Nokk

• Suur suutäis ajab suu lõhki ja iga lind võib laulda ainult nii, nagu talle nokk on kasvanud, ja kui keegi teine arvab, et ta teise eluteed võib roosidega ehtida, siis ei tohi ta pahaks panna, kui teda kästakse sülest maha heita takjad ja karuohakad ja kõrvenõgesed, enne kui ta läheneb sellele, kelle eluteed ta tahtis ehtida.
  • Oskar Luts, "Suvi". Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 108

• Pääsuke segab ka betooni juba nokas valmis ja surub kohe paika, kõrred armatuuriks sees - seisab küll, vidiit! Lendav segumasin.
  • Tõnu Õnnepalu, "Lõpmatus (esimene kevad)". EKSA 2019, lk 86