Mine sisu juurde

Budistlik eetika

Allikas: Vikipeedia

Budistlik eetika[1] (paali keeles ''sīla'', sanskriti keeles ''śīla'') on õpetuste ja traditsioonide, nõuannete ja juhendite, reeglite ja tõotuste kogumid selleks, et õigemini näha ja tahta, kõnelda ja tegutseda, elada ja püüelda, mõista ja olla.

 Pikemalt artiklis Õilis kaheksaosaline tee

Budistliku eetika kirjutamata eeldusteks on sõbralikkus ja kaastunne, lahke ja rõõmus meel, võrdne suhtumine jm heakskiidetavad voorused, mis tulenevad paljudest õpetustest isetuse, meeleplekkide ja -petete[2], pahede[3] ja ihade, pühendumise[4] ja teostamise[5] kohta.

 Pikemalt artiklis Viis takistust

Muidugi võib igaüks elada sündsalt ja ausalt, ilma kedagi kahjustamata. Selleks ei pea midagi tõotama ega õnnistust otsima. Kuid eetiliste normide selgemaks eristamiseks on budismi praktikas kasutusel ka mitmesuguseid juhiste, reeglite ja tõotuste loendeid. Nende hulgas on viis tõotust, kaheksa tõotust, kümme tõotust, pratimokša reeglid munkadele jmt.

Aluspõhimõtted

[muuda | muuda lähteteksti]

Eetika on osa budistlikust teest, mille ülimaks sihiks on virgumine. Eetika eesmärk on arendada meeleseisundeid, mis on omased virgunud meelele ning seega muuta oma meel rohkem virgunud meele sarnaseks. Keha, kõne ja meelega tehtud tegusid, mis seda arengut soodustavad, nimetatakse oskuslikeks (paali k. kusala), tegusid, mis seda arengut pärsivad, nimetatakse oskamatuteks (paali k. akusala).[6] Avataṃsaka-sūtra's on öeldud: "Käitumisjuhised on ülima virgumise alus."[7]

Budistlikud käitumisjuhised ei ole välise autoriteedi poolt kindlaks määratud reeglid, vaid kirjeldused virgunud meelele loomuomastest toimimisviisidest, mille järgimine aitab mittevirgunud olendil muutuda rohkem virgunu sarnaseks. Kõige olulisem käitumisjuhis seisneb elusolendite mistahes viisil kahjustamisest hoidumises ning aktiivses kaastundlikus tegutsemises teise olendite hüvanguks. Kõiki teisi käitumisjuhiseid võib vaadelda selle juhise edasiarenduste ja konkretiseeringutena.[6][8]

Kaheksaosaline tee jaotatakse tihti kolmeks osaks, milleks on kõlblus/eetika (paali k. sīla, sanskriti k. śīla), keskendumine (paali, sanskriti k. samādhi) ja mõistmine (paali k paññā, sanskriti k. prajñā). Kõlblus vastab 3.–5. osale, milleks on ‘õige kõne’, ‘õige tegu’ ja ‘õige eluviis’.[9][10] Käitumisjuhiste järgimine kui vahend meele puhastamiseks ja rahustamiseks on tulemuslike meeleharjutuste vältimatuks eeltingimuseks,[7] mis omakorda loovad eelduse mõistmise tekkeks (paali k paññā, sanskriti k. prajñā).

Käitumis- ja kõlblusjuhised

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna sangha liikmed järgivad erinevaid eluviise, tehakse vahet eri tüüpi ja eri rangusega käitumisjuhiste vahel. Kõige selgemini erinevad teineteisest ilmikute ja munkade-nunnade juhised.[7]

Kuigi enamasti tuntakse budistlikke käitumisjuhiseid nende keelavas sõnastuses, mis sätestab, millistest tegudest tuleks hoiduda, on juhistel ka jaatav sõnastus, mis sätesta, milliseid kasutoovaid tegusid tuleks teha.[8] Seda jaatavat poolt rõhutatakse eriti mahajaanas, mis paneb rohkem rõhku aktiivsele altruistlikule tegevusele.[7]

