Mine sisu juurde

Klikifarm

Allikas: Vikipeedia

Klikifarm on üks klikipettuse vorme. Selle puhul palgatakse hulk madalapalgalisi töölisi, et need klõpsaksid klikipetturi ("klikifarmi peremees" või "klikifarmer") heaks tasulistel reklaamlinkidel. Töölised klõpsavad linkidel, viibivad teatud aja vastaval veebilehel ja enne järgmisel lingil klõpsamist võimalusel registreeruvad ka uudiskirja saajaks. Paljude tööliste jaoks võib päevas piisaval hulgal reklaamidel klõpsamine nende sissetulekut oluliselt suurendada ja tegemist võib olla ka alternatiiviga teist tüüpi tööle. Automatiseeritud filtritel on äärmiselt keeruline sellist simuleeritud liiklust petturliku liiklusena tuvastada, kuna külastaja käitumine näib täpselt samasugune kui tegeliku seadusliku kasutaja oma.[1]

Klikifarmide kaudu "võltslaikide" genereerimine erineb oma olemuselt bottide tekitatud "laikidest", kuna viimaste tegevust juhivad arvutiprogrammid. Nende probleemidega tegelemiseks üritavad sotsiaalmeediaettevõtted (näiteks Facebook) luua algoritme, mille eesmärk on likvideerida kontod, mida iseloomustab ebatavaline tegevus (nt liiga paljude lehtede meeldivaks märkimine lühikese ajavahemiku jooksul).[2]

Ülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]

Taust

[muuda | muuda lähteteksti]

Klikifarmid asuvad tavaliselt arengumaades, näiteks Hiinas, Indias, Nepalis, Sri Lankas, Egiptuses, Indoneesias, Filipiinidel ja Bangladeshis.[3] Klikifarmide äritegevusse kuulub ka "laikide" ja jälgijate genereerimine sotsiaalmeediaplatvormidel (Facebook, Twitter, Instagram, Pinterest jne). Töötajatele makstakse keskmiselt üks Ameerika dollar tuhande "laigi" või Twitteris tuhande inimese jälgimise eest.[4] Seejärel müüvad klikifarmid oma "laigid" ja jälgijad palju kallima hinnaga edasi. Ajalehe Daily Mail 2013. aasta andmete järgi müüs ettevõte BuyPlusFollowers 250 sotsiaalvõrgustiku Google+ jagamist hinnaga 12,95 dollarit, ettevõte InstagramEngine 1000 Instagrami jälgijat hinnaga 12 dollarit ja AuthenticHits 1000 platvormil SoundCloud muusikapala esitamist hinnaga 9 dollarit.[4]

Klikifarme kasutatakse nii konkurentide reklaamieelarve ammendamiseks kui ka lihtsalt oma veebilehel reklaamidele klõpsamise tellimiseks.[1] Vajadus klikifarmide järele tõukub sellest, mille kohta ajaleht The Guardian on kirjutanud järgmist: "enne millegi ostmist kontrollivad 31% [inimestest] hinnanguid ja arvustusi, sealhulgas "laike" ja jälgijaid Twitteris".[5] See näitab järjest suurenevat tähtsust, mida ettevõtted, kuulsused ja organisatsioonid omistavad oma sotsiaalmeediasaitide lehekülgedel olevate meeldimiste ja jälgijate arvule. See annab "laikidele" ja jälgijatele rahalise väärtuse. See omakorda tähendab seda, et ettevõtted ja kuulsused tunnevad, et internetis positiivse profiili loomiseks on nad sunnitud oma meeldimiste arvu suurendama.

