Gaas

See artikkel räägib agregaatolekust; riide kohta vaata artiklit Gaas (riie)

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Gaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel kui vedelas või tahkes olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallisatsioon ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi temperatuuri olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed elektrilaengu ehk ioniseeruvad – gaasist saab plasma.

Gaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises suunas. Gaas on aine korrastamata olek.

Veeaur (gaasiline vesi) on nähtamatu, kuid kõnekeeles öeldakse veeaur ka väikesteks piiskadeks kondenseerunud (vedela) vee kohta, mis näeb välja nagu udu.

Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. Samadel tingimustel täidab võrdne kogus ükskõik millist gaasi võrdse ruumala. Näiteks normaaltingimustel (temperatuur 0 °C, rõhk 1 atm) on ühe mooli gaasi ruumala 22,4 liitrit.

Gaas on homogeenne. Kui segada kahte erinevat gaasi, siis nad segunevad difusiooni teel nii, et igas ruumipunktis oleks nende suhe ühesugune. Gaas, nagu vedelikki, voolab ja võtab teda mahutava anuma kuju. Erinevalt vedelikust ei võta gaas enda alla kindlat ruumala, vaid paisub võimaluse korral lõputult.

Vaata ka

Välislingid