Nii ilmalike kui ka munkade-nunnade kõige esmasemateks käitumisjuhisteks on kolm kaitset: buddha, dharma ja sangha. Buddha kaitse alla minek tähendab hoidumist ebamoraalsete ja vägivaldsete vaimsete ideaalide järgimisest, dharma kaitse alla minek tähendab hoidumist neid ebamoraalseid väärtusi propageerivatest õpetustest ning sangha kaitse alla minek tähendab hoidumist selliste õpetuste järgijatele toetumisest.[7]

Ilmalike viis käitumisjuhist aitavad hoiduda sündimast madalamatesse maailmadesse ning annavad võimaluse sündida inimeste ja deevade maailmades. Ilmalike paastupäeva kaheksa käitumisjuhist ning munkade-nunnade juhised aitavad jõuda virgumiseni arhatina; bodhisattva käitumisjuhised määratlevad mahajaana traditsioonis tee täieliku budasuseni.[7]

Käitumis- ja kõlblusjuhised ilmalikele

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige üldlevinumateks ilmikutele mõeldud käitumisjuhisteks on viis kõlblusjuhist (paali k. pañca-sīla) või kümme kõlblusjuhist (paali k. dasa-sīla). Osades traditsioonides järgivad ilmikud kuuel päeval kuus (kaks päeva kuuloomisel, kaks päeva täisuul ja kaks poolkuupäeva) ka rangemaid uposatha ehk paastupäeva juhiseid. Mahajaanas võivad ilmikud võtta vastu ka bodhisattva käitumisjuhised.

Viis kõlblusjuhist ehk viis käitumisjuhist

[muuda | muuda lähteteksti]

Viis kõlblusjuhist (paali k. pañca-sīla) ehk viis käitumisjuhist (paali k. pañca-sikkhāpada) on mõeldud eelkõige ilmikutele, kes teostavad Buddha õpetust maailmast eraldumata. Need on:

  1. hoidumine võtmast elu (paali k. pāṇātipātā veramaṇī);
  2. hoidumine võtmast seda, mida pole antud (paali k. adinn'ādānā veramaṇī);
  3. hoidumine abielurikkumisest (paali k. abrahmacariyā veramaṇī ehk kāmesu micchā-cārā);
  4. hoidumine valelikust kõnest (paali k. musāvādā veramaṇī);
  5. hoidumist meelt joovastavate, uimastavate ja hägustavate ainete ja jookide tarvitamisest (paali k. surā-meraya-majjapamāda-ṭṭhānā veramaṇī).

Kümme kõlblusjuhist

[muuda | muuda lähteteksti]

Kümme kõlblusjuhist (paali k. dasa-sīla) on:

  1. hoidumine võtmast elu (paali k. pāṇātipātā veramaṇī);
  2. hoidumine võtmast seda, mida pole antud (paali k. adinn'ādānā veramaṇī);
  3. hoidumine abielurikkumisest (paali k. abrahmacariyā veramaṇī ehk kāmesu micchā-cārā);
  4. hoidumine valelikust kõnest (paali k. musāvādā veramaṇī);
  5. hoidumine laimavast kõnest (paali k. pisuna-vācāya veramaṇī);
  6. hoidumine karmist või ebaviisakast kõnest (paali k. pharusa-vācāya veramaṇī);
  7. hoidumine kergemeelsest mõttetust lobast (paali k. samphappalāpā veramaṇī);
  8. hoidumine ahnusest/saamahimust (paali k. abhijjhāya veramaṇī);
  9. hoidumine pahatahtlikkusest (paali k. byāpādā veramaṇī);
  10. hoidumine valedest vaadetest (paali k. micchādiṭṭhiyā veramaṇī).

Kaheksa paastupäeva käitumisjuhist

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaheksa paastupäeva juhist sisaldavad peale viie käitumisjuhise veel kolme piirangut, mis muidu kehtivad ainult kloostrielanikele:

  • parfüümidest ja kosmeetikast loobumine;
  • laulust, tantsust ja muudest avalikest ajaviidetest hoidumine;
  • pärast keskpäeva söömisest hoidumine.[7]

Viie käitumisjuhise kolmandat seksuaalsust puudutavat juhist tõlgendatakse nende juhiste kontekstis kõikidest seksuaalsuhetest hoidumisena. Need juhised katavad ka üheksa kümnest noviitside käitumisjuhisest, kuid erinevalt noviitsidest järgivad ilmalikud neid juhiseid vaid kuuel päeval kuus.[7]

Käitumis- ja kõlblusjuhised munkadele & nunnadele

[muuda | muuda lähteteksti]

Noviitside ehk noormunkade ja noornunnade elu reguleerivad kümme käitumisjuhist. Täisordinatsiooni saanud munkade ja nunnade elu on reguleeritud suurema arvu juhistega, mille täpne arv varieerub koolkonniti. Mahajaanas võivad mungad-nunnad võtta vastu ka bodhisattva käitumisjuhised.

Kümme noviitside käitumisjuhist

[muuda | muuda lähteteksti]

Kümme käitumisjuhist (paali k. dasa-sikkhāpada) on mõeldud järgimiseks noviitsidele ehk noormunkadele ( paali k. sāmaṇera) ja noornunnadele ( paali k. sāmaṇerī) ning sisaldavad viite käitumisjuhist, millele on lisatud veel viis täiendavat juhist.

  1. hoidumine võtmast elu (paali k. pāṇātipātā veramaṇī);
  2. hoidumine võtmast seda, mida pole antud (paali k. adinn'ādānā veramaṇī);
  3. hoidumine abielurikkumisest (paali k. abrahmacariyā veramaṇī ehk kāmesu micchā-cārā);
  4. hoidumine valelikust kõnest (paali k. musāvādā veramaṇī);
    Theravaada mungad uposatha päeval pāṭimokkha käitumisjuhiseid retsiteerimas
  5. hoidumist meelt joovastavate, uimastavate ja hägustavate ainete ja jookide tarvitamisest (paali k. surā-meraya-majjapamāda-ṭṭhānā veramaṇī);
  6. hoidumine ebasobival ajal (keskpäevast koiduni) söömisest (paali k. vikāla-bhojanā-veramaṇī);
  7. hoidumine ilmalikest meelelahutustest (paali k. nacca-gītavādita-visūka-dassanā-veramaṇī);
  8. hoidumine võiete/kosmeetika kasutamisest ning enese ehtimisest (paali k. mālā-gandha-vilepana-dhāraṇa-maṇḍana-vibhūsanaṭṭhānā-veramaṇī);
  9. hoidumine magamisest suures/kõrges voodis (paali k. uccā-sayana-mahā-sayanā-veramaṇī);
  10. hoidumine kulla ja hõbeda (raha) vastuvõtmisest (paali k. jātarūpa rajata-paṭiggahaṇā-veramaṇī).

Täieõiguslike munkade ja nunnade käitumisjuhised

[muuda | muuda lähteteksti]

Pāṭimokkha, mis on kõige täiuslikumas vormis munkadele ja nunnadele järgimiseks mõeldud reeglite nimestik, sisaldab käitumis- või teostusjuhiseid (paali k. diyaḍḍha-sikkhāpada-sata) ehk sikkhāpada’sid, mida kõik kloostrikogukonnad peaksid traditsiooni kohaselt igal täiskuu päeval (uposatha või upavasatha) ühiselt ette kandma.

Bodhisattva käitumisjuhiste vastu võtmine zen-budismis

Sangha täisliikmetest mungad (bhikkhu) ja nunnad (bhikkhunī) järgivad vabatahtlikult Vinaya Piṭaka’s toodud käitumisjuhiseid, mis theravaada koolkonna puhul sisaldab kokku 277 juhist munkadele (bhikkhu) [150 sikkhāpada’t + 75 sekhiya’t + 2 aniyata’t] ja 311 juhist nunnadele, mis puudutavad kaheksat klassi eksimusi. Kõrgeima kõlbelise puhtuse (sīla-visuddhi) saavutamine eeldab sangha täisliikmetelt neljakordse sīla (cattāro sīlakkhandhā) järgimist.

Nunnadel on käitumisjuhiseid rohkem, kuna Buddha-aegses Indias võisid kodutuna rändavad nunnad kergesti sattuda seksuaalse ärakasutamise ohvriks. Pärast selliste juhtumite ilmnemast kehtestati nunnadele täiendavad turvalisust tagavad juhised.

