Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ehk ELNET Konsortsium (Estonian Libraries Network Consortium) on põhikirja järgi raamatukogude avalike huvide ühiseks teostamiseks asutatud mittetulundusühingPõhilisteks tegevusaladeks on integreeritud raamatukogu infosüsteemi ja sellel põhinevate elektronkataloogi ESTERi, Eesti artiklite andmebaasi ISE, Eesti märksõnastiku (EMS), Eesti mäluasutuse ühisotsingu portaali E-varamu haldus ning liikmesraamatukogude nimel elektroonilise teadusinformatsiooni ühishangete korraldamine, samuti ühisprojektide algatamine ja koordineerimine.

Ajalugu

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi asutamiskoosolek peeti 4. aprillil 1996 ja põhikiri registreeriti 18. juunil 1996. Viimast kuupäeva loetaksegi ELNETi sünnikuupäevaks.

1996. aasta mais taotleti ühinemist integreeritud raamatukogusüsteemiga INNOPAC (arendajaks Innovative Interfaces, Inc). Tarkvara kasutusleping allkirjastati 9. juunil 1997. Eesti riik rahastas integreeritud raamatukogusüsteemi loomist Eesti Informaatikakeskuse kaudu. 1997. aastal said kolme miljoni krooni eest minimaaltasemel paika kohtvõrgud ja töökohad. 1998. aasta sügisel, Eesti Raamatukoguhoidjate VII kongressil, võeti süsteem ametlikult vastu.

1998. aasta lõpuks töötasid liitunud raamatukogud kahe keskarvutiga, millest üks asus Tallinnas ja teine Tartus. Serverite andmebaasid ei olnud identsed, vaid täiendasid teineteist, moodustades kõiki raamatukogusid ja nende kogusid katva võrgu. Süsteemil oli WWW-väljund ja enamik kasutajakeskkonnast oli tõlgitud eesti keelde. 1998. aasta lõpus alustati täiemahulise kataloogimise ning 1999. aasta jaanuaris laenutamisega.

1999. aasta esimesel poolel võttis ELNET Konsortsium vastu arengukava Digitaalne Raamatukogu: Eesti raamatukogude lülitamine Eesti infoühiskonda. Selle mõte oli universaalse elektroonilise infokeskkonna loomine. Kuna arengukava vastuvõtmine tähendas selgelt ka ELNET Konsortsiumi funktsioonide laiendamist, võttis konsortsiumi üldkoosolek 1999. aasta lõpus vastu ka uue põhikirja, kus sõnastati märksa laiemalt ELNETi eesmärgid ja võimalik liikmeskond.

ESTER

Ühise andmehaldussüsteemi – e-kataloogi nimeks valiti ESTER. Nimi tuleneb kahes antud süsteemis kasutatavast koodist – EST tähistab eesti keelt ja ER Eesti riiki.

1. jaanuariks 2000 ületas nimetuste arv ESTERis 500 000 ja eksemplaride arv miljoni piiri; sama aasta lõpuks olid need numbrid 730 000 ja 1,8 miljonit. 2000. aastal telliti Eesti suurtesse raamatukogudesse ELNETi vahendusel EBSCO sidusajakirjad.

2000. aastate algul sai algselt tekstipõhisest INNOPACist Millennium, mis arenes järgnevate aastatega süsteemiks nimega Sierra. 2003. aasta lõpus loodi ELNET Konsortsiumi digiteerimiskeskus. Hangiti vastav riistvara – mikrofilmiskanner, tasapinnaline skanner ja keskserver. Loodi esimene versioon pildifailide indekseerimise ja veebis esitlemise tarkvarast. 2013 loodi e-kataloogi ESTER avakogujuht. See on veebipõhine tarkvaralahendus, mis aitab e-kataloogis leida väljaande täpse asukoha raamatukogus. Tarkvaralahendus võimaldab graafiliselt kuvada valitud eksemplari asukoha kas raamatukogu korruse- või saaliplaanil või kohaviidale vastaval riiuli. 2014 liitusid Tallinna ja Tartu raamatukogusüsteemide ning e-kataloog sai uue veebikuva. 2018 võeti kasutusele nutiseadmetele kohanduv ESTER. Aastaks 2020 koondas algselt seitsmest raamatukogust alguse saanud konsortsium ligi 20 liikmes- või partnerraamatukogu ning kui võtta arvesse ka kõik instituutide, kolledžite, filiaalide jm raamatukogud, siis koondas e-kataloog ESTER andmeid u 100 raamatukogu kohta.

