Krusenstern (laev)
| Krusenstern | |
|---|---|
 Krusenstern | |
| Tüüp | parklaev, P-liner |
| IMO number | 6822979 |
| Kutsung | UCVK |
| Omanik | Venemaa |
| Käitaja | Kaliningradi mereinseneride kõrgkool |
| Lipuriik | Venemaa |
| Kodusadam | Kaliningrad |
| Ajalugu | |
| Ehitaja | J. C. Tecklenborgi laevatehas Wesermündes (Bremerhaven) |
| Kiil pandud | 24. juunil 1925[1] |
| Vette lastud | 24. juunil 1926[1] |
| Ristitud | 1926 |
| Teenistusse võetud | 1926 |
| Staatus |
käigus, MMSI: 273243700 |
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 114,2 m koos pukspriidiga |
| Laius | 14,3 m |
| Süvis | 7 m |
| Veeväljasurve | 4700 t (teisal 6400 t) |
| Kogumahutavus | 3064 registertonni |
| Puhasmahutavus | 942 registertonni |
| Maste | 4 |
| Taglase tüüp | parklaev |
| Laevapere | 60 kuni 70 |
Krusenstern (vene keeles Крузенштерн; ametlik latinisatsioon Kruzenshtern) on neljamastiline parklaev, mis kuulub õppelaevana Kaliningradi mereinseneride kõrgkoolile.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Krusenstern on 114,50 m pikk, 14,04 m lai ja süvisega 6,27 m. Parda kõrgus on 8,48 m ja masti kõrgus 55 m tekist. Purjepind on 3400 m². Laeval on 2 peatekki, 4 masti. Veeväljasurve on 4700 t.
Krusensternil on kaks 8NVD 48A-2U-tüüpi peamasinat, kumbki võimsusega 736 kW, kokku 1472 kW. Lisaks on laevale paigaldatud neli MAN Nutzfahrzeuge AG D 2866 LXE 30 tüüpi abimasinat-diiselgeneraatorit, mille võimsus on piiratud 135 kW-ga. Neist kaks paigaldati laevale 2005 ja kaks 2009. Laeva sõuseadme moodustavad kaks neljalabalist ühes tükis valatud fikseeritud sammuga sõukruvi. Laeva roolitakse rooliratta abil.
Laeva suurim kiirus on purjede all 17 sõlme ja mootoreid kasutades 15,2 sõlme. Laevapere moodustavad 70 inimest, neile lisaks võib laev peale võtta 203 kursanti.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Laev ehitati Johann C. Tecklenborgi laevatehases Wesermündes (tänapäeval Bremerhavenis) ettevõttele F. Laeisz. Tehasenumbriga S.408 laeva kiil pandi 24. juunil 1925, laev lasti vette 23. juunil 1926. Uus laev sai P-ga algava nime nagu teisedki selle seeria laevad, Padua. Esmareisile asus laev 30. augustil 1926 kapteni Carl Schubergi juhtimisel.
Padua oli üks P-linereid, mis vedas Lõuna-Ameerikast salpeetrit ja Austraaliast vilja Euroopasse. Sealjuures püstitas ta hulgaliselt kiirusrekordeid. Hamburgist, mis oli tema kodusadam, sõitis ta Tšiilisse Talcahuanosse ümber Hoorni neeme 87 ööpäevaga ja tagasi 94 ööpäevaga. Reis Hamburgist Lõuna-Austraalias asuvasse Port Lincolni kestis aastail 1933–1934 67 ööpäeva. Aastail 1938–1939 sõitis Padua kapteni Richard Wendti juhtimisel ümber maailma marsruudil Hamburg–Tšiili–Austraalia–Hamburg 8 kuu ja 23 päevaga.
Teise maailmasõja järel sai 1946 laeva omanikuks Nõukogude Liit ja laev nimetati Adam Johann von Krusensterni auks Krusensterniks. Krusenstern oli aastail 1803–1806 juhtinud esimest Venemaa keisririigi ümbermaailmareisi ja kasvatanud üles terve plejaadi vene meresõitjaid.
