Ivan Sussanin (ooper)

"Ivan Sussanin" ehk "Elu tsaari eest" (vene keeles "Иван Сусанин" ehk "Жизнь за царя") on Mihhail Glinka ooper Venemaa rahvuskangelasest Ivan Sussaninist.

Neljavaatuselise (epiloogiga) ooperi libreto autor on Tallinnas sündinud baltisaksa luuletaja Karl Georg Wilhelm Rosen. Ooper kirjeldab 1612.-1613. aasta sündmusi Venemaal, kui maale tunginud Poola-Leedu väed otsisid Kostroma oblastis elanud noort tsaari Mihhail Romanovit, kuid talumees Sussanin juhatas nad vales suunas, aidates sellega põgeneda tsaaril, kes pani alguse Romanovite dünastiale.

Heliteose idee tuli Glinkal pähe 1815. aastal, kui Peterburi Suur teater etendas Catterino Cavosi koomilise ooperi "Ivan Sussanin". Cavosi teoses oli teksti rääkimist umbes sama palju kui laulmist ja selles jäi Sussanin lõpuks ellu. Glinka tundis, et tahaks luua midagi sarnast, aga tõsisemat. Esialgu katsus ta kirjutada oratooriumi, aga sellest ei saanud asja.

Ooperi kirjutas Glinka valmis 1835. aasta lõpul ja 1836. aasta algul. Ta lõi üksnes muusika, mitte sõnalise osa. Tavaliselt selles järjekorras ooperit ei kirjutata ja Glinkal tekkis mure, kuidas sõnu saada. Tolle aja kuulsaimad luuletajad, näiteks Vassili Žukovski ei võtnud seda ette ja lõpuks langes see ülesanne vähetuntud luuletajale Karl Rosenile, kes töötas tollal kroonprintsi, tulevase keisri Aleksander II sekretärina ja kes ongi peamiselt tuntud Glinka ooperi libretistina. Tal avaldus aga erakordne anne luua juba valmis muusikale väga kiiresti korralikke sõnu, samuti soovimatus iseenese teksti ümber teha. Glinka pidi talle tavaliselt järele andma. Nõnda edenes töö kiiresti.

Proovid algasid sama aasta mais ja ooper esietendus 9. detsembril (vkj. 27. novembril) 1836 Peterburi Suures teatris ja dirigent oli Catterino Cavos ise. Ooper sai suure menu osaliseks: seda kiitsid Vassili Žukovski, Aleksandr Puškin ja teised asjatundjad.

Nõukogude ajal ei etendatud ooperit paarkümmend aastat sõnade sobimatuse tõttu. Siis tegi Sergei Gorodetski ooperist uue versiooni, tehes ümber kõik tsaarivõimu kiitvad osad. Tema versioon esietendus Moskvas Suures teatris 21. veebruaril 1939 ja selle lavastas Boriss Mordvinov.

Roseni sõnadega etendati ooperit esimest korda pärast Oktoobrirevolutsiooni 1988. Seda etendati ainult 23 korda ja võeti seejärel kavast maha. Järgmine kord lavastati ooperit Roseni sõnadega 1997.