Silvester I

Silvester I
Valitsemisaja algus	31. jaanuar 314
Valitsemisaja lõpp	31. detsember 335
Eelkäija	Miltiades
Järeltulija	Marcus
Sünnikoht	Rooma
Surmakuupäev	31. detsember 335
Surmakoht	Rooma

Silvester I (ka Sylvester I) oli paavst 314–335. Ta oli 33. paavst.

Silvester I oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Roomast ja tema isa oli Rufinus. Tema ema nimi oli Justa.

Silvester oli Marcellinuse ajal presbüter. Ta kannatas kristlaste tagakiusamise tõttu. Donatistid süüdistasid teda koos Marcellinusega pühakirjade äraandmises Rooma võimudele kristlaste tagakiusamise ajal.

Paavst Miltiadese ajal elas tema juures 15 kuud Antiookia Timotheus.

Paavstiks saamine

Silvester I sai paavstiks 31. jaanuaril 314. Hilisema legendi järgi sai ta tiaara Rooma keiser Constantinus Suure käest, kuid sellel väitel puudub ajalooline tõepõhi (Constantinuse kingitus).

Arles'i kirikukogu

Silvester I ei osalenud 314 aastal Arles'i kirikukogul, vaid saatis sinna kaks preestrit ja kaks diakonit. Kirikuajaloolase J. N. D. Kelly arvates ei saanud Silvester peatselt pärast oma ametisse asumist Roomast lahkuda.

Kirikukogu vahendas Silvesterile oma otsused ja palus tal saata need teistesse kogudustesse.

Nikaia I kirikukogu

Pikemalt artiklis Nikaia I kirikukogu

Silvester I ei osalenud viletsa tervise tõttu 325 Nikaia esimesel kirikukogul, vaid saatis sinna kaks vaimulikku – Vituse ja Vincentiuse. Need vaimulikud kirjutasid oma nimed kirikukogu eesistuja Ossiuse järel ja enne teisi vaimulikke, mida kirikuajaloolased on tõlgendanud kui paavsti mõju tolleaegses kirikus.

Alates 5. sajandist levis legend, mille järgi oli kirikukogu kokku kutsutud paavsti ja Rooma keisri poolt ning Ossius määratud ametisse paavsti poolt.

Otsused vaimulikkonna kohta

"Liber Pontificalise" järgi sätestas Silvester vaimulike minimaalse teenistusaja, mille järgi peab isik olema olnud koguduses 30 aastat lugejaks (lector), kui teda saab määrata eksortsistiks. Kui vaimulik on olnud 30 päeva eksortsist, saab teda pühitseda akolüüdiks, 5 aastat hiljem alamdiakoniks, sellest omakorda 5 aastat hiljem uude ametisse (Custos Martyrum) ja 7 aastat hiljem diakoniks. Kui isik on ordineeritud diakoniks, siis 3 aastat hiljem võib teda ordineerida preestriks. Piiskopiks võib ordineerida vaimulikku, kes saab koguduse vaimulikelt ja ilmikutelt laitmatu tunnustuse ja kes on abiellunud vaid korra.

Ta sätestas, et ilmik ei tohi kohtus süüdistada vaimulikku.

Liturgilised otsused

Silvesteri ajal alustati martüroloogia "Depositio martyrum" koostamist.

Ta kohustas "Liber Pontificalise" järgi diakoneid kandma dalmaatikat ja nõudis, et antependium peab olema linasest riidest.

Ta rajas Roomas esimese kirikulaule õpetava õppeasutuse.

Ta andis korralduse, et altar peab olema valmistatud kivist, mitte muust materjalist.

"Liber Pontificalise" järgi sätestas ta, et ainult piiskopid saavad pühitseda kriisamit, samuti lubas ta piiskoppidel salvida ristituid.

Ta sätestas, et preester võib anda haigete salvimise sakramenti.

Uued kirikud

Paavst Silvester I äratab ellu draakoni tapetud isikud. Maso di Banco fresko

"Liber Pontificalise" järgi kinkis Rooma keiser Constantinus Suur Silvesteri soovil Rooma kogudusele Lateraani basiilika, Rooma Peetri kiriku, Santa Croce in Gerusalemme kiriku, Rooma San Paolo fuori le Mura kiriku, San Lorenzo in Agro Verano kiriku, Santi Pietro e Marcellino kiriku, Ostia basiilika, Alba kiriku, Capua Santa Maria kiriku ja Napoli kiriku ning annetas kirikutele liturgilisi esemeid ja maavaldusi Itaalias ja teistes Rooma provintsides.

"Liber Pontificalise" järgi lasi Silvester ehitada Rooma San Martino ai Monti kiriku, mille kogudusele kinkis ta 20 naela kaaluva hõbedast pateeni, kaks hõbepeekrit, ühe kullast armulauakarika ja muud inventari. Lisaks kinkis Rooma keiser kirikule liturgilisi esemeid ja andis maavaldusi.

