Lucius I

Lucius I oli paavst 253–254. Ta oli 22. paavst.

Lucius I sündis "Liber Pontificalise" 1602 trükitud biograafia järgi Toscanas Luccas ja oli Lucianuse poeg, kuid kirikuloolase Cesare Baronio kommentaari alusel "Liber Pontificalise" samas väljaandes oli ta pärit Roomast ja oli Porphyriuse (Purphirius) poeg. Hiljem on Baronio seisukoht Luciuse päritolu osas kujunenud valitsevaks.

Lucius valiti Rooma piiskopiks (paavstiks) Rooma keiser Galluse kristlaste tagakiusamise ajal 25. juunil 253 ja pagendati seejärel keisri käsul Roomast. Alles pärast Galluse surma augustis 253 lubati Luciusel pöörduda tagasi Rooma.

"Liber Pontificalis" märgib tema ametisseasumise aastana 255 ja ametiaja pikkuseks 3 aastat 8 kuud ja 3 päeva.

Lucius I ajal jätkus Corneliuse ajal alanud kirikulõhe vastupaavst Novatianusega. Kartaago piiskopi Cyprianuse kirjast järgmisele paavstile Stephanus I-le selgub, et Lucius I lubas tagakiusamiste ajal usust taganenud kristlastel pärast pihti osaleda missal, millele "puhaste" kirikut sooviv Novatianus oli vastu. Traditsiooni järgi ei lubanud Lucius I koos elada mehel ja naisel, kes pole sugulased või abielus ning keelas vaimulikel elada koos diakonissidega. Ta kohustas "Liber Pontificalise" järgi kaht preestrit ja kolme diakonit elama piiskopiga samas majapidamises, et kohustada piiskoppi järgima vooruslikke eluviise. Lucius I sai 2 kirja piiskopilt Cyprianuselt ja kirja Aleksandria piiskopilt Dionysioselt.

Ta ordineeris neli presbüterit, neli diakonit ja kolm piiskoppi.

"Depositio episcoporumi" järgi suri Lucius I 5. märtsil 254 Roomas ja maeti San Callisto katakombides asuvasse paavstide krüpti. "Martyrologium Hieronymianumi" järgi suri ta 4. märtsil. Lucius I suri "Liber Pontificalise" järgi märtrina, kui tal löödi keiser Valerianuse algatatud kristlaste tagakiusamise ajal pea maha. Tema märtrisurma mainib piiskop Cyprianus kirjas Stephanus I-le.

Orazio Marucchi andmetel viidi tema säilmed 8. või 9. sajandil San Silvestro in Capite või Santa Prassede kirikusse, kust need viidi Santa Cecilia in Trastevere kirikusse. Tema pea viidi Roskilde katedraali, kuid nüüd asub see Kopenhaageni püha Ansgari katedraalis.

Luciust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 4. märts. Ta on Kopenhaageni, Sjællandi ja Roskilde katedraali patroon.

Kirjandus

• J. N. D. Kelly. The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
• Liber Pontificalis.

Välislingid

• Kirsch, J.P. (1910). "Pope St. Lucius I". In The Catholic Encyclopedia. New York: Robert Appleton Company. Vaadatud 11. mail 2019. (inglise keeles)
• Lucius I kirjad.

Eelnev Cornelius

Rooma paavst 253–254

Järgnev Stephanus I