1959–1961 läbis laev kapitaalremondi ning muudeti uurimis- ja õppelaevaks. Teine suur ümberehitus toimus 1968–1972.[2]
.jpg)
Aastail 1982–1991, kui Krusenstern oli Tallinna Kalatööstusliku Merekooli[küsitav][viide?] õppelaev, oli laeva kodusadam Tallinn. See sai teoks Eesti Kalatööstuse peadirektori Hugo Maide algatusel. Pikkade purjetamiste vahel seisis laev Paljassaare sadamas. 29. mail 1991 anti laev üle (praeguse nimega) Balti Riiklikule Kalalaevastiku Akadeemiale ja Vene lipu all sai kodusadamaks Kaliningrad.[2]
1995–1996 purjetas Krusenstern teist korda ümber maailma. See ümbermaailmareis oli pühendatud Venemaa sõjalaevastiku 300. aastapäevale, Krusensterni 225. sünniaastapäevale ja tema ümbermaailmareisi 190. aastapäevale. Selle marsruut langes peaaegu täielikult kokku nii Krusensterni ja Lisjanski ümbermaailmareisiga kui Padua ümbermaailmareisiga. Atlandi ookeani ületamise järel käidi Rio de Janeiros ja Montevideos. Hoorni neemest möödumise järel külastati Tšiilit, Tahitit, Tokiot, Vladivostokki, Singapuri, Austraaliat ja Kaplinna. 5389 tunni ehk 224½ päeva jooksul läbiti 42 433 meremiili, külastati 15 välissadamat 13 välisriigis ja ületati 4 korda ekvaator.
2005–2006 purjetas Krusenstern kolmandat korda ümber maailma. See ümbermaailmareis oli pühendatud Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 60. aastapäevale ja Krusensterni ümbermaailmareisi 200. aastapäevale. Laev väljus Peterburist 24. juunil 2005 ning külastas sadamaid Suurbritannias, Iirimaal, Hispaania mandriosas, Portugalis, Kanaari saartel, Uruguays, Argentinas, Mehhikos ja Havai saartel.
2009–2010 korraldas Krusenstern ekspeditsiooni üle Atlandi ookeani. See oli pühendatud Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 65. aastapäevale, Nõukogude Venemaa tööndusliku kalapüügi organiseerimise 90. aastapäevale ja esimese nõukogude räimepüügi-ekspeditsiooni 60. aastapäevale. Reisi käigus osales laev regatil "Atlantic Challenge – 2009", mis seisnes sõidus üle ookeani. Laev külastas Euroopas Saksamaad, Hollandit, Belgiat ja Hispaaniat ning Ameerikas Kanadat, USA-d, Bermudat, Kuubat, Mehhikot, Panamat ja Venezuelat. 299 päevaga läbiti 39 000 meremiili, neist kolmandik purjede all, ja tagasi Kaliningradi jõuti täpselt 9. mail 2010.
.jpg)
15.–17. juulini 2011 ja 12.–14. juulini 2013 külastas Krusenstern Tallinna merepäevade raames endist kodusadamat ning 15.–16. juulini 2013 Sillamäe merepäevade raames Sillamäe sadamat.
Osalemine Cutty Sarki regattidel
[muuda | muuda lähteteksti]_at_D-Terminal.jpg)
Krusenstern osales Cutty Sarki regatil 14 korda.
1974 osalesid nõukogude purjelaevad Krusenstern ja Tovarištš esimest korda rahvusvahelisel regatil. See toimus Läänemerel marsruudil Kopenhaagen–Gdynia. Regatt kandis nime "Op Sail-74". Krusensterni kapten oli I. Schneider ja laev saavutas 4. koha. Krusensterni autasustati laeva "Cutty Sark" hõbedase mudeliga kõige suurema panuse eest rahvusvahelisse koostöösse ning rahvaste sõpruse ja üksteisemõistmise arendamisse. Kogu selle regati kolmekümne aasta pikkuse ajaloo (1974–2003) jooksul on Krusenstern ainus NSV Liidu või Venemaa laev, mis selle auhinna pälvinud.
1976 osales Krusenstern regatil "Op Sail-76", mis oli pühendatud USA iseseisvusdeklaratsiooni 200. aastapäevale. Regatt oli jagatud kolmeks etapiks. Esimene etapp viis Inglismaalt Plymouthist Kanaari saartele Santa Cruz de Tenerifele ja Krusenstern saavutas 2. koha. Teine etapp kulges Santa Cruz de Tenerifelt Bermuda saartele ja Krusenstern oli taas 2. Kolmas etapp viis Bermudalt USA-sse Rhode Islandil asuvasse Newporti ja sel etapil jäi Krusenstern 9. kohale. Laeva kapten oli I. Schneider.
1978 osales Krusenstern regatil "Op Sail-78" Põhjameres. Start asus Oslos, finiš Inglismaal Harwichis. Krusenstern võitis selle regati. Laeva kapten oli J. Smelteris.
