Surmakuulutus
Proosa
[muuda]- Peterile jäi silma, et kuulutuses polnud mingit salmi. Tal endal oli kombeks lõbustada end salmide lugemisega, kui tal oli aega hommikustele ajalehtedele pühenduda, nagu seda viimasel ajal sageli juhtus. Ilma salmideta surmakuulutused olid tema meelest alati nagu ebaisikulised ja viitasid sellele, et keegi polnud suutnud isegi nii palju pingutada, et leida mõni sobiv sõna viimseks hüvastijätuks. (lk 16)
- Karin Alvtegen, "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004