Mine sisu juurde

Suu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida: 16. rida:


==Draama==
==Draama==

* [Hamlet:] Ei tule sellest head, ei võigi tulla;<br />kuid lõhke, [[süda]], suu pean hoidma lukus.
* [Hamlet:] Ei tule sellest head, ei võigi tulla;<br />kuid lõhke, [[süda]], suu pean hoidma lukus.
** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", 1. vaatus
** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", I vaatus, 2. stseen, tlk Georg Meri, rmt: "Kogutud teosed", 2014, lk 1165


* [Claudius:] Suu lausub [[sõna|sõnu]], [[mõte|mõtted]] jäävad maha,<br/>kuid [[taevas]] sõnu mõtteta ei taha.
* [Claudius:] Suu lausub [[sõna|sõnu]], [[mõte|mõtted]] jäävad maha,<br/>kuid [[taevas]] sõnu mõtteta ei taha.
** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]"
** [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]", III vaatus, 3. stseen, tlk Georg Meri, rmt: "Kogutud teosed", 2014, lk 1191


==Proosa==
==Proosa==

Redaktsioon: 13. juuni 2023, kell 22:00

Inimlapse suu

Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.

Piibel

  • Aga Issanda käsi oli tulnud mu peale õhtul, enne kui põgenik tuli, ja ta oli avanud mu suu, enne kui too jõudis hommikul mu juurde. Nõnda avati mu suu ja ma ei olnud enam tumm.
  • Jeesus ütles: "Kas ka teie veel ei mõista?
17 Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse tuleb, läheb kõhtu ja heidetakse jälle välja?
18 Aga mis suust välja tuleb, lähtub südamest ja see rüvetab inimest,
19 sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust."

Draama

  • [Hamlet:] Ei tule sellest head, ei võigi tulla;
    kuid lõhke, süda, suu pean hoidma lukus.

Proosa

  • Iga kord, kui keegi midagi ütles, paisus marlimask näo ees ja muutus suu kohalt niiskeks. See tegi jutuajamise pisut ebatõeliseks, otsekui kujude dialoogiks.



Vanasõnad

  • Ega suu kulu.
  • Ega suu sarvest ole.
  • Hoia suu kinni, - siis süda jahtub.
  • Ilma suud ei jõua ükski sulgeda.
  • Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega.
  • Kel suurem suu, sel suurem õigus.
  • Kelle jalg tatsub, selle suu matsub.
  • Kellest süda täis, sellest räägib suu.
  • Kes leemega (supiga) suu põletanud, puhub ka vee peale.
  • Kes suud ei oska pidada, peab kahju kandma.
  • Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna.
  • Kuulab, et suu ila tilgub.
  • Küsija suu peale ei lüüa.
  • Laena suu külasse, söö ise läbi külje.
  • Lahtine suu ei jää nälga.
  • Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast.
  • Lobasuul koera suu, jänese süda.
  • Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta.
  • Oma suu on ikka lähem kui teise suu.
  • Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida.
  • Parem suuga paluda kui käega võtta.
  • Pea pool suud kinni.
  • Pista sõrm suhu, katsu, kas oskab hammustada.
  • Puhas suu, puhas käsi käib kõige maailma läbi.
  • Seni põlv põlvekene, kui pole suul sulgejada ega keelel köitjada.
  • Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks.
  • Suu on südame tulk (mõõt).
  • Suu seatagu sekki mööda.
  • Suu suurem kui mees (naine) ise.
  • Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi.
  • Suule kui hunt, tööle kui sant.
  • Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud.
  • Suust läheb tõbi sisse.
  • Sõrmed väsivad hõlpsamalt tehes kui suu süües.
  • Sööjal täht suu peal, põdejal põse peal.
  • Usu suu sõbrale, aga ära usu südant.
  • Vaene laseb silmist suhu.
  • Ära usu suure saksa suud!
  • Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Vikipeedias leidub artikkel