Oma teenuseid klikihinnaga (pay-per-click) müüvad teenusepakkujad, sealhulgas Google ja Yahoo!, on klikipettusega võitlemisse märkimisväärselt panustanud. Automatiseeritud filtrid peatavad enamik klikipettuse katseid juba selle lähtekohas. Google'i kõneisik on öelnud, et "me loome oma süsteeme bottidega seotud rünnakuid kinni püüdma" ja et "kuna tähelepanuväärne hulk pahatahtlikust liiklusest on automatiseeritud, on reklaamijad seda sorti rünnakute eest kaitstud".[6] Klikipetturid üritavad ka neist filtritest mööda hiilida, kasutades reaalsete külastajate jäljendamiseks klikifarme.

Arenguid aastatel 2017–2018

[muuda | muuda lähteteksti]

2017. aasta juunis avastati Tais klikifarm, kust leiti sadu mobiiltelefone ja mitusada tuhat SIM-kaarti, mida kasutati Hiina sotsiaalmeediaplatvormil WeChat meeldimiste ja vaatamiste hulga genereerimiseks.[7]

Aastal 2018 avaldatud andmete järgi moodustasid paljude Hiina populaarsete telesaadete internetis vaatamise kordadest "libavaatamised" koguni 90%. Klikifarme kasutatakse aga rohkemaks, kui lihtsalt "laikide" ja vaatamiskordade numbrite suurendamiseks. Igas Hiina ebaseaduslikus klikifarmis võib olla tuhandeid rakenduste poodidega ühendatud telefone, mis poest järjest uuesti ning uuesti teatud rakendust otsivad, sellel klõpsavad ja selle alla laevad. Selle eesmärgiks on poe edetabelite ja otsingutulemustega manipuleerimine, kuna kasutajad otsivad suure tõenäosusega mänge just edetabelitest.[8]

Paljud kaubamärgid püüavad tarbijateni jõuda sotsiaalmeedias populaarsete kasutajate kaudu, makstes neile oma toodete reklaamimise eest. Ent 2019. aasta andmetel võib nende poolt sotsiaalmeedia kasutajatesse tehtud investeeringutest koguni 1,3 miljardit dollarit (15% kulust) kuluda "libajälgijate" peale. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et sotsiaalmeedias populaarsust jahtivad inimesed (influencer '​id) kasutavad oma postituste kommenteerimiste ja "laikimiste" arvu suurendamiseks klikifarme või sarnaseid teenuseid.[9]

Ühe viisina klikifarmide mõju kaotamiseks katsetasid Instagram ja Facebook 2019. aastal "laikide" ehk meeldimiste arvu peitmist sotsiaalmeedias avaldatud postituste all. Selle uuenduse teine oluline aspekt on psühholoogiline – platvormid püüavad seeläbi vähendada enda teenuste kasutamisest tuleneda võivat ärevust, stressi, depressiooni ja küberkiusamist. Samas ei ole selle süsteemi toimima hakkamine kindel, kuna see võib lisaks influencer '​ite teenitavale tulule vähendada ka Facebooki ja Instagrami enda reklaamitulu.[9][10][11]

Mõjud

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasatuse määr (engagement rate) on sotsiaalmeedia aktiivsust (näiteks Facebooki "laike" või Twitteris jagatud säutse) mõõtev tulemuslikkuse mõõdik. Seda on võimalik tõlgendada kui "kaasatust kasutaja kohta" ja selle mõõtmiseks jagatakse sotsiaalmeedia aktiivsuse andmed jälgijate hulgaga.[12] Nende kasutajate, kes kasutavad klikifarmide teenuseid lühiajaliselt, kaasatuse määr hiljem aga langeb – klikifarmide teenuste kasutamisega aktiivsus küll suureneb, kuid kuna sellega kaasneb "võltsjälgijate" suurenenud hulk, toob see tegelikult kaasa hilisema väiksema kaasatuse määra.[13]

