Embrüo
Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane. Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemneraku ehk spermatosoidiga.
Eostumisest algab inimestel rasedus, teistel imetajatel tiinus. Alates 9. nädalast pärast viljastumist nimetatakse inimese embrüo feetuseks ehk looteks. Embrüo on arenev organism munaraku viljastamisest kuni 8. nädala lõpuni.
Embrüo arengut nimetatakse embrüogeneesiks. Suguliselt paljunevates organismides on seemneraku ja munaraku ühinemise tulemuseks diploidne rakk, mida nimetatakse sügoodiks. Sügoot saab kummaltki vanemalt pool oma DNA-st. Sügoodi jagunemisel tekib hulkrakne organism. Taimedes, loomades ja mõnedes protistides on jagunemine mitootiline ning areneval organismil on diploidne kromosoomistik.
Inimene
[muuda | muuda lähteteksti]Viljastumisel ühinevad naise haploidne munarakk ja mehe haploidne seemnerakk, moodustades diploidse sügoodi. Sügoot sisaldab kogu edasiseks arenguks vajaminevat informatsiooni. Pool sellest informatsioonist tuleb emalt ja pool isalt.[1][2]
Järgmised mitu päeva liigub sügoot munajuhast emakasse.[2] Samal ajal toimub lõigustumine, mis algab ligikaudu 24–30 tundi pärast viljastumist.
3.–4. päevaks areneb sügoodist moorula ehk kobarloode: lõigastunud rakud võtavad keraja kuju.[1]
4.–5. päevaks moodustuvad lõigustumise tulemusena välimine ja sisemine rakukogumikud, rakukera sisse moodustub õõnsus. Sellel etapil nimetatakse embrüot blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks.[1][2] Sisemises rakukogumikus asuvad embrüonaalsed tüvirakud, millest hakkab arenema embrüo.[1] Välimisest rakukogumikust arenevad kaitsvad membraanid.[2]
Blastotsüst jõuab emakasse 5. päeval ja kinnitub ehk implanteerub emakaseina 6. päeval. Embrüo rakud hakkavad diferentseeruma – tüvirakkudest tekkivad spetsiifilise funktsiooniga rakud.[1][2] Sel ajal on embrüo kergesti kahjustatav alkoholi, teatud ravimite, infektsioonide, toitainete defitsiidi, X-kiirte ja radiatsioonteraapia poolt.[2]
Pärast pesastumist hakkab emaka limaskestast ja embrüo trofoblastidest moodustuma platsenta, mis loob ühenduse ema vereringega läbi vasakute ja paremate nabaarterite ehk nabaväädi kaudu. Platsenta funktsioonideks on:
- hapniku, toitainete, hormoonide ja mineraalide tagamine;
- jääkainete väljutamine;
- ema vere segunemise takistamine embrüo verega;
- hormoonide tootmine;
- embrüo kehatemperatuuri hoidmine pisut kõrgemana ema omast.[1]
Embrüonaalne periood
[muuda | muuda lähteteksti]1. nädalal moodustuvad sisemisest rakukogumiku rakkudest hüpoblast ja epiblast. Hüpoblastist areneb rebukott, mille kaudu ema varustab embrüot toitainetega. Epiblastist moodustub loote veekest, milles areneb embrüo.
Kahe ja poole nädalaga moodustuvad lootelehed: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Lootelehed on aluseks elunditele.
3. nädalaks jaguneb aju ees-, kesk- ja tagaajuks. Hakkavad arenema hingamis- ja seedeelundkond. 22. päevaks pärast viljastumist hakkab lööma süda.
4. nädalaks on nähtavad aju, selgroog ja süda. Embrüot ümbritseb läbipaistev veekest, milles on steriilne lootevesi. Veekest kaitseb embrüot vigastuste eest. Ajus toimuvad muutused. Ilmuvad jäsemepungad, millest algab jäsemete areng. Nahk koosneb ühest rakkude kihist ja on seetõttu läbipaistev. Algab neerude areng, mille ümbrusse liikuvad algstaadiumis olevad sugurakud ehk idurakud.
