Mine sisu juurde

Haigus

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Haige)
Gabriël Metsu, "Haige laps" (1660ndad)
Anna Nordlander, "Haige saam. Etüüd" (1870ndad)
Eva Bonnier, Reflex i blått (1887)
Anna Syberg, "Haigevoodi juures" (1908)

Haigus (kreeka νόσος nosos, ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.


Proosa

[muuda]
  • IV. Pidev valu kehas ei kesta pikalt, seevastu teravaim valu on üürike, ja valu, mis pelgalt ületab lihaliku naudingu, ei kesta palju päevi. Pikaajalised haigused kätkevad rohkelt lihalikke naudinguid, mis on suuremad kui valu.
    • Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia, nr 5, 2013, lk 771–781)




  • Mäletan, kuidas ma kord Briti Muuseumi läksin, et lugeda midagi ühest kergemakujulisest haigusest, vist heinapalavikust, mida parasjagu põdesin. Sain raamatu ja vaatasin järele, mis mind huvitas; siis aga, ei tea isegi miks, pöörasin hajameelselt lehte ja hakkasin ajaviiteks teisi haigusi uurima. /---/ Jõudsin tüüfuseni, lugesin sümptomitest, sain teada, et mul on tüüfus, oli nähtavasti olnud juba mitu kuud, ilma et ise oleksin teadnudki. Tundsin huvi, mis mul veel võib olla. Leidsin tantstõve, ja nagu olingi arvanud, kannatasin ka selle all. Minu juhtum hakkas mind huvitama, otsustasin sellesse igakülgselt süveneda ja alustasin tähestiku järjekorras otsast peale. /---/ Kohusetundlikult uurisin läbi kogu tähestiku ning ainus haigus, mida mul ilmselt ei olnud, oli põlvekedra paistetus.
/---/Edasisel uurimisel ilmnes, et mul on podagra selle kõige rängemas järgus, ilma et ma seda seni oleksin märganud; ja ülalõuaurkepõletiku all kannatasin arvatavasti juba poisieast peale. Ülalõuaurkepõletik oli viimane haigus raamatus, sellest järeldasin, et mul enam midagi muud viga ei ole.


  • Kui arst võtab mantli seljast, tähendab see, et ta tungib sügavamale haiguse saladusse. (lk 24)
  • Et haiget hästi kraadida, tuleb talle ühe kaenla alla panna kraadiklaas ja teise alla selle metallist tupp. (lk 33)
  • Arst, kes surub kõrva vastu haige rinda, püüab sündsusetult pealt kuulata seda, mida üks kops ütleb teisele. (lk 35)
  • Kõige rohkem jõudu vajab haige selleks, et avada rohupudelit. (lk 45)


  • Ma püsisin kogu vanaema haiguse aja ta läheduses ja öösiti olin juba esimese kellakõlksu peale jalul, et talle ulatada kaljatoop, mida ta neil juhtudel peagu alati soovis. Aga ta ei tülitanud mind öösiti palju. Ta oli üldse väga vähenõudlik haige. Ainus, mida ta siis, kui ta ise enam tõusta ei jaksanud, soovis, oli, et ta säng tõstetaks tagakambrist eeskambrisse, nii et ta saaks õue näha. Seda polnud palju, mida ta läbi suitsust pruunistunud klaasi võis näha — tükike koduõue. Seda aga oli siiski rohkem kui mina praegu tohin soovida.
    • Alma Teder, "Elu õpilane", 1. osa, Tallinn: Ajaraamat, 1995, lk 7


  • [---] enamik mehi tundis end raskesti haigena isegi enne, kui rakett lennutati maailmaruumi. Seda haigust nimetati Üksinduseks, sellepärast et kui te nägite oma kodulinna kahanevat rusikasuuruseks ja siis sidrunisuuruseks ja siis nööpnõelapeasuuruseks ja kaduvat tulejoomesse, oli teil tunne, et te polnudki sündinud, et linna ei olnudki, te olite mitte kusagil, ümberringi kosmos, mitte midagi tuttavat, ainult teised võõrad mehed. Ja kui Illinois, Iowa, Missouri või Montana osariik haihtus pilvemerre ja kui Ühendriigid tõmbusid kokku uduseks saareks, ja terve maakera muutus eemale lennutatud poriseks pesapalliks, olite te kahekordselt üksi, rändamas maailmaruumi aasadel, teel kohta, mida te ei osanud enesele ette kujutada.


