Joe Satriani
Joseph Satriani (sündinud 15. juulil 1956 Westburys, New Yorgi osariigis) on USA kitarrist, helilooja, laululooja ja kitarriõpetaja.
1986. aastal ilmus tema debüütsooloalbum "Not of This Earth". Kokku on ta andnud välja 17 stuudioalbumit, millest kolm on USA-s saanud kuldplaadi staatuse[1], lisaks mitu kogumik- ja kontsertalbumit. Tema teine stuudioalbum "Surfing with the Alien" (1987) on olnud tema kõige edukam album ning see on aidanud kinnistada tema mainet tunnustatud rokikitarristina. Tema albumeid on maailmas müüdud üle kümne miljoni, millega on ta üks edukamaid instrumentaalroki kitarriste läbi aegade.
1988. aastal osales Satriani kitarristina Mick Jaggeri esimesel sooloturneel. Aastatel 1993–1994 toimunud ansambli Deep Purple'i Jaapani kontserditurnee ajal täitis Satriani ansamblis Ritchie Blackmore'i kohta. Alates 1995. aastast on ta koos paljude kitarristidega osalenud enda korraldatud kontserditurneedel G3. 2008. aastal sai ta hard rock 'i supergrupi Chickenfoot liikmeks.
Satriani on esitatud Grammy auhinnale 15 korral, kuid ta ei ole kordagi võitnud.[2] Ta on Brian McKnighti, Snoop Doggi ja Zubin Mehta järel nominatsioonide arvult neljas artist, kes ei ole kunagi Grammyt võitnud.
Tema õpilaste seas on olnud Steve Vai ja Alex Skolnick.
Diskograafia
[muuda | muuda lähteteksti]- "Not of This Earth" (1986)
- "Surfing with the Alien" (1987)
- "Flying in a Blue Dream" (1989)
- "The Extremist" (1992)
- "Time Machine" (1993)
- "Joe Satriani" (1995)
- "Crystal Planet" (1998)
- "Engines of Creation" (2000)
- "Strange Beautiful Music" (2002)
- "Is There Love in Space?" (2004)
- "Super Colossal" (2006)
- "Professor Satchafunkilus and the Musterion of Rock" (2008)
- "Black Swans and Wormhole Wizards" (2010)
- "Unstoppable Momentum" (2013)
- "Shockwave Supernova" (2015)
- "What Happens Next" (2018)
- "Shapeshifting" (2020)