Itaalia turvauurijad ja blogijad Andrea Stroppa ning Carla De Micheli jõudsid 2013. aastal tulemuseni, mille järgi oli selleks hetkeks Twitteri libakontode müügi ja nende ostmisest saadava võimaliku kasu pealt teenitud 40 kuni 360 miljonit dollarit. Lisaks teeniti Facebookiga seotud "libategevustega" 200 miljonit dollarit aastas.[14] 2012. aasta seisuga osteti 40 kuni 80 protsenti Facebooki reklaamidest klikipõhiselt ja reklaamijad on väitnud, et umbes 20% Facebooki klikkidest on kehtetud, ja nad on püüdnud nende eest hüvitust saada.[15] Prognooside järgi võinuks see potentsiaalne hüvitiseks küsitav summa Facebooki 2014. aasta müügitulu alusel ulatuda 2,5 miljardi dollarini.[16]

Mõned ettevõtted on püüdnud klikifarmide mõjusid leevendada. Pärast seda, kui Coca-Cola sai teada, et firma 2010. aasta Super Bowli reklaami jagati sotsiaalmeediasisu reklaamiva süsteemi Shareyt kaudu, muutis ettevõte reklaami privaatseks ja andis välja avalduse, milles öeldi, et nad "ei kiida heaks võltsfänne".[5] Ettevõtet Hasbro hoiatati seoses ühe online-kasiinoga (tegemist oli Hasbrole kuuluva kaubamärgi Monopoly litsentsiomanikuga), mis oli lisanud võltse "meeldimisi". Hasbro võttis lehe eemaldamise osas ühendust Facebookiga ja andis välja avalduse, milles eitati leheküljest teadmist ja öeldi, et ettevõte oli toimunust kuuldes šokeeritud.[5]

Kuigi klikifarmide poolt pakutavad teenused rikuvad mitmeid sotsiaalmeediaplatvormide kasutamise põhimõtteid, puuduvad neid ebaseaduslikuks kuulutavad seadused.[17] Ent IT-le ja allhangetele spetsialiseerunud advokaat Sam DeSilva on nende kohta öelnud järgmist: "Potentsiaalselt rikutakse mitut seadust – tarbijakaitset ja ebaõiglast kauplemist puudutavaid määrusi. Tegelikult eksitab see üksiktarbijaid".[5]

Sotsiaalmeediaplatvormide reageeringud

[muuda | muuda lähteteksti]

Klikifarmide teenuste kasutamist on kommenteerinud mitmed sotsiaalmeedia- ja IT-ettevõtted. Näiteks on Facebook soovitanud kolmandatelt osapooltelt enda fännide hulga suurendamise teenust mitte tellida, kuna lisaks platvormi eeskirjade rikkumisele suudavad automaatsed süsteemid sellised fännid kustutada ja Facebook blokeerib "laikide" ning profiilidega kauplejad.[5] Samamoodi tegelevad süsteemiga manipuleerijatega näiteks Alphabet Inc., Google ja YouTube.[14] LinkedIn'i kõneisik on öelnud, et sealsel platvormil ühenduste ostmine "lahjendab liikmete kogemust, rikub nende kasutajalepingut ja võib tuua kaasa ka kontode sulgemisi".[14] Ka Instagrami tegevjuht ja rajaja Kevin Systrom on öelnud, et kasutajakogemuse parandamiseks deaktiveerib Instagram pidevalt rämpspostitusi tegevaid kontosid.[18]

Ühe suurema libakontode ja võltside "laikide" puhastamise kampaania teostas Facebook 2012. aasta augustis ja septembris.[19] Facebooki 2014. aasta finantsaruande järgi kustutati hinnanguliselt 83 miljonit libakontot ja sel ajal moodustas see umbes 6,4% kõigist Facebooki kontodest. Näiteks Facebooki enda leht kaotas süsteemis seeläbi 124 919 võltsi "laiki" ja tehnoloogiaettevõte Dell kaotas 24 tunniga 107 889 "meeldimist" (2,87%).[20][21][19] Umbes samal ajal kustutati ka miljardid YouTube'i videote "libavaatamised".[22] 2014. aasta detsembris viis ka Instagram läbi paljusid kontosid mõjutanud suurpuhastuse — sealhulgas kaotas Instagrami enda konto 18 880 211 jälgijat.[18]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Munson, Lee (15.10.2007). "What is a Click Farm?". Security-FAQs. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.06.2015. Vaadatud 10.01.2017.
  2. ↑ Delo, Cotton (31.08.2012). "Facebook Moves to Wipe Out Fake 'Likes,' But Can't Do Anything About Fat Fingers". AdAge. Vaadatud 10.01.2017.
  3. ↑ "Facebook Is Riddled With Click Farms Where Workers Sit In Dingy Rooms, Bars On The Windows, Generating 1,000 Likes For $1". Business Insider. 02.08.2013. Vaadatud 10.01.2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 Rijk, Joop (05.08.2013). "The Click Farms Are Back; Now Producing Fake Likes, Followers and Views". JoopRijk.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.04.2015. Vaadatud 10.01.2017.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Arthur, Charles (02.08.2013). "How low-paid workers at 'click farms' create appearance of online popularity". the Guardian. Vaadatud 10.01.2017.
  6. ↑ Microsoft Sues Over Online Advertising 'Click Fraud'. Bloomberg News, 20.05.2010. Vaadatud 09.01.2017.
  7. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2017. Vaadatud 28. novembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. ↑ What are click farms? A shadowy internet industry is booming in China. Yahoo Finance, 20.07.2019. Vaadatud 28.11.2019.
  9. ↑ 9,0 9,1 Fake followers in influencer marketing will cost brands $1.3 billion this year, report says. CNBC, 24.07.2019. Vaadatud 28.11.2019.
  10. ↑ Instagram plaanib lõpetada kasutajatele laikide arvu näitamise. Postimees, 02.05.2019. Vaadatud 28.11.2019.
  11. ↑ Maailm pole varsti enam endine: Facebook peidab laikide arvu. Postimees, 03.09.2019. Vaadatud 28.11.2019.
  12. ↑ Kohki Yamaguchi. How to Calculate Engagement Rate for Social Media Marketing. 13.05.2016. Vaadatud 10.01.2017.
  13. ↑ Fake Likes put Facebook in Hot Water with Advertisers. 21.02.2014. Vaadatud 09.04.2015.
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 Martha Mendoza. How Facebook Likes Get Bought And Sold. The Huffington Post, 01.05.2014. Vaadatud 10.01.2017.
  15. ↑ Edwards, Jim (05.11.2012). "Here Are The Sealed Court Papers On 'Invalid Clicks' Facebook Doesn't Want You To See". Business Insider. Vaadatud 10.01.2017.
  16. ↑ "Facebook - revenue and net income 2015". Statista. Vaadatud 10.01.2017.
  17. ↑ "Click-Farming and the Challenge of Online Content Integrity". Legal Solutions Blog. 11.11.2013. Vaadatud 10.01.2017.
  18. ↑ 18,0 18,1 Lee, Dave (19.12.2014). "Instagram deletes millions of accounts in spam purge". BBC News. Vaadatud 10.01.2017.
  19. ↑ 19,0 19,1 Stampler, Laura (05.10.2012). "These 20 Brands Lost The Most Facebook Likes The Day Of The Fake Fan Purge". Business Insider. Vaadatud 10.01.2017.
  20. ↑ Robinson, James (11.02.2014). "Money can't buy you love, but on Facebook it can buy you likes for anything". Pando. Vaadatud 10.01.2017.
  21. ↑ Edwards, Jim (05.03.2013). "Facebook Targets 76 Million Fake Users In War On Bogus Accounts". Business Insider. Vaadatud 10.01.2017.
  22. ↑ Mendoza, Martha (05.01.2014). "Want fans? Hire a social media 'click farm'". USA Today. Vaadatud 10.01.2017.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Click farm seisuga 28.11.2019.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Klikifarm&oldid=6233266"