Rünkpilved

Keskmised rünkpilved (Cumulus medocris) Jõgeval 22.07.2014

Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved.

Rünkpilved tekivad enamasti soojal aasta-ajal atmosfääri alumises kihis – troposfääris. Rünkpilvede aluse kõrgus Eestis on harilikult 0,8–1,5 km, madala suhtelise õhuniiskuse ja kõrge õhutemperatuuri puhul isegi kõrgemal, kuni 2,5–3 km, selliste pilvede paksus võib olla mõnesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Rünkpilved on topi- või rüngakujulised, millest ka nimetus.

Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma või maastiku reljeefist tõukuvate tuultega, meie alade kohal paikneva ebapüsiva vertikaalse tasakaaluga õhumassi korral (õhu tegelik jahenemine kõrguse suurenedes on antud päeval kuivadiabaatilisest temperatuurigradiendist, 1°/100, m suurem). Erineva soojusmahtuvuse tõttu ebaühtlaselt soojenenud maapinna kohal soojeneb ka õhk ebaühtlaselt, hakkavad arenema tõusvad õhuvoolud, mis tähendab, et tekib õhu konvektiivliikumine.

Kui meie kohal olevas õhumassis pole vahepealseid tõkestavaid kihte (inversioon, isoterm), siis ümbritsevast õhust soojem ja suurema suhtelise niiskusega õhuvool tõuseb, jõudes kondensatsioonitasemeni (sellest ka pilvede tasane alus), hakkab niiskus tõusvas voolus sellest tasemest alates nüüd kondenseeruma ning muutub nähtavaks (küllastatuks).

Tekivad selgete piirjoontega väikesed valged vahukuhilaid meenutavad pilved, mis arenevad mõnel päeval, kui ümbritseva õhu temperatuurigradient on kondensatsioonitasemest kõrgemal üle 0,6 (märgadiabaatiline temperatuurigradient on 0,6°/100 m), siis tõusvas küllastunud jahenevas õhus tekivad järk-järgult üha kõrgemad rünkpilved, olenevalt konvektsioonitaseme kõrgusest (kuni tekib tõusnud õhu ja ümbritseva õhu vaheline tasakaal - temperatuur ja suhteline niiskus võr dsustuvad). Sellised pilved koosnevad nähtavast aurust ja väikestest veepiiskadest, kõrge pilve ülemises osas ka jääkristallidest.

Kõrgetes arenevates n.ö ilusa ilma rünkpilvedes on tõusva õhuvoolu kiirus 5–20 m/s ja enamgi. Mõnel päeval arenevad ja liituvad rünkpilved rünksajupilvedeks, millest sajab hoovihma või rahet ja millega võib kaasneda äike. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid võimsatest rünkpilvedest võib vahel siiski sadada lühiajalist vihma, rahet või lumekruupe).

Õhumassisisesed rünkpilved hakkavad soojal aastaajal tekkima enne lõunat ja kaovad tavaliselt õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel aastaajal külmem kui veepind.

Rünkpilvede alamliigid ja vormid

• Tornjad rünkpilved (Cumulus castellanus ehk Cu castellanus)
• võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (Cumulus congestus ehk Cu con)
• rebenenud servadega rünkpilved (Cumulus fractus ehk Cu fr)
• madalad (lamedad) rünkpilved ehk hea ilma rünkpilved (Cumulus humilis ehk Cu hum)
• keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris)
• õhtused rünkpilved (Cumulus vesperalis ehk Cu vesp)
  • vorm: Cumulus radiatus ehk Cu radiatus (pilvetänavad)

• 
  Cumulus humilis
• 
  Cumulus mediocris
• 
  Cumulus congestus
• 
  Cumulus mediocris virga
• 
  Cumulus radiatus