  • Trout oli vapustatud, kui selgus, et isegi tema võib maailma tuua kurjust — ja nimelt halbade ideede näol. Ning pärast seda, kui Dwayne hullusärgis vaimuhaiglasse toimetati, hakkas Trout fanaatiliselt uskuma ideede tähtsusse nii haiguste põhjustajana kui ka ravivahendina.
Aga keegi ei võtnud teda kuulda. Ta oli räpane vanamees, kelle hüüdjahääl kaikus rägus ning tihnikus: "Ideed või nende puudumine võivad põhjustada haigusi!"
  • Kurt Vonnegut, "Tšempionide eine", tlk Valda Raud, Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 23


  • HAIGUSTE RAVI. KONTROLLITUD. 1. ÜKSINDUS – MAGAMISTUBA VAIKUSE, PIMEDUSE, RAADIOGA 2. SELTS – ELUKOHT KELLEGI JUURES 3. PRIISÖÖKLA. NENDES TINGIMUSTES TEATUD BIOL. AJAL AVASTAB INIMENE “TEE” TERVISELE. AU JA RIKKUS SELLELE KES AVALDAB SELLE TÕE AJALEHTEDES


  • Ehkki teada tõsiasi on see, et van Gogh oma kõrva ära lõikas, lõi ta ennast ka nuiaga, käis igal pühapäeval mitmel jumalateenistusel, magas laudplangul, nägi veidraid religioosseid nägemusi, jõi petrooleumi ja sõi värvi. Praegu arvavad uurijad, et mõni van Goghi stilistilistest veidrustest (näiteks kiirtepärjad tänavalaternate ümber) ei pruugi sugugi olla tahtlik moonutus, vaid oli tingitud tema haigusest, või õieti tema kasutatud värvilahustite ja vaikude tekitatud mürgistusest, mis võis tema silmi sedavõrd kahjustada, et ta nägi valgusallikate ümber halosid. Patrick Trevor-Roperi järgi, kelle teoses "Maailm läbi töntside silmade" uuritakse maalikunstnike ja luuletajate nägemishäireid, olid van Goghi depressiooni võimalike põhjuste seas "ajukasvaja, süüfilis, magneesiumipuudus, oimusagaraepilepsia, digitaalisemürgistus (mida manustati epilepsia raviks ja mis võis tekitada kollase nägemise) ja glaukoom (mõnedel autoportreedel on näha laienenud parem pupill, ja van Gogh maalis tulede ümber värvilised halod)."
    • Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, Tallinn: Varrak, 2005, lk 305


  • Kuigi selles, mis puudutab tavasid ja kombeid, ei olnud sugugi kõik korras: näiteks kõnealuses kandis ei armastatud haigeid, neid lihtsalt ei sallitud, peeti muidusööjateks.
Eriti siis, kui haige polnud oma, vaid võõras — ütleme, naaber või kauge sugulane.
Omasid veel kuidagi taluti, kuigi mitte eriti. Niipea kui keegi haigeks jäi, kohe hakati teda hurjutama, et ise süüdi. Rohud on kallivõitu, arstile tuleb maksta, nii et raviti rahvapäraste võtetega, lasti aadrit, siis aga viidi sauna ja viheldi kõvasti, või siis lihtsalt metsa ja jäetigi sinna. Arvati, et see, kes sureb metsas, pääseb otse paradiisi. (lk 133)


  • [Renée:] Kui majja tuleb haigus, siis ei võta see enda võimusse mitte üksnes haige inimese keha, vaid koob südamete vahele ka hämara kanga, mis varjutab lootuse.
    • Muriel Barbery, "Siili elegants", tlk Indrek Koff, Tallinn: Varrak, 2012, lk 61



