2021. aasta Eesti presidendivalimised

2021. aasta Eesti presidendivalimised

30.–31. august 2021
101 Riigikogu liiget 68 häält vajalik võitmiseks
Kandidaat Alar Karis Erakond Parteitu I voor Riigikogus 63 II voor Riigikogus 72 Ülesseadjad Reformierakond Keskerakond
President enne valimisi Kersti Kaljulaid President pärast valimisi Alar Karis

2021. aasta Eesti presidendivalimised toimusid 30.–31. augustil 2021, mille tulemusena valiti Eesti Vabariigi presidendiks Alar Karis. Need olid 8. presidendivalimised Eesti ajaloos ja esimesed, mis toimusid 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi järel.

Valimiste protseduur

Eesti president valiti Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seda täpsustava Vabariigi Presidendi valimise seaduse alusel. Senine president Kersti Kaljulaid asus ametisse 10. oktoobril 2016. Vabariigi Presidendi korraline valimine sai toimuda kõige varem 60 päeva enne tema ametiaja lõppemist, seega 10. augustil 2021.

Presidendi valimine Riigikogus

Riigikogu esimees Jüri Ratas kutsus presidendi ettepanekul 30. augustil kl 13 Toompea lossi kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu, mille päevakorras on Eesti presidendi valimine. Presidendikandidaatide esitamine algas neli päeva varem, 26. augustil kl 9.

Kandidaadi ülesseadmise õigus oli vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ehk 21 liikmel. Kandidaatide esitamine lõppes 28. augustil kl 18. Presidendi kandidaadiks sai seada isiku, kes oli sünnilt Eesti Vabariigi kodanik ja vähemalt 40-aastane. 29. augustil registreeris Vabariigi Valimiskomisjon kandidaadid, kes pidid esitama omakäelise nõusoleku kandideerimiseks.

30. augustil kell 13 algas presidendivalimiste esimene hääletusvoor Riigikogus. Kõik presidendivalimiste hääletused olid salajased. Selleks, et saada valituks, pidi kandidaadi poolt andma hääle vähemalt 2/3 parlamendist ehk 68 Riigikogu liiget. Kui ükski kandidaat ei peaks saama sellist häälteenamust, tuleks järgmisel päeval korraldada teine hääletusvoor.

31. augustil kell 12, võimalikuks teiseks hääletusvooruks, toimuks uuesti kandidaatide ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine, mis peaks lõppema kaks tundi enne teise hääletusvooru algust ehk kl 10. Kui ükski kandidaat ei peaks koguma teises hääletusvoorus vähemalt 68 häält, tulnuks korraldada samal päeval kolmas hääletusvoor.

31. augustil kell 16 algaks võimalik kolmas hääletusvoor. Hääletamissedelile kantaks kahes eelmises voorus enim hääli kogunud kandidaatide nimed. Valituks osutuks kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 68 Riigikogu liiget.

Kui ükski kandidaat ei saaks kolmandaski voorus nõutavat häälteenamust, kutsuks Riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval kokku valimiskogu. Valimiskogu koguneks Vabariigi presidenti valima ühe kuu jooksul pärast Riigikogu kolmandat hääletusvooru.

Presidenti valinud Riigikogu liikmete arv erinevate erakondade fraktsioonides: Reformierakonnal 34, Keskerakonnal 25, Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE) 19, Isamaal 12 ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal (SDE) 11 liiget. Kuna kandidaadi ülesseadmiseks oli vaja 21 toetusallkirja, siis üksi, ilma teiste fraktsioonide abita, said Riigikogus oma kandidaadi esitada Reformierakond ja Keskerakond. Kuna kandidaadi Riigikogus presidendiks valimiseks oli vaja 68 poolthäält, siis eeldades fraktsioonide ühtselt toimist pidid tema poolt hääletama vähemalt kas Reformierakonna + Keskerakonna + EKRE või Isamaa või SDE esindajad; või Reformierakonna + EKRE + Isamaa + SDE esindajad.

Presidendi valimine valimiskogus

Valimiskogus oli kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 21 valimiskogu liikmel. 2021. aasta valimiskogu saanuks olema 208-liikmeline: 101 Riigikogu liiget ja 107 kohalike omavalitsuste esindajat. Kohalike omavalitsuste esindajate määramisel võeti arvesse Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril ning jaotatakse vastavalt: 1) kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 1 esindaja; 2) 10 001–50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 2 esindajat; 3) 50 001–100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 4 esindajat; 4) üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku – 10 esindajat.

