Mine sisu juurde

H-paat

Allikas: Vikipeedia
Üksikasjad kehtivate klassinõuete kohaselt
H-paat
Autor Hans Groop
Meeskond 2–4 inimest (kuni 300 kg)[1]
Üldpikkus (LOA) 8,285 ± 0,020 m
Veeliinipikkus (LWL) 6,30 m (ei mõõdeta)
Suurim laius (B) 2,18 m
Vähim mass (D) 1450 kg
Süvis (T) 1,30 m
LYS 1,07
Koduleht https://h-boat.org/

H-paat on ühekereline range ühtsusklassi[1][2] kiiljaht[3], millel on üks mast ja bermuuda 7/8 murdtaglastus(luup). Paadi disainis 1967. aastal soome laevaarhitekt Hans Groop,[4] et luua jaht, mis sobib Hai ja Põhjamaade rahvapaadi asemel nii matkamiseks, perepurjetamiseks, päevapurjekaks ning võistlemiseks lühematel ja pikematel vahekaugustel.

Kiiljaht H-paat on sõiduautoga haagisel järelveetav

H-paadi kere on ehitatud klaaskiudmattidest, mis on liimitud ja tugevdatud tehisvaiguga. Sarnase kujundusega samast ajajärgust on 5,5mR, Soling, Etchells. Monotüübi muudatusi tehti 1971. aastal Paul Elvstrømi ettepanekul. Põhjamaade purjetamisliit (Nordic Sailing Federation) tunnustas H-paati ühtsusklassina 1972. Tunnustus rahvusvahelise purjekaklassina saadi IYRU-lt novembris 1978 aastal. Nime esitähe H on jaht saanud vanakreeka mütoloogia kodurahujumalanna Hestia järgi. Teine väide on, et H on disaineri nime esitähest.[5] Alates loomisest on ehitatud üle 5300 selle klassi jahi[6], seega on tegemist Euroopa suurima kiiljahiklassiga. Eestis toodab H-paate Saare Yachts Nasval Saaremaal.

Võistlemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tegemist on aktiivse võistlusklassiga, milles peetakse ka maailmameistrivõistlusi,[7] millest viimased purjetati 2019. aastal Medemblikis Lääne-Friisimaal Ijsselmeeril Hollandis.[8] MM-il on lubatud võistkonna suurus 3–4 inimest (suurim kogukaal 300 kg), samas saab vähese kohandamisega purjetada nii üksi kui ka kuni viie kaaslasega, magamiskohti on neljale. Paat sobib ka kiiljahi esmaomanikule nii matkamiseks kui ka võistlemiseks nii merel kui ka siseveeteedel. Abimootorina kasutatakse ahtripeeglile kinnitatavat ripp-päramootorit. Sarnasuse tõttu on H-paati nimetatud kajutiga või kaetud tekiga Solinguks.

2001. aastal ületasid Kerstin Schmider ja Philipp Heisig H-paat Elfiega Atlandi ookean.[9]

H-paat
H-paat, Dragon, Dyas, Dragon, 505
  • LOA = 8,285 ± 0,020 m
  • LWL = 6,30 m
  • B(max) = 2,18 m
  • D(min) = 1450 kg
  • T = 1,30 m
  • S = 25,18775 m2
  • S(spin)= 32,7186 m2

Purjed peavad olema valmistatud kootud kunstkiust kangast. Suur- ja eespurje kanga vähim lubatud erikaal on 200 g/m². Spinnakeri kanga vähim lubatud erikaal on 35 g/m².

Kaks H-paati ujuvsilla ääres
  1. 1,0 1,1 International H-Boat Class Rules, 1.1 One-Design – The H-Boat is a one-design class.
  2. "4. PROTECTION OF ONE-DESIGN AND ISSUE OF CERTIFICATES". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2008. Vaadatud 19. juuni 2009.
  3. "ISAF : H-Boat – Technical Details: Keelboat". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2009. Vaadatud 19. juuni 2009.
  4. "Hans Groop, Designer/Naval Architect, Vaasa, Ostrobothnia, Finland". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. aprill 2012. Vaadatud 19. juuni 2009.
  5. Version vom 5. März 2009, 20:55 Uhr
  6. "Features of the H-Boat". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2008. Vaadatud 19. juuni 2009.
  7. World Champions, International H-Boat Association
  8. "H-BOAT WORLDS 2019". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2019. Vaadatud 12. september 2019.
  9. "Seglermagazin (30. Dez. 2001): Transatlantik mit dem H-Boot". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 4. märts 2016.
  10. H-Boat World Championship 2011, korraldaja Neustädter Segler-Verein e. V.
  11. "2012 Austria, H-Boat WORLDS 2012 Segelclub Ebensee/Traunsee, 19.-25.05.2012". Originaali arhiivikoopia seisuga 7.03.2012. Vaadatud 21.10.2011.
  12. "H-Boat World Championship 2013, Thisted – Denmark, 4–9 august 2013". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2013. Vaadatud 30. detsember 2012.
  13. Thisted Sejlklub (Thisted Sailing Club)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]