5. nädalaks moodustab pea umbes kolmandiku embrüo suurusest, aju on jaotatud viieks osaks. Algab kõhrede areng. Maksas hakkavad tekkima verelibled ja lümfotsüüdid.
6. nädalaks hakkab embrüo tegema spontaanseid ja refleksiivseid liigutusi. Diafragma on peaaegu väljaarenenud. Registreeritakse algelisi ajulaineid. Algab luude areng.
8. nädalaks hakkavad arenema silmalaud. Sõrmed on eraldunud, varbad on ühenduses nende alguspunktis. Põlveliigesed on välja arenenud. Selleks ajaks on võimalik tuvastada paremakäelisust, mis ilmub 75% embrüotest. Aju moodustab peaaegu poole embrüo kehamassist. Embrüo on kehaliselt aktiivsem. Lootevette väljutatakse neerude toodetud uriini. Ilmuvad katkendlikud hingamisliigutused. Nahk ei ole enam läbipaistev. See nädal on viimane embrüonaalses perioodis. Selle perioodi lõpuks sarnanevad embrüos arenenud struktuurid täiskasvanute omadega. Siit algab fetaalne ehk looteline periood ja embrüo nimetatakse feetuseks ehk looteks.[1][2]
Raseduse tuvastamine
[muuda | muuda lähteteksti]Raseduse tuvastamiseks kasutatakse rasedusteste, mis reageerivad platsenta eritatud hormoonidele.[3] Juba enne esimese viljastumisjärgse nädala möödumist hakkab embrüo tootma koorioni gonadotropiini (hCG), mida tuvastab enamik rasedusteste.[1] Vere- ja uriinianalüüsid saavad tuvastada rasedust 12. päevast pärast implantatsiooni.[4] Vere rasedustestid on tundlikumad kui uriinitestid.[5]
Raseduse katkemine
[muuda | muuda lähteteksti]Mõned embrüod surevad enne kaheksandat elunädalat. Raseduse katkemine võib toimuda spontaanselt või tahtlikult. Rasedus võib katkeda mitmel põhjusel, millest kõiki ei saa kindlaks teha. Põhjuseks võivad olla geneetilised ja hormonaalsed häired, suguteede infektsioonid või kudede tagasilükkamine.[6][7]
Uuringud, kus olid kasutatud väga tundlikud varase raseduse testid, näitasid, et 25% embrüotest hukkub enne neljandat nädalat pärast viljastumist, ka siis, kui naine sellest ei tea. Raseduse katkemine pärast neljandat elunädalat moodustab 8% juhtudest. Kõige levinum loomulik raseduse katkemise põhjus on geneetilised häired (kromosomaalsed kõrvalekalded). Sel põhjusel hukkub vähemalt 50% uuritud varastest embrüotest.[8]
Indutseeritud abort
[muuda | muuda lähteteksti]Esilekutsutud ehk indutseeritud abort on raseduse tehislik katkestamine. Suurem osa tehisabortidest esinevad embrüonaalses staadiumis. Indutseeritud aborti saab teha mitmel meetodil, sealhulgas ravimitega ja kirurgilisel teel. Vaakumaspiratsioon on kõige levinum meetod embrüo eemaldamiseks USA-s.[9]
Sagedasemad põhjused esilekutsutud abordiks on soov edasi lükata või lõpetada lapseootust, mure töötamise või õpingute katkestamise pärast, sissetuleku või suhete ebastabiilsus, ebaküpsus ja probleemid tervisega.[10]
Diagnoos
[muuda | muuda lähteteksti]Sünnieelne diagnostika või implantatsioonieelne diagnostika seisneb embrüote haiguste või seisundite testimises. Diagnostika eesmärgiks on avastada väärarengud, nagu neuraaltoru defektid, Downi sündroom, kromosomaalsed kõrvalekalded, geneetilised haigused.
Elujõulisus
[muuda | muuda lähteteksti]Praegune tehnoloogia ei võimalda inimese embrüol jääda ellu väljaspool emakast või olla siiratud ühe naise emakast teise naise emakasse.[11]
Elujõulisuse piir on gestatsioonivanus, mille puhul enneaegselt sündinud lootel on 50% tõenäosus jääda ellu väljaspool ema emakat. Praegu peetakse inimese embrüo elujõulisuse piiriks 24 nädalat.[12]
Kaks tegurit, mis oluliselt mõjutavad embrüo elujõulisust, on vanus ja kaal. Vastsündinu gestatsioonivanus ja kaal sündimise momendil määravad, kas ta jääb ellu või mitte.[13]
Kaksikud
[muuda | muuda lähteteksti]Kui viljastatud munarakk jaguneb kaheks, siis tulemuseks on identsed kaksikud, keda nimetatakse ühemunakaksikuteks. Enamik nendest jagavad ühte koorioni. Nendel on ka ühine platsenta, kuigi kumbagi neist võib ümbritseda oma amnion (vesikest).
Kui korraga viljastub kaks munarakku, siis tulemuseks on kahemunakaksikud. Kummalgi on oma koorion ja amnion.[1]
Teised loomad
[muuda | muuda lähteteksti]
Sügoodi areng embrüoni kulgeb läbi selliseid äratuntavaid etappe nagu blastula, gastrula ja organogenees. Blastula etapp on tavaliselt vedelikuga täidetud õõnsus – blastotsööl, mis on ümbritsetud blastomeerideks nimetatud rakkudega. Platsentaga imetaja embrüo on määratletud kui organism sügoodi esimesest jagunemisest, kuni ta muutub feetuseks. Loomi, kes arenevad munades väljaspool ema organismi, on nimetatud embrüoteks kogu sünnieelse arengu vältel.
Gastrulatsiooni ajal läbivad blastula rakud koordineerituid raku jagunemisi ja migratsioone, et moodustada kahte või kolme lootelehte. Kolme lootelehega organismides kujunevad välja entoderm, mesoderm ja ektoderm. Lootelehtede paigutus on liigispetsiifiline. Organogeneesi ajal molekulaarsed ja rakkudevahelised interaktsioonid ajendavad rakkude edasise diferentseerumise elundite spetsiifilistesse rakkudesse.[14]
Uuringud
[muuda | muuda lähteteksti]Inimembrüote uuringutest loodetakse leida abi haiguste ravimisel. Peamiselt on neid uuritud tüvirakkude uuringutes ja kloonimise juures. Embrüote uurimine on paljude jaoks eetiliselt vastuoluline teema.[15][16][17]
Embrüoid on kasutatud kunstliku viljastamise tehnoloogiates, näiteks in vitro viljastamises ja embrüodoonorluses.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Inimese elu enne sündi, Elukultuuri Instituudi portaal Abort.ee. Vaadatud 22.10.2013.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "Fetal Development", NIH Medical Encyclopedia, Linda J. Vorvick, Susan Storck, 09.12.2011. Vaadatud 22.10.2013.
- ↑ "NHS Pregnancy Planner", 23.03.2012. Vaadatud 22.10.2013.
- ↑ Qasim SM, Callan C, Choe JK (1996). "The predictive value of an initial serum beta human chorionic gonadotropin level for pregnancy outcome following in vitro fertilization". Journal of Assisted Reproduction and Genetics 13 (9): 705–8.
- ↑ "Serum or Urine beta-hCG in Ectopic Pregnancy?", BestBETs: Best Evidence Topics, David Clarke, Emma Shawkat, 22.06.2005. Vaadatud 22.10.2013.
- ↑ Tabor, A; Alfirevic, Z (2010). "Update on procedure-related risks for prenatal diagnosis techniques.". Fetal diagnosis and therapy 27 (1): 1–7.
- ↑ Agarwal, K; Alfirevic, Z (2012 Aug). "Pregnancy loss after chorionic villus sampling and genetic amniocentesis in twin pregnancies: a systematic review.". Ultrasound in obstetrics & gynecology : the official journal of the International Society of Ultrasound in Obstetrics and Gynecology 40 (2): 128–34.
- ↑ Wang X, Chen C, Wang L, Chen D, Guang W, French J (2003). "Conception, early pregnancy loss, and time to clinical pregnancy: a population-based prospