Oktsidentalism
Oktsidentalismi (inglise keeles occidentalism) iseloomustab läänemaine kvaliteet, stiil ja iseärasused, sisaldades ka läänemaailma kombeid, institutsioone ja omadusi ("Oxford English Dictionary"; 2004) Oktsidentalismi vastandatakse tihtipeale orientalismile ehk idamaisusele ("Oxford English Dictionary"; 2004).
Tõlgendused
[muuda | muuda lähteteksti]Oktsidentalismile on antud erinevate autorite poolt palju isesuguseid tõlgendusi. Näiteks James K. Carrieri toimetatud esseede kogumikus "Occidentalism: Images of the West" (1995) jõuavad autorid väga isesugustele arusaamadele. Erinevates esseedes tuuakse üheselt välja, et oktsidentalismi tähendus varieerub "konkretiseerimise" tõttu – keeruliste ühiskondade tõlgendamisel lihtsamale tasemele võib palju olulist kaduma minna ning seetõttu muutub ka oktsidentalismi tähendus erinevates ühiskondades. Näiteks juurdleb James K. Carrier selle üle, kas oktsidentalismi saab vaadelda kui duaalset teooriat, mis lähtub läänemaailma iseärasustest võrreldes Idamaadega. Millie Creghtoni läheb aga lihtsast defineerimisest kaugemale. Jaapani näitel usub ta, et välismaalaste (läänemaailma) erinevuste tunnistamine tugevdas jaapanlaste usku rahvuslikku erilisusesse ja patriotismi.[1]
Xiamoei Chen vaatles oma teoses "Occidentalism: A Theory of Counter-Discourse in Post-Mao China" (1995) oktsidentalismi läbi hiinlaste vaatenurga. Ta eristas kaht vastandlikku oktsidentalismi vormi.
1. Ametlik oktsidentalism: Hiina valitsus vastandab läänemaailma väärtusi oma rahva ja riigi põhiväärtustele selleks, et hiina rahvas alla suruda ning ühtlasi suurendada natsionalismi nende riigis. Kõige paremini tõlgendas ametlikku oktsidentalismi Xiaomaei arvates Mao Zedongi "kolme maailma teooria", kus Esimese Maailma riigid (Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid) suruvad alla Kolmandat Maailma (Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riigid).[2]
2. Kuid samuti võib leida näiteid nn mitteametlikust oktsidentalismist, mille pooldajad on valitsusvastased huvigrupid. Nende eesmärgiks on kasutada poliitiliselt liberaalset läänemaailma totalitaarse ühiskonna vastu. Seetõttu võib läänemaailma nimetada Hiina riigi sisemiste valitsusvastaste huvigruppide liikmeks.[2]
Pärast 11. septembri rünnakut New Yorgi kaksiktornidele on oktsidentalismist hakatud rääkima üha enam. Ian Buruma ja Avishai Marglit tõid seda välja ka oma teoses "Occidentalism: The West in the Eyes of its Enemies" (2004) ning selle üle juurdles Boer Leen ühes oma artiklis. Kaksiktorinid sümboliseerisid seda kõike, mille vastu oktsidentialistid seisavad – globaalset kapitalismi domineerimist, auahnust, ateismi ning hingetust. Siiski arvavad Buruma ja Marglit, et arvatavasti on antud käsitlus kui "maaelu mässust" liialdatud tegevus. Nad ei paku välja ka mingit lahendust antud olukorrale kahe täiesti erineva tsivilisatsiooni vahel, kuid usuvad, et läänemaailm ei saa vastata islamimaadele samamoodi – rakendada kaitsena sallimatust.[3]
Ajaloolane Timo Vihavainen käsitleb oma teoses "Äratuskell õhtumaadele" oktsidentalismi väga äärmuslikult. Ta ütleb, et oktsidentalism tähendab üldist ja põhimõttelist läänevastasust, mis nüüd on kanda kinnitanud Venemaa, Saksamaa ja Jaapani asemel Kolmandas Maailmas, Ladina-Ameerikas ja Lähis-Idas. Vihavainen usub, et nendes Ameerika-vastastes piirkondades on toimumas suured sotsiaalsed muutused ning antud mäss lääne vastu on tekkinud segaduses olevate inimeste seas, kes ei suuda uue olukorraga kohaneda. Ta nõustub Brumani ja Margalti väitega, et toimuv on reaktsioon moderniseerumisele. Ta toob näiteks Saksamaa ja Jaapani, kes nüüd on rahulikud riigid, kuid paar sugupõlve tagasi lokkas seal tugev antimodernism. Vihavainen tõdeb, et võib-olla ongi kõigi riikide eesmärgiks saada Ameerika sarnasteks, kuna näiteks moslemiriigid, kus toimuvad suure ühiskondlikud protsessid (näiteks naiste kirjaoskuse suurenemine) võivad tõepoolest muutuda peagi urbanistlikuks ja läänesarnaseks. [4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Arkush, David (1997). The Journal of Asian Studies. 01 (56): 144–147.
{{ajakirjaviide}}: puuduv või tühi pealkiri:|pealkiri=(juhend) - ↑ 2,0 2,1 Xiaomei, Chen (1995). Occidentalism: A Theory of Counter-Discourse in Post-Mao China.
- ↑ Leen, Boer (2004). "Struggling with –isms: Occidentalism, Liberalism, Eurocentrism, Islamism". 25 (8).
{{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend)[alaline kõdulink] - ↑ Vihavainen, Timo (2009). Äratuskell Õhtumaadele. FILI.