Alates 2005. aastast teeb ELNET koostööd Sihtasutusega Autorihüvitusfond. ELNET edastab vastavalt Autoriõiguse seadusele ning selle alusel välja antud õigusaktidele SA Autorihüvitusfondile ESTERi väljavõtte, mille põhjal tehakse otsus autoritele laenutushüvitise maksmiseks.

ETIS ja ISE

1.05.–31.07.2006 aitas ELNET Konsortsium Sihtasutusel Archimedes rakendada tööle uut Eesti teadus- ja arendustegevuse infosüsteemi ETIS. ELNETi kaasabil kanti publikatsioonikirjed senisest Eesti teadus- ja arendustegevuse infosüsteemist ERIS (www.eris.ee) üle uude, senini kasutuses olevasse Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS.

2009 loodi Eesti artiklite andmebaas ISE ning Eesti märksõnastiku andmebaas. 2019 loodi kaanepildi andmebaas EPIK ning Eesti artiklite andmebaas ISE viidi üle Sierra tarkvaraplatvormile.

2016 võeti kasutusele veebipõhine kasutajate registreerimis- ja autentimissüsteemi (KRAS) ning loodi E-varamu portaal (Eesti raamatukogude, muuseumide ja arhiivide ühine otsinguportaal, kus on leitavad rohkem kui 15 miljoni objekti metaandmed ja u 1 miljonit digitaalobjekti).

Tänapäev

Seisuga 01.01.2020 oli konsortsiumis 9 liiget: Eesti Kunstiakadeemia; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia; Eesti Maaülikool; Eesti Rahvusraamatukogu (koostöölepingu alusel ka Emakeele Seltsi raamatukogu); Tallinna linna volitusel Tallinna Keskraamatukogu (on e-kataloogi kaasanud ka Tallinna Linnaarhiivi, Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna Loomaaia raamatukogud); Tallinna Ülikool (hõlmates 2005. aastal liitunud Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatukogu, Eesti Akadeemilise raamatukogu ning 2007. aastast ka Eesti Meditsiiniraamatukogu kogusid); Tartu linna volitusel Tartu Linnaraamatukogu (koostöölepingu alusel ka Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogu); Tallinna Tehnikaülikool; Tartu Ülikool (koostöölepingu alusel ka Balti Kaitsekolledž, Riigikohus, Soome Instituut, Tartu Kõrgem Kunstikool, Tartu Observatoorium ja Tartu Kunstimuuseum).

Alates 2013. aastast eristatakse konsortsiumis liikmete kõrval ka partnereid. Partneritena käsitletakse konsortsiumi põhikirjas lepingu alusel konsortsiumi töös osalevaid asutusi. Partneriteks võivad olla Eestis tegutsevad valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad riigiasutused, kohalike omavalitsuste ametiasutused ja hallatavad asutused, kui nende asutuste või nende struktuuriüksuste põhimäärusest tulenevaks tegevuseks on informatsiooni kogumine ja kättesaadavaks tegemine. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga on konsortsiumi ühistöös osalemas 10 partnerit: Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti kaitsevägi, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Pank, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvusarhiiv, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.

Asutajaliikmed

Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Põllumajandusülikool, Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu, Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Kirjandusmuuseum.

Liitunud raamatukogud

1999 – Eesti Muusikaakadeemia raamatukogu ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu
2000 – Tallinna Keskraamatukogu ja O. Lutsu nimeline Tartu Linna Keskraamatukogu
2002 – Eesti Hoiuraamatukogu
2007 – Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu
2008 – Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu
2012 – Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu
2013 – Eesti Kaitseväe raamatukogud
2015 – Eesti Panga raamatukogu
2016 – Sisekaitseakadeemia raamatukogu
2017 – Rahvusarhiivi raamatukogud
2019 – Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu
2019 – Arvo Pärdi Keskuse raamatukogu
2021 – Tallinna botaanikaaia raamatukogu
2022 – Fenno-Ugria Asutuse raamatukogu
2022 – Eesti Teatriliidu raamatukogu

Välislingid