1980 osales Krusenstern regatil "Op Sail-80" Läänemeres. Start asus Saksamaal Kielis, finiš Rootsis Karlskronas. Krusenstern sai 4. koha. Laeva kapten oli A. Perevoztšikov.
1984 osales Krusenstern regatil, mis oli pühendatud prantslase Jacques Cartier' Kanadasse jõudmise 450. aastapäevale. Regatt algas Kanadas Nova Scotias Sydneys ja lõppes Inglismaal Liverpoolis. Krusenstern võitis regati. Laeva kapten oli G. Kolomenski.
1986 osales Krusenstern regatil "Cutty Sark Tall Ships Races 1986" Põhjamerel distantsil Newcastle upon Tyne – Bremerhaven – Larvik (Norra) – Göteborg (Rootsi). Krusenstern võitis regati. Laeva kapten oli G. Kolomenski.
1989 osales Krusenstern regatil "Cutty Sark Tall Ships Races 1989" Põhjamerel. Start oli Londonis, finiš Hamburgis. Krusenstern sai 2. koha. Laeva kapten oli G. Kolomenski.
1990 osales Krusenstern regatil "Cutty Sark Tall Ships S Races 1990". Start oli Prantsusmaal Bordeaux's, finiš Belgias Brügges. Krusenstern saavutas 2. koha. Laeva kapten oli G. Kolomenski.
1992 osales Krusenstern Christoph Kolumbuse Ameerika avastamise merereisi 500. aastapäevale pühendatud regatil. Selle esimesel etapil Lissabonist Cadizi (Hispaania) saavutas laev 3. koha, teisel etapil Cadiz – Kanaari saared – Puerto Rico 7. koha ja kolmandal etapil Boston (USA) – Liverpool 1. koha. Sellel regatil saavutas Krusenstern oma rekordkiiruse 17,2 sõlme. Laeva kapten oli G. Kolomenski.
1994 osales Krusenstern regatil "Cutty Sark Tall Ships Races-1994". Start oli Weymouthis (Inglismaa), finiš La Coruñas (Hispaania). Selle regati Krusenstern võitis. Laeva kapten oli G. Kolomenski.
1995 osales Krusenstern regatil "Cutty Sark Tall Ships Races-1995". Start oli Edinburghis, finiš Bremerhavenis. Selle regati Krusenstern võitis. Laeva kapten oli G. Kolomenski.
1998 osales Krusenstern regatil "Cutty Sark Tall Ships Races-1998". Esimesel etapil Falmouth (Inglismaa) – Lissabon saavutas Krusenstern 1. koha, teisel etapil Vigo (Hispaania) – Dublin 3. koha. Laeva kapten oli O. Sedov.
1999 osales Krusenstern regatil "Cutty Sark Tall Ships Races-1999". Esimesel etapil Saint-Malo (Prantsusmaa) – Greenock (Šotimaa) saavutas Krusenstern 4. koha, teisel etapil Lerwick (Shetland) – Ålborg (Taani) 3. koha. Laeva kapten oli G. Kolomenski.
2000 osales Krusenstern regatil "Tall Ships Races-2000". Esimesel etapil Southampton (Inglismaa) – Cadiz saavutas Krusenstern 3. koha, teisel etapil Cadiz – Bermuda samuti. Kolmanda etapi Halifax (Kanada) – Amsterdam Krusenstern võitis. Laeva kapten oli G. Kolomenski.
Krusenstern riigisümbolitel
[muuda | muuda lähteteksti]
1997 andis Aserbaidžaan välja Krusensterni kujutava postmargi.
Samal aastal andis Venemaa välja Krusensterni pildiga müntide seeria, kus oli kaks münti: hõbedast mündi nimiväärtusega 100 rubla ja kullast mündi nimiväärtusega 1000 rubla.
2011 andis merepiirita riik Valgevene välja Krusensterni pildiga mündiseeria, kus oli kaks münti: vase ja nikli segust mündi nimiväärtusega 1 rubla ja hõbedast mündi nimiväärtusega 20 rubla.
Kodusadamad
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Krusensterni ajalugu vettelaskmisest kuni tänapäevani (saksa keeles)
- ↑ 2,0 2,1 Urmas Tooming. Legendaarne purjelaev Krusenstern naaseb Tallinna merepäevadeks Eestisse[alaline kõdulink] Tallinna Postimees, 10. mai 2011. Vaadatud 28. augustil 2012
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Krusenstern |