  • Tänapäeva ajaloolased on tõstnud õigustatult häält Austenite pere otsuse vastu vaikida maha George'i, kodust minema saadetud defektse lapse olemasolu. Haigus oli nagu häbimärk, nii et George jäeti perekonna varasematest kroonikatest täiesti välja, nagu ka võimalike tülide kirjeldused või tädi Jane'i armulood. (lk 57-58)
  • Valgustusajastu saabudes olid arstid hakanud nägema erinevates haigustes, sealhulgas ka epilepsias, pigem füüsilisi häireid, mitte enam jumaliku viha väljendust. 1746. aastal ilmunud raamatus "Cases of Epilepsy" kirjutas arst John Andree, et hoolimata vanadest arvamustest, et epilepsiat põhjustasid "jumalad, kuradid, nõidused ja teised üleloomulikud tegurid", oli selles tegelikkuses süüdi "lokaalne häire ajus ja selle ümbruses". (lk 58-59)
  • Jane'i kõige nõrgemaks kangelannaks on kahvatu ja kõhn Fanny Price, kes väsib juba kergest jalutuskäigust ja päikese käes küürutamisest. Tema nõrkus tuletab meile meelde, et vaktsiinidele, modernsele hambaravile ja aspiriinile eelneval ajastul olid tugevus ja tervis õnnelikuks erandiks, mitte reegliks. Jane'i loodud Fannyga kaasneb aga paeluv väide, et tegu oli toona laialt levinud kahvatustõve all kannatava noore naisega. Tänapäeval ei pea me seda eriti haigusekski, kuna seda on nii lihtne ravida: tegu oli rauapuudusega, mis põhjustas nõrkust ja kahvatust ning mida tunti toona ka roheka haiguse või neitsite haiguse nime all. Haigus ei olnud aga ainult füüsiline, vaid ka vaimne. Arvamine, et noored preilid pididki seda põdedes jääma jõuetuks ja tuimaks, võis põhjustada hoopis haiguse laiemat levikut. (lk 136)
  • Üheks igavuse vastaseks rohuks oli jääda haigeks. Jane'i ema võttis arsti nõuandel enne magamaminekut "12 tilka oopiumitinktuuri. See pani ta kahtlemata magama, sest tinktuur koosnes kümneprotsendilisest oopiumilahusest, mis andis võtjale tugeva doosi morfiini, kodeiini ja teisi oopiumi alkaloide. "Ta tunneb end suhteliselt hästi," kirjeldas Jane ühel korral ema tervislikku seisundit. "Ta ise kirjutaks sulle, et teda "vaevab hetkel tugev nohutõbi, kuid minul ei ole erilist kaastunnet külmetuste vastu." Proua Austenit tabasid haigused samamoodi, nagu "Uhkuse ja eelarvamuse" proua Bennetit, kes "pidas ... end närviliseks" iga kord, kui ta millegagi rahul ei olnud. (lk 138-139)


Luule

[muuda]

"Mu onu tõtt ja õigust tundis
kui taibukas ja tubli mees:
ta puruhaigena veel sundis
aukartust tundma enda ees.
Kui tüütu aga, minu jumal,
on päevavalgel, küünlakumal,
kui jalagagi toast ei saa,
vaest kannatajat valvata!
Kui alatu on peita pilku
ja lõbustada nagu last
poolsurnud vana sugulast,
tal murelikult anda tilku,
siis õhata ja mõelda nii:
miks juba kurat sind ei vii!"


Haige olin, jahutada
jääga südant tahtsivad;
haige olin, süda palav:
mõte otsis kodumaad.

Haige. Jääga terveks teha
tahtsivad mu armsad mind,
jää ei jahutand mu keha,
tulisemalt tuksus rind.

  • Juhan Liiv, "Haige" kogus "Sinuga ja sinuta" (1989), lk 118


Mult pärib tosin etteheitvat pilku,
miks ma ei ole hoolitsev ning hell,
ja kähisedes nõuab köhatilku
astmaatiline vana seinakell,
lamp kardab tonte, tugitoolil tihti
on seljas kramp, ja sohva kaebab gihti.


Jälgitagu, kas ei ole jänkul skisofreenjat,
mesilastel melanhooljat, eeslil epideemjat
mõnda muud. Ka uuritagu vöötidega seepra,
kas ta pole kahestunud või ehk on tal leepra;

elevantidel kas pole maanja krandioosat
hirmutunnet hirv ehk põeb või paranoiat põder,
orav kas ei karda värve rohelist ja roosat,
hüpohondrias kas kängub känguruu, see nõder.

  • Juhan Viiding, "George Marrow 1011. uni" kogust "Detsember" (1971), lk 52

Vanasõnad

[muuda]
  • Ega haigus käi mööda puid, haigus käib mööda inimesi.
  • Ega tõbi nii ruttu lähe kui tuleb.
  • Haige (vigane) laps emale kõige armsam.
  • Haigus on surma käsk.
  • Haigus söödab ja joodab, aga ei lihuta.
  • Haigus toidab ise.
  • Kõik kurjad kositakse, kõik viletsad viiakse, tõbist (tõvealust) ei vii keegi.
  • Mis tabab taud tühjast talust või surm saunanurgast.
  • Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad.
  • Suust läheb tõbi sisse.
  • Teise haigus puu küljes.
  • Tõbi toidab, aga ei kosuta.
  • Tõbi tuleb hoostega, läheb härgega.
  • Varna küljes teise valu, aia küljes teise haigus.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Haigus&oldid=117706"