Time
|
See artikkel räägib ajakirjast; muude tähenduste kohta vaata lehekülge Time (täpsustus). |
Time (registreeritud kaubamärgina läbivate suurtähtedega TIME; lahtikirjutatult The International Magazine of Events) on alates 1923. aastast Ameerika Ühendriikides New Yorgis ilmuv uudisteajakiri.
Suurbritannias Londonis ilmub Euroopa väljaanne (Time Europe, varem kandis nime Time Atlantic), mis hõlmab ka Lähis-Ida, Aafrikat ja alates 2003. aastast Ladina-Ameerikat. Aasia väljaande (Time Asia) toimetus asub Hongkongis. Austraalia ja Okeaania väljaanne (Time South Pacific) hõlmab Austraaliat ja Uus-Meremaad ning muid Okeaania saareriike; selle toimetus asub Sydneys. Detsembris 2008 sulges Time versiooni, mis erines põhiväljaandest ainult spetsiaalselt Kanada lugejaskonnale suunatud reklaamide poolest.[1]
Time on maailma loetuim iga nädal ilmuv uudisteajakiri. Selle trükiversiooni loeb 26 miljonit inimest, kellest 20 miljonit elab Ameerika Ühendriikides.
Alates 2017. aastast on ajakirja peatoimetaja Edward Felsenthal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Time'i asutasid 1923. aastal Ameerika Ühendriikide esimese iganädalase uudisteajakirjana Briton Hadden ja Henry Luce.[2] Mõlemad olid varem töötanud üliõpilaslehe Yale Daily News juures, üks tegevjuhi ja teine peatoimetajana, ning esialgu oli neil mõttes panna uue väljaande nimeks Facts.[3] Hadden oli muretu tüüp, kellele meeldis Luce'i õrritada. Ta pakkus nimeks Time, mis seostub ühtaegu millegi olulise ja millegi meelelahutuslikuga. Temalt pärineb väljaandele iseloomulik stiil, mida paljud nüüdki peavad tõsiste uudiste kajastamiseks liiga kerglaseks ning leiavad, et see sobib paremini ajakirjas palju ruumi leidvate kuulsuste (ka poliitikute), meelelahutustööstuse ja popkultuuri tutvustamiseks. Time võttis nõuks rääkida uudistest isikute kaudu ja aastakümneid oli tavaks, et esikaanel figureeris mõni konkreetne isik. Esimene number ilmus 3. märtsil 1923 ja selle kaanel oli kujutatud Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja endine spiiker Joseph Cannon. 28. veebruaril 1938 lisati ajakirja 15. tegevusaastat tähistavale numbrile ajaloolise esimese numbri faksiimiletrükk, mis sisaldas kõiki artikleid ja reklaame.[4] Pärast Haddeni surma 1929. aastal kujunes Time'i juhtkujuks ja kogu Ameerika Ühendriikide 20. sajandi trükiajakirjanduse üheks olulisemaks tegelaseks Henry Luce.
Luce'i ja Haddeni ettevõtmist rahastasid selle tegevuse alguses 100 000 USA dollariga mitmed nimekad Yale'i Ülikooli vilistlased, näiteks poliitik ja omanimelise panga omanik William Averell Harriman, investeerimisfirma J.P. Morgan & Co. pankurid Henry Davidson ja Dwight Morrow. Investeeringute kaudu said nende ettevõtetest Time'i aktsionärid.