Constantinuse kingitus ja teised legendid

Silvester I on seostatud Constantinuse kingitusega, millega oli paavst saanud Rooma keisrilt ülimuslikkuse teiste kirikute suhtes.

"Liber Pontificalis" mainib, et Constantinus Suur kiusas keisriks saanult kristlasi taga ja Silvester siirdus tagakiusamise eest pagulusse Rooma lähistel asuvale Soracteni (Syraptin) mäele. "Liber Pontificalise" ning 5. sajandil levinud apokrüüfiliste jutustuste "Vita beati Sylvestri" ja "Constitutum Sylvestri" põhjal ravis Silvester Constantinuse terveks leeprast, seejärel ristis keisri ja tema ema Helena, kohustas keisrit sulgema paganlikud templid ja vabastama kristlased vangistusest.

"Liber Pontificalises" mainitud Rooma sinodit peavad kirikuloolased paavst Symmachuse ajal lisatud legendiks.

Kirikuajaloolased peavad võltsinguks Silvesteri ja Gregorius Valgustaja vahelist kirjavahetust.

Kardinalid ja teised uued vaimulikud

Francesco Cristofori andmetel on Silvester I ajast teada neli kardinali: Silvanus Antonius, Jacobus Aventinus, Romanus Dinamius ja Serraus Aquilea.

Ta määras Paternianuse Fano piiskopiks ja Rufilluse Bertinoro piiskopiks.

"Liber Pontificalise" järgi ordineeris ta 42 preestrit, 27 (või 37) diakonit ja 65 (või 75) piiskoppi.

Surm

Silvester I suri "Liber Pontificalise" järgi 31. detsembril 335 ja maeti Santa Priscilla katakombi. Ta valitses 21 aastat ja 11 kuud. See oli pikim valitsemisaeg pärast Peetrust.

Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev on katoliku kirikus 31. detsember, õigeusu kirikus 2. jaanuar.

31. oktoobril 1841 asutas Gregorius XVI temanimelise ordeni.

Silvester I on Feroleto Antico patroon.

Kirjandus

Vincenzo Aiello: Costantino, la lebbra e il battesimo di Silvestro. G. Bonamente, "Costantino il Grande dall'Antichità all'Umanesimo". I, Macerata 1992–1993: 274–284.
Vincenzo Aiello: Cronaca di una eclisse. Osservazioni sulla vicenda di Silvestro I vescovo di Roma. G. Lanata, "Il tardo-antico alle soglie del Duemila". Genova, 2000: 229–248.
Marco Collaretta, Martina Cociani: Un capolavoro di Antonio di Salvi ritrovato: il reliquiario a busto di San Silvestro I papa. A. R. Calderoni Massetti, "Oreficerie e smalti in Europa fra XIII e XV secolo". Pisa, 1997: 89–95.
Garth Fowden: Constantine, Silvester and the Church of S. Polieuctus in Constantinople. "Journal of Roman Archaeology" 7, 1994: 274–284.
Klaus Martin Girardet: Konstantin der Große und das Reichskonzil von Arles (314). Historisches Problem und methodologische Aspekte. D. Papandreou, "Oecumenica et Patristica. Festschrift für W. Schneemelcher zum 75. Geburtstag". Stuttgart-Berlin-Köln 1989: 151–174.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Wilhelm Levison: Konstantinische Schenkung und Silvesterlegende. "Miscellanea Francesco Ehrle", I, Roma, 1924: 159–147.
Liber Pontificalis.
Raymond-Joseph Loenertz: Actus Sylvestri. Genèse d'une légende. "Revue d'Histoire Ecclésiastique" 70, 1975: 426–439.
Innocenzo Mazzini: Lettera del Concilio di Arles (314) a papa Silvestro tradita dal Codex Parisinus latinus 1711. "Vigiliae Christianae" 27, 1973: 282–300.
Constant Narbey: Les Actes primitifs du pape Saint Sylvestre. C. Narbey, "Supplément aux Acta Sanctorum pour des Vies de Saints de l'époque mérovingienne". II, Paris, 1902: 157–176.
Fausto Parente: Qualche appunto sugli Actus beati Sylvestri. "Rivista Storica Italiana" 90, 1978: 878–897.
Wilhelm Pohlkamp: Tradition und Topographie: Papst Silvester I. (314–335) und der Drache von Forum Romanum. "Römische Quartalschrift" 78, 1983: 1–100.
Wilhelm Pohlkamp: Kaiser Konstantin, der heidnische und der christliche Kult in den Actus Silvestri. "Frühmittelalterliche Studien" 18, 1984: 357–400.
Wilhelm Pohlkamp: Textfassungen, literarische Formen und geschichtliche Funktionen der römischen Silvester-Akten. "Francia" 19, 1992: 115–196.

Välislingid

Artikkel Silvester I kohta. (inglise keeles)
Silvester I kirjad.
Eestpalve.

Eelnev Miltiades	Rooma paavst 314–335	Järgnev Marcus