Valimiskogu regionaalne jaotus oleks olnud järgmine:

• Harju maakond ja Tallinn 29 esindajat,
• Tartu maakond ja Tartu linn 12 esindajat,
• Ida-Viru maakond kümme esindajat,
• Lääne-Viru maakond üheksa esindajat,
• Pärnu maakond kaheksa esindajat,
• Viljandi maakond kuus esindajat,
• Rapla maakond viis esindajat;
• Võru maakond viis esindajat,
• Jõgeva maakond neli esindajat,
• Põlva maakond neli esindajat,
• Saare maakond neli esindajat,
• Valga maakond neli esindajat,
• Järva maakond kolm esindajat,
• Lääne maakond kolm esindajat,
• Hiiu maakond üks esindaja.

Ajalehe Postimees arvates saanuks valimiskogu erakondlik jaotus olema hinnanguliselt järgmine:

• Reformierakonnal 63 valijameest,
• Keskerakonnal 53 valijameest,
• Isamaal 23 valijameest,
• EKRE-l 21 valijameest,
• SDE-l 18 valijameest,
• erinevatel valimisliitudel kokku 30 valijameest.

Kuna kandidaadi Valimiskogus presidendiks valimiseks oli vaja 105 poolthäält, siis eeldades erakonna esindajate ühtselt toimist (ja valimisliitude hääli mitte arvestades) pidanuks tema poolt hääletama vähemalt kas Reformierakonna + Keskerakonna (116 häält); või Reformierakonna + Isamaa + EKRE (107 häält); või Keskerakonna + Isamaa + EKRE + SDE esindajad (115 häält).

Kandidaadid

Ülesseatud kandidaadid

• Alar Karis, Eesti Rahva Muuseumi direktor, endine Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektor ning riigikontrolör. Karise sõnul sai ta 16. augustil Jüri Rataselt ettepaneku kaaluda presidendikandidaadiks hakkamist. Ettepaneku tegemist toetasid Reformierakonna, Isamaa, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna juhid. 18. augustil andis Karis nõusoleku saada presidendikandidaadiks. 22. augustiks teatasid Reformierakonna ja Keskerakonna juhatused, et toetavad valimistel teda ja nende parteide 59 Riigikogu liiget esitas Karise 27. augustil ametlikult presidendikandidaadiks. Kokkuleppe kohaselt pidid nad toetama Karist kuni valimiskogu lõpuni. Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond jätsid hääletamisvaliku iga oma liikme enda otsustada. Kummagi partei parlamendifraktsioonis oli Karise pooldajaid umbes pool. Politoloogide Martin Mölderi ja Tõnis Saartsi hinnangul nende kahe erakonna huvides aga pigem polnud Karise poolt hääletada.

Võimalikud kandidaadid

• Kersti Kaljulaid, Eesti president alates 2016. aastast. Oma teiseks ametiajaks kandideerimise plaani kohta oli Kaljulaid teatanud, et "mina oma riigile kunagi "ei" ei ütle", aga et see on küsimus riigikogule, mitte talle. Kaljulaidi taasvalimisse oli soosivalt suhtunud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakonna esimees Kaja Kallas ja parlamendiväline erakond Eesti 200. Tema jätkamise vastu oli olnud EKRE. Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul poldud valitsuskoalitsioonis Kaljulaiu kandidatuuri arutatud, kuid Keskerakond midagi välistama ei hakka. Juuli alguses 2021 arvas Kaja Kallas, et hetkel pole Kaljulaidile piisavalt poolthääli, et teda ära valida. Juuli lõpus ütles Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid, et augusti lõpus tuleks presidendiks leida keegi teine kui Kaljulaid. Politoloog Martin Mölderi arvates oli Kaljulaidil sel ajal mõningane šanss presidendiks saada juhul, kui valitsuskoalitsioon ei leia ühist kandidaati ning valimiskogus asuvad teda toetama Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kel õnnestub ära veenda ka üle poole valimisliitude saadikutest.