Luce'i kõrval suunas ajakirja arengut Roy Edward Larsen, kelle Hadden ja Luce olid 1922. aastal firmasse tööle võtnud vaatamata sellele, et nemad olid Yale'i Ülikooli vilistlased ja Larsen Harvardi ülikooli kasvandik. Larsen oli esialgu ajakirja levi- ja hiljem üldjuht, kuid pärast Haddeni surma sai temast 550 ostetud aktsiaga ka ajakirja tähtsuselt teine osanik. Samal, 1929. aastal nimetati Larsen ka ajakirja kirjastava ettevõtte Time Inc. direktoriks ja asepresidendiks.[5][6]
Kuigi tegelik võim ettevõttes kuulus autokraadist Luce'ile, oli Larsenil oluline roll Time'i tiraaži ja müüginumbrite suurendamisel reklaami kaudu raadios ja kinos. Aastatel 1924–1925 oli raadioeetris Time'i 15-minutine viktoriin "Pop Question". 1928. aastast läks igal nädalal eetrisse 10-minutine Time'i materjalide põhjal kokku pandud uudistesaade, mida edastas Ameerika Ühendriikides lausa 33 raadiojaama. 6. märtsil 1931 läks CBS-i raadiovõrgus esimest korda eetrisse 30-minutine uudistesaade "The March of Time". Aastal 1937 kolis saade üle NBC-sse, kus see oli eetris kuni 1945. aastani (vaheajaga aastatel 1939–1941).[5][6]
Kui Henry Luce 1967. aastal suri, siis oli tema aktsiate väärtuseks umbes 109 miljonit USA dollarit, mis tõid talle igal aastal dividendidena sisse 2,4 miljonit dollarit.[7] Larsenite perekonna aktsiapaki väärtus oli kasvanud 80 miljoni dollarini. Larsen ise oli ettevõtte teenistuses 1979. aastani; tema viimane ametikoht firmas oli juhatuse aseesimees. Ta oli ka ainus töötaja kogu firma ajaloos, kelle puhul tehti erand nõudele 65-aastaselt pensionile minna.
Märtsis 1989 ühinesid meediaettevõtted Time Inc. ja Warner Communications, selle tulemusel loodi uus ettevõte Time Warner, mille koosseisu läks nüüd ka ajakiri Time. Senisest emafirmast Time Inc. sai TimeWarneri tütarettevõte.
Ajakirja ilmumise nädalapäeva on korduvalt muudetud. Kui 1923. aastal Time ilmuma hakkas, tuli selle number müüki reedeti. Hiljem hakkas Time ilmuma esmaspäeviti, kuid alates 2007. aastast jõuab see taas jaemüüki reedeti ja tellijatele koju laupäeviti. 2006.–2007. aasta vahetusel tehti suuri kärpeid, mille tagajärjel hilines ajakirja 2007. aasta esimene number ja töö kaotas 49 töötajat.[8]
2009. aastal teatas Time, et hakkab välja andma personaliseeritud ajakirja Mine, mis sisaldab vastavalt lugeja eelistustele materjali TimeWarneri grupi eri väljaannetest. Uus ajakiri võeti vastu küllaltki kriitiliselt, märkides, et tõeliselt personaalse lähenemise saavutamine ei õnnestu, kui väljaande teemade ring on nii lai.[9]
Ajakirjal on olemas ka kõigi selle ajaloo kestel ilmunud artiklite veebiarhiiv. Varasemad artiklid on skaneeritud trükiväljaannetest, need on töödeldud tärgituvastamise tarkvaraga ja indekseeritud. Arhiiviartiklites on vigu, mis on tekkinud analoogvormingust digitaalvormingusse konverteerimisel.
Time'i trükiväljaande tellijatel on tasuta juurdepääs tahvelarvutitele mõeldud digitaalsele versioonile ja Time'i veebilehel avaldatud kinnistele materjalidele. Time'i digitaalset versiooni saab tellida ka eraldi, seda vahendavad maailma juhtivad raamatukauplused, näiteks Amazon ja Barnes & Noble.
Sarnaselt muude trükiväljaannetega on Time'i müüginumbrid viimastel aastatel vähenenud. 2009. aasta teisel poolel vähenes ajakirja jaemüük 34,9 protsenti. Tendents on jätkunud ka järgnenud aastatel ja 2010. aasta teises pooles langes jaemüük umbes 79 000 eksemplarini nädalas. Ajakirja tiraaž 2011. aastal oli 3 376 226 eksemplari.[10] 2016. aasta esimeses pooles müüdi seda keskmiselt 3 032 581 eksemplari nädalas[11] ja 2019. aasta esimeses pooles 2 017 493 eksemplari nädalas[12].
Stiil
[muuda | muuda lähteteksti]Algul oli Time'i artiklites kombeks kasutada pööratud sõnajärjega lauseid. Ajakirjanik ja kriitik Wolcott Gibbs parodeeris sellist stiili 1936. aastal ajakirjas The New Yorker.
Kuni 1970. aastate keskpaigani[13] ilmus Time'is igal nädalal rubriik pealkirjaga "Listings", kus olid ära toodud parajasti jooksvate või äsja ilmunud oluliste filmide, teatrilavastuste, muusikalide, telesaadete ja kirjandusteoste lühikokkuvõtted ja/või arvustused. Rubriik sarnanes ajakirja The New Yorker analoogse rubriigiga "Current Events".
Kujunduses on ajakirjale Time iseloomulik kaant ääristav punane raam, mis võeti esimest korda kasutusele 1927. aastal. Sellest ajast on äär olnud teist värvi vaid kolmel korral, näiteks 2001. aastal 11. septembri terrorirünnakutele järgnenud numbri ääris oli leina märgina musta värvi. Tegemist oli rünnakuteteemalise erinumbriga, järgmine tavanumber ilmus juba tavapärases punase raamiga kujunduses. 28. aprillil 2008 ilmunud numbril, mis käsitles keskkonnateemasid, oli roheline ääris. Viimati muudeti kujundust 19. septembril 2011, kui 11. septembri terrorirünnakute kümnenda aastapäeva puhul ilmus Time'i number ääristatuna hõbehalli raamiga.
Aastal 2007 tehti ajakirja kujunduses suuremaid muudatusi. Muu hulgas muudeti punane raam kaanel kitsamaks, et mahutada sinna olemuslugude teemad; suurendati veergude pealkirju, vähendati olemuslugude arvu, suurendati tühja pinda artiklite ümber ja lisati arvamuslugudele autorite fotod. Need muudatused on pälvinud nii positiivset kui ka negatiivset kriitikat.[14][15][16]
Eriväljaanded
[muuda | muuda lähteteksti]Aasta inimene
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Time'i aasta inimene
Kõige enam on Time läbi ajaloo tuntust kogunud "aasta inimese" (praegu "Person of the Year", varem "Man of the Year") valimisega. Üks kord aastas ilmub ajakirjas kaanelugu, millega tunnustatakse inimest või inimesi, kes on viimase 12 kuu kestel kõige enam maailma uudiseid mõjutanud ja neis figureerinud. See isik või isikud võivad olla aasta kulgu mõjutanud nii heas kui halvas mõttes. Seetõttu ei tohiks Time'i aasta inimese tiitlit käsitleda alati aunimetusena. Nii on minevikus aasta inimeseks valitud selliseid tegelasi nagu Adolf Hitler ja Jossif Stalin.
2006. aastal sai Time'i aasta inimeseks "You" ("sina/teie") – sellega sooviti tunnustada miljoneid inimesi, kes panustavad anonüümselt mitmesuguste veebikeskkondade, sealhulgas ka Vikipeedia täiendamisse ja loomisse ning tegelevad vabavara arendamisega. See samm kutsus esile vastandlikke reaktsioone. Ühed pidasid valikut loovaks, teised oleksid soovinud näha aasta inimesena konkreetset isikut. Tegevtoimetaja Stengel märkis, et kui see oli viga, siis seda ei ole kavas korrata.[14]
2008. aastal sai aasta inimeseks Barack Obama, tema kannul pürgis samal aastal sellele tiitlile Sarah Palin. Obamast sai 12. Ameerika Ühendriikide president (kaasa arvatud valitud, kuid veel ametisse vannutamata presidendid), kes on selle au osaliseks saanud. Selle tiitli on pälvinud kõik presidendid alates Franklin Delano Rooseveltist, välja arvatud Gerald Ford.
Time 100
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Time 100
Alates 2004. aastast on Time koostanud ja avaldanud viimase aasta 100 kõige mõjukama inimese nimekirja. Esimest korda ilmus selline nimekiri 1999. aastal, mil oli tegemist 20. sajandi 100 mõjukaima inimesega, kuid viis aastat hiljem otsustati hakata mõjukaimate inimeste nimestikku koostama ja avaldama aastakaupa. Time 100 sisaldava väljaande kaanel on valikuliselt kujutatud nimestikus esinevaid inimesi ja suurema osa sellest numbrist moodustavad neid inimesi tutvustavad 100 lühiartiklit. Kui mõnes kategoorias on viimane koht läinud jagamisele, siis on nimestikku sattunud ka üle 100 inimese.
Lisaks avaldati 2005. aastal ka "100 parimat romaani läbi aegade" ja "100 parimat filmi läbi aegade"[17][18], 2007. aastal aga "100 parimat televisioonisaadet läbi aegade"[19].
Lasteajakiri
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Time for Kids
Time'i juurde kuulub ka noorte ajakirjanike koostatav lasteajakiri Time for Kids, mida levitatakse peamiselt koolide kaudu. Selles sisaldub valik Ameerika Ühendriikide uudiseid, iganädalane koomiks ja valik artikleid popkultuuri teemadel. Igal kooliaasta lõpus ilmub keskkonnateemaline erinumber. Mahult on Time for Kids väike ega ületa tavaliselt 10 lehekülje piiri.
Personal
[muuda | muuda lähteteksti]Pea- ja tegevtoimetajad
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1923–1953 kandis Time'i peatoimetaja lihtsalt toimetaja (Editor) ametinimetust, edaspidi on ametinimetuseks olnud peatoimetaja (Editor in Chief). Peatoimetajale allusid kõik ettevõtte Time Inc. väljaanded ja seetõttu ei vastutanud ta alates 1953. aastast otseselt ajakirja Time sisu eest.
1943. aastal loodi selle ametikoha kõrvale tegevtoimetaja (Managing Editor) ametikoht, kellel lasus otsene vastutus ajakirja Time sisu eest. Ka Time'i juhtkirja kirjutas tegevtoimetaja, mitte peatoimetaja.
Seoses ettevõtte restruktureerimisega taasühendati 2013. aastal ettevõtte väljaannete peatoimetaja ja ajakirja Time tegevtoimetaja ametikoht.
| Nimi | Eluaastad | Ametiaeg |
|---|---|---|
| Peatoimetajad | ||
| Briton Hadden | (1898–1929) | 1923–1929 |
| Henry Luce | (1898–1967) | 1929–1949 |
| Thomas S. Matthews | (1901–1991) | 1949–1953 |
| Henry Luce | (1898–1967) | 1953–1964 |
| Hedley Donovan | (1914–1990) | 1964–1979 |
| Henry Grunwald | (1922–2005) | 1979–1988 |
| Jason McManus | (1934–2019) | 1988–1994 |
| Norman Pearlstine | (1942–) | 1995–2005 |
| John Huey | (1948–) | 2006–2012 |
| Martha Nelson | 2013 | |
| Nancy Gibbs | (1960–) | 2013–2017 |
| Edward Felsenthal | (1966–) | 2017– |
| Tegevtoimetajad | ||
| Thomas S. Matthews | (1901–1991) | 1943–1949 |
| Roy Alexander | (1899–1978) | 1949–1960 |
| Otto Fuerbringer | (1910–2008) | 1960–1968 |
| Henry Grunwald | (1922–2005) | 1968–1977 |
| Ray Cave | (1927–2013) | 1977–1985 |
| Jason McManus | (1934–2019) | 1985–1987 |
| Henry Muller | 1987–1993 | |
| James R. Gaines | (1947–) | 1993–1995 |
| Walter Isaacson | (1952–) | 1996–2000 |
| James Kelly | (1953–) | 2001–2006 |
| Richard Stengel | (1955–) | 2006–2013 |
Tuntud autoreid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ian Bremmer (1969–), politoloog, mõttekoja Eurasia Group president, Time'i kolumnist alates 2014. aastast
- Lev Grossman (1969–), kirjanik ja kirjanduskriitik, arvukate Time'i raamatuarvustuste autor
- Robert Hughes (1938–2012), kunstikriitik ja filmilavastaja, arvukate Time'i kunstikriitiliste artiklite autor
- Joe Klein (1946–), kirjanik ja poliitikaanalüütik, Time'i kolumnist 2003. aastast
- André Laguerre (1915–1979), spordiajakirjanik, Time'i Pariisi ja Londoni büroo juhataja, ajakirja Sports Illustrated tegevtoimetaja
- Will Lang juunior (1914–1968), ajakirjanik ja sõjareporter, Time'i Bostoni, Washingtoni ja Pariisi büroo juhataja
- Jon Meacham (1969–), ajakirjanik ja kirjanik, 2006–2010 Newsweeki peatoimetaja, kirjastuse Random House tegevtoimetaja
- Joel Stein (1971–), ajakirjanik ja humorist, Time'i kaastööline 1997. aastast
- Fareed Zakaria (1964–), ajakirjanik, 2000–2010 Newsweeki rahvusvahelise väljaande toimetaja, Time'i toimetaja 2010–2014
- David Von Drehle (1961–), kirjanik ja ajakirjanik, Time'i toimetaja 2006. aastast
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Time Canada to Close Masthead Online, 10.12.2008.
- ↑ History of TIME Time Archive from 1923 to Present, vaadatud 29.04.2012.
- ↑ "Henry R. Luce". Current Biography, 1941, p. 530.
- ↑ TIME MAGAZINE: First Issue, March 3, 1923. Instant History, 02.03.2006.
- ↑ 5,0 5,1 Elson, Robert. Time Inc.: The Intimate History of a Publishing Enterprise 1923–1941. Scribner, 1985.
- ↑ 6,0 6,1 Fielding, Raymond. The March of Time, 1935–1951. Oxford University Press, 1977.
- ↑ Prendergast, Curtis. The World of Time Inc.: The Intimate History of a Changing Enterprise : 1960–1980. Atheneum, 1986.
- ↑ Time Inc. Layoffs: Surveying the Wreckage Gawker, 19.01.2007.
- ↑ Davies, Andrew. Time's foray into personal publishing IDIO, 27.04.2009.
- ↑ Paid & Verified Magazine Publisher's Statement (January–June 2011) Audit Bureau of Circulations, 25.07.2011.
- ↑ Circulation averages for the six months ended: 6/30/2016 Alliance for Audited Media (arhiiviversioon)
- ↑ Circulation averages for the six months ended: 6/30/2019 Alliance for Audited Media (arhiiviversioon)
- ↑ TIME Magazine Archives vaadatud 29.04.2012.
- ↑ 14,0 14,1 Hagan, Joe. The Time of Their Lives New York Magazine, 04.03.2007.
- ↑ Nussbaum, Bruce. Does The Redesign of Time Magazine Mean It Has A New Business Model As Well? BusinessWeek, 25.03.2007.
- ↑ Will, George F. Full Esteem Ahead The Washington Post, 21.12.2006.
- ↑ Corliss, Richard; Schickel, Richard. All-TIME 100 Movies Time Entertainment, 23.01.2012
- ↑ Corliss, Richard. That Old Feeling: Secrets of the All-Time 100 Time Entertainment, 02.06.2005.
- ↑ Poniewozik, James. The 100 Best TV Shows of All-TIME Time Entertainment, 06.09.2007.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Koduleht
- Ametlik veebileht (inglise keeles)
- Ajakiri Time portaalis Twitter (inglise keeles)
- Ajakirja artiklite arhiiv 1923. aastast tänapäevani (inglise keeles)