Mine sisu juurde

George, Kenti hertsog

Allikas: Vikipeedia
George, Kenti hertsog
Sünniaeg 20. detsember 1902
Surmaaeg 25. august 1942 (39-aastaselt)
Amet poliitik
Abikaasa(d) Marina, Kenti hertsoginna
Lapsed Edward, Kenti hertsog, Printsess Alexandra
Autogramm

Prints George, Kenti hertsog (George Edward Alexander Edmund Windsor; 20. detsember 190225. august 1942) oli Briti kuningliku perekonna liige, kuningas George V neljas poeg. Ta kandis aastatel 19341942 Kenti hertsogi tiitlit.

Prints George sündis 20. detsembril 1902 Norfolkis. Tema isa oli Walesi prints George, kuningas Edward VII ja kuninganna Alexandra vanim poeg. Tema ema oli Walesi printsess Mary. Sünni ajal oli prints George Briti troonipärimisjärjekorras 5. kohal. Briti monarhi lapselapsena käis tema tiitel koos kõnetlusvormeliga "Tema Kuninglik Kõrgus Walesi prints George".

Ta ristiti Windsori lossis 26. jaanuaril 1903 ning tema ristivanemad olid kuningas Edward VII, kuninganna Alexandra, Taani prints Valdemar, Battenbergi prints Louis, Venemaa leskkeisrinna ja printsess Helena.

Haridus, karjäär ja vabamüürlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Prints George'i õpetati kõigepealt kodus, seejärel läks ta Kenti St. Peter's Courti algkooli. 13-aastaselt astus ta oma vendade prints Edwardi ja prints Alberti eeskujul mereväekolledžisse; esmalt Osborne'i ja siis Dartmouthi. Ta teenis kuninglikus mereväes 1929. aastani. 1939 sai temast Inglismaa Ühendatud Suurlooži Grand Master ning ta hoidis seda ametit surmani.

Teise maailmasõja alguses naasis hertsog tegevteenistusse kontradmirali auastmega. 1940. aastal viidi ta üle kuninglikesse õhujõududesse.

29. novembril 1934 abiellus Kenti hertsog Kreeka ja Taani printsessi Marinaga Westminster Abbeys. See on siiani viimane abielu, mis on sõlmitud Briti monarhi poja ja välismaise kuningakoja liikme vahel.

Printsess Marinast sai abiellumisel Kenti hertsoginna. Paaril oli kolm last:

Isiklik elu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kenti hertsog oli vaieldamatult oma põlvkonna kuningliku perekonna liikmete kõige huvitavam, intelligentsem ja haritum liige. Ta oli huvitatud kunstidest ja sisekujundusest – viimast harrastust jagas ta kuninganna Maryga.

Hertsog oli biseksuaalne ning tal oli nii enne abiellumist kui ka hiljem suhteid paljude meeste ja naistega. Neist tuntumad on mustanahaline kabareelauljanna Florence Mills, pärijanna Poppy Baring, seltskonnadaam Ethel Margaret Whigham (hilisem Argylli hertsoginna), muusikalinäitlejanna Jesse Matthews ja näitleja Noel Coward. Cowardiga oli tal 19 aastat kestnud suhe, kuid hertsogi ja Cowardi vaheline kirjavahetus varastati näitleja majast 1942. aastal.

Hertsog oli ka narkootikumisõltlane, peamiselt tarvitas ta morfiini ja kokaiini. Tema vend, Walesi prints Edward ravis ta sellest terveks 1920. aastatel.

Lisaks legitiimsetele lastele oli hertsogil ka vallaslapsi. Väidetavalt oli tal poeg Kiki Prestoniga (neiupõlvenimega Alice Gwynne) (18981946); Kiki, tema ja Jorge Ferrara moodustasid ménage à trois. Preston tegi enesetapu, hüpates alla Stanhope'i hotelli aknast New Yorgis. Prestoni sõbranna Loelia Westminsteri memuaaride kohaselt uskus Windsori hertsog, et George'i ja Kiki poeg oli Michael Canfield (19261969), Ameerika kirjastaja Cass Canfieldi adopteeritud poeg ja Jacqueline Kennedy õe Lee Radziwilli esimene abikaasa.

Hertsogi elu intiimsemad detailid olid käsitluse all dokumentaalfilmis "The Queen's Lost Uncle"; hertsogi biseksuaalsust ja narkootikumisõltuvust lahati aga 2004. aasta lavastuses "African Nights").

Poliitiline roll

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui hertsogi vanem vend Edward VIII troonist loobus, arvati, et järglaseks saab George, kuna polnud määratud kindlat troonipärimisjärjekorda troonist loobumise korral. Põhiseaduse järgi oleks kuningaks või kuningannaks saanud ükskõik milline kuningliku perekonna liige, kuid oma sõna oli öelda ka parlamendil. Kaaluti printsess Elizabethi troonile seadmist isa asemel, keda peeti närviliseks, harimatuks ja ettevalmistamatuks.

On väidetud, et Kenti hertsog hääletati maha ka sellepärast, et ta sarnanes iseloomult Edwardiga – mõlemad olid isepäised ja väga intelligentsed ning surusid oma vaateid peale. See valitsusele aga ei sobinud. Samal ajal tehti ka ettepanek hertsogile Poola kuningatrooni andmiseks, plaan jäi aga pooleli, kuna algas teine maailmasõda.

25. augustil 1942 sai hertsog Šotimaal lennuõnnetuses surma. Tema surm teise maailmasõja ajal põhjustas palju vandenõuteooriaid. Hertsog maeti St. George'i kabelisse Windsoris, hiljem viidi säilmed Frogmore'i kalmistule. Järgmiseks Kenti hertsogiks sai tema vanim poeg Edward.