• Henn Põlluaas, EKRE aseesimees ja endine Riigikogu spiiker (2019–2021). Põlluaas kinnitati EKRE kongressil 4. juulil 2021 partei poolt toetatud kandidaadiks. Samas polnud EKRE-l parlamendis piisavalt saadikuid, et tema kandidatuuri üles seada (vaja 21 toetusallkirja, EKRE fraktsioonis oli 19 liiget). Põlluaasa sõnul käisid läbirääkimised puudujäävate häälte leidmiseks ja kui valimisprotsess peaks Riigikogust Valimiskogusse liikuma, siis seal kandidatuuri ülesseadmine kindlasti õnnestuks. Politoloog Tõnis Saartsi arvates oli siiski raske näha, et "Põlluaas võiks olla kriitilisel hetkel see kompromisskandidaat, kelle poole mitmed erakonnad, eriti Reformierakond või Keskerakond võiksid vaadata." Põlluaasa kandidatuuri toetamist oma erakonnas ei pidanud realistlikuks ka SDE esindaja Riina Sikkut ega Reformierakonna esindaja Kristen Michal, ebatõenäoliseks hindas seda Priit Sibul Isamaast. Keskerakondlane Jaanus Karilaid arvas, et Põlluaas oma kandidatuuri esitamiseks Riigikogust kahte puuduvat häält ei leia.

• Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president. Oma võimaliku kandideerimise kohta ütles Soomere, et on selleks valmis, kui poliitikud talle vastava ettepaneku teevad. Tema kandidatuuri toetasid Erakond Eestimaa Rohelised (nad toetasid ka Aveliina Helmi) ja valimisliit Roheline Saku Vald, kel polnud aga ühtegi liiget ei Riigikogus ega Valimiskogus. Nii Reformierakonna esimees Kaja Kallas kui Keskerakonna esimees Jüri Ratas pidasid Soomeret väärikaks kandidaadiks, kuid oma kandidaadina teda ei esitanud. Ratase sõnas, et on keeruline öelda, kas Soomerel oleks riigikogulaste või valijameeste toetus. 13. juulil ütles Soomere, et kolme erakonna inimesed on temaga valimiste teemal vestelnud, kuid kindlat signaali koostöösooviks pole ta saanud kelleltki. Samal ajal oli ta käinud oma potentsiaalset kandidatuuri tutvustamas omavalitsustes, mida juhivad valimisliidud. 30. juulil toimunud parlamendierakondade nõupidamisel tegi Jüri Ratas ettepaneku arutada fraktsioonides Soomere kandidatuuri sobivust. Pärast seda, kui Soomere oli kohtunud riigikogu nelja fraktsiooniga – Isamaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsiooniga (EKRE fraktsioon Soomerega kohtuda ei soovinud) –, toimus 6. augustil riigikogus esindatud erakondade esimeeste kohtumine. Kohtumise järel teatas Ratas, et Soomere riigikogus presidendiks valimise jaoks ei leidu piisavalt toetust ehk 68 poolthäält. Soomere kandidatuuri puudusena tõid fraktsioonide liikmed välja kogenematust poliitikas, eriti välispoliitikas.

• Kaimar Karu, endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Saatis juuli eelviimasel nädalal Kaja Kallasele ja Jüri Ratasele sõnumi, milles teatas oma valmisolekust presidendi ametikohale asumiseks. Karu sõnul oli ta enne sõnumi saatmist saanud signaale, et tema kandidatuuri üles seadmist on poliitikute seas arutatud.

• Indrek Laul, Estonia Klaverivabriku juhataja. Saatis 11. augustil peaministrile ja riigikogu liikmetele 12-leheküljelise kirja pealkirjaga "Kadrioru tintinnabuli", milles arutles presidendi institutsiooni rolli ja võimaluste üle. Poliitikud tõlgendasid seda soovina saada presidendikandidaadiks. Indrek Laulu kaaluti võimaliku presidendikandidaadina juba 2016. aasta presidendivalimiste ajal, kui presidendivalimised olid pärast riigikogu ja valimiskogu voore taas riigikokku jõudnud.

• Lisaks eelnimetatutele oli võimalike kandidaatidena pakutud Mart Helmet, Ülle Madiset, Marina Kaljuranda, Andrus Ansipit, David Vseviovi, Siim Kallast, Jaak Aaviksood ja Aveliina Helmi.

Loobunud kandidaadid

• Jüri Ratas, Keskerakonna esimees, endine Eesti peaminister (2016–2021). Ratast nähti ühe peamise võimaliku presidendikandidaadina, kuni ta juunis 2021 teatas, et ei kavatse presidendiks kandideerida ja keskendub hoopis kohalikele valimistele. Pärast Ratase teadet loobumise kohta spekuleeriti ajakirjanduses, et Ratasel on endiselt soov presidendiks kandideerida ja ta kavatseb lasta oma kandidatuuri üles seada valimiskogus, pärast presidendi riigikogu valimisvoorudes valimata jäämist. Juuli lõpu intervjuus vastas Ratas kriitikale, öeldes, et ta ei nõustu oma kandidatuuri üles seadmisega ka valimiskogus.

• Jüri Raidla, advokaat, õigusteadlane ja endine justiitsminister (1990–1992). Raidla teatas 19. juulil, et kaks nädalat tagasi tegid peaminister Kaja Kallas ja Riigikogu esimees Jüri Ratas ühiselt talle ettepaneku presidendiks kandideerida. Raidla lükkas ettepaneku tagasi põhjendusega, et president peaks muuhulgas olema kompetentne välispoliitikas, kuid tal selles valdkonnas ekspertteadmised puuduvad.

• Jüri Luik, diplomaat ning endine Eesti kaitseminister (1993–1994, 1999–2002, 2017–2021) ja välisminister (1994–1995). Jüri Luik teatas augustis, et tema poole pöördusid mitu erakonda ettepanekuga hakata presidendikandidaadiks. Luige sõnul jääb ta aga oma varasema plaani juurde sisepoliitikast lahkuda ja siirduda septembris suursaadikuna NATO-sse. Rahvusringhäälingu andmetel olid Reformierakond, Keskerakond ja Isamaa Luigele kinnitanud vajaliku toetuse olemasolu tema riigipeaks valimiseks. Delfi andmetel oli Luik andnud Ratasele eitava vastuse juba juuli alguses.

Arvamusküsitlused

18.–19. märtsil 2021 Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstati poolt läbi viidud 500 vastajaga küsitluses uuriti, kas inimesed toetavad Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere valimist Eesti presidendiks. 37% vastas "jah" või "pigem jah", 21% "pigem ei" või "ei" ning 42%, et "ei oska öelda".

Järgnev tabel kajastab presidendieelistusi arvamusküsitlustes alates 2021. aasta aprillist. Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas näha presidendina vastavat isikut (tärniga (*) tähistatud Kantar Emori küsitlus näitab vastaja 3 esimese eelistatud kandidaadi seas olemist). Järgarv sulgudes näitab kohta kandidaatide omavahelises võrdluses. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas.

Küsitlusperiood	Allikas	Valim	Kersti Kaljulaid	Marina Kaljurand	Jüri Ratas	Tarmo Soomere	Mart Helme	Andrus Ansip	David Vseviov	Ülle Madise	Jüri Luik	Henn Põlluaas	Siim Kallas	Alar Karis	Jüri Raidla	Eiki Nestor
17.–24. august 2021	Norstat	1001	35	–	12	7	–	–	–	–	5	9	–	8	–	3
11.–17. august 2021	Kantar Emor[a]	1152	24 (1.)	13 (2.)	(3.)	(4.)	–	(8.)	(9.)	(7.)	(6.)	(5.)	(11.)	(12.)	(10.)	–
11.–17. august 2021	Kantar Emor[b]*	1152	34 (1.)	28 (2.)	(3.)	(4.)	–	(7.)	(9.)	(6.)	(5.)	(8.)	(10.)	(11.)	(12.)	–
15.–21. aprill 2021	Kantar Emor[c]	1232	21	–	23	11	10	–	–	9	–	–	–	–	–	–
8.–14. aprill 2021	Turu-uuringute AS[d]	1003	18	16	15	8	6	5	3	–	–	–	–	–	–	–

Valimistulemused

30. augustil Riigikogus toimunud esimeses valimisvoorus hääletas ainsa ülesseatud kandidaadi Alar Karise poolt 63 saadikut (valituks saamiseks oleks vaja olnud 68). Märgistamata sedeleid lasti valimiskasti 16. Oma hääletussedeleid ei võtnud välja 19 EKRE saadikut ning haiglaravil viibivad Siim Kallas ja Helir-Valdor Seeder. Hääletamata jättis ka üks valimissedeli välja võtnud saadik.

31. augustil toimunud teises voorus valis Riigikogu Karise 72 häälega presidendiks. Märgistamata sedeleid oli 8, hääletussedeleid ei võtnud välja ja jättis hääletamata 21 saadikut (EKRE, Siim Kallas ja Helir-Valdor Seeder). Ametisse astus uus president 11. oktoobril.

Märkused

• ^a Küsimus: "Kes on Teie enim eelistatud inimene, keda tahaksite näha järgmise Eesti presidendina?"
• ^b Küsimus: "Palun märkige kolm eelistatumat inimest, keda Te tahaksite näha järgmise Eesti presidendina."
• ^c Küsimus: "Kes sobiks kõige paremini Eesti Vabariigi presidendiks?"
• ^d Küsimus: "Keda eelistaksite näha järgmisel viiel aastal Eesti presidendina?"

Välislingid

• Vabariigi Presidendi valimise seadus