuhtumite arv.

2. Liikmesriigid korraldavad lõikes 1 sätestatud näitajate muutuste mõõtmiseks vajalike andmete genereerimise ja kogumise ning esitavad selle teabe kord aastas komisjonile.

3. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad näitajad lisaks lõikes 1 osutatutele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 17

Hindamine

1. Komisjon viib käesoleva direktiivi hindamise läbi mitte varem kui viie aasta möödumisel käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamisi järeldusi sisaldava aruande. Aruandes hinnatakse muu hulgas isikuandmete turvalisuse taseme asjakohasust, mõju põhiõigustele ja võimalikku ühtse ELi tagasipöördumistunnistuse lõivu kehtestamist.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

1. Otsus 96/409/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks 36 kuu möödumisel artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmisest.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

3. Liikmesriigid tagavad, et otsuse 96/409/ÜVJP kohaselt koostatud tagasipöördumistunnistuse vormid tunnistatakse kehtetuks ja hävitatakse lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul.

Artikkel 19

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 24 kuu möödumisel artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmisest. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 36 kuu möödumisest artiklis 9 osutatud täiendava tehnilise kirjelduse vastuvõtmisest.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 18. juuni 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA

(1) 16. jaanuari 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ (ELT L 106, 24.4.2015, lk 1).

(3) Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 25. juuni 1996. aasta otsus 96/409/ÜVJP tagasipöördumistunnistuse kehtestamise kohta (EÜT L 168, 6.7.1996, lk 4).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39).

(6) Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1).

(7) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).