Bodhisattva käitumisjuhised

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige tuntumateks bodhisattva käitumisjuhisteks on "neli kõikehõlmavat tõotust":

  1. Ma tõotan vabastada eranditult kõik olendid, kui palju neid ka ei oleks.
  2. Ma tõotan teha lõpu viimsele kui ühele meeleplekile.
  3. Ma tõotan ära õppida kõik seadmused, mille hulk on mõõtmatu.
  4. Ma tõotan jõuda Buddha ülima täieliku virgumiseni.[7]

Juhiste kokkuvõtlik tabel

[muuda | muuda lähteteksti]

Juhised

Viis kõlblusjuhist (pañca-sīla)

Viis käitumisjuhist (pañca-sikkhāpada)

Kümme kõlblusjuhist (dasa-sīla)

Kümme käitumisjuhist (dasa-sikkhā-pada)

Hoidumine tapmisest

x

x

x

x

Hoidumine varastamisest

x

x

x

x

Hoidumine abielurikkumisest

x

x

x

x

Hoidumine valetamisest

x

x

x

x

Hoidumine laimamisest

x

Hoidumine karmist kõnest

x

Hoidumine mõttetust lobast

x

Hoidumine ahnusest

x

Hoidumine pahatahtlikkusest

x

Hoidumine valedest vaadetest

x

Hoidumine meelehägustajatest

x

x

x

Hoidumine valel ajal söömisest

x

Hoidumine meelelahutustest

x

Hoidumine võietest, ehetest

x

Hoidumine suurest voodist

x

Hoidumine raha vastuvõtmisest

x

Budistlik ärieetika

[muuda | muuda lähteteksti]

‘Kauplemise suutras’ (paali k. Vaṇijjā Sutta, AN 5.177) on toodud ära ka 5 ametit, mida ilmikjärgija ei tohiks pidada:

  1. Kauplemine relvadega (paali k. satthavaṇijjā),
  2. Kauplemine elusolenditega (paali k. sattavaṇijjā),
  3. Kauplemine lihaga (paali k. maṃsavaṇijjā),
  4. Kauplemine alkoholiga (paali k. majjavaṇijjā),
  5. Kauplemine mürgiga (paali k. visavaṇijjā).[11]

Sigālaka Sutta's (DN 31) on toodud viis viisi, kuidas tööandja peaks austama töötajat ning viis viiski kuidas töötaja peaks austama tööandjat.

Tööandja peaks:

  • andma töötajale võimetekohase töö;
  • varustama töötajat palga ja toiduga;
  • vaatama tema järele, kui ta on haige;
  • jagama temaga lisatulusid;
  • andma talle piisavalt puhkust.[12]

Töötaja peaks:

  • alustama tööga varakult;
  • vajadusel lõpetama töö hilja;
  • võtma vaid seda, mis on antud;
  • tegema tööd korralikult;
  • hoidma tööandja head mainet.[12]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Tartu Ülikooli eetikaveeb". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2017. Vaadatud 11. juulil 2017.
  2. ↑ Ida mõtteloo leksikon. Meelepete
  3. ↑ Ida mõtteloo leksikon. Pahe
  4. ↑ Ida mõtteloo leksikon. Pühendumine
  5. ↑ Ida mõtteloo leksikon. Teostamine
  6. ↑ 6,0 6,1 Chris Pauling 2005 "Sissejuhatus budismi", FWBO Tallinn
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 7,8 Sheng-Yen 2007 "Härja jälgi mööda", Tänapäev; lk 97–113
  8. ↑ 8,0 8,1 Sangharakšita 1994 "Buddha õilis kaheksaosaline tee", Tallinn:Koolibri
  9. ↑ "Ida mõtteloo leksikon". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2017. Vaadatud 11. juulil 2017.
  10. ↑ David Smith 2002 "Dharma Mind Wordly Mind", Aloka Publications
  11. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 28. mail 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  12. ↑ 12,0 12,1 Sigalovada Sutta
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Budistlik_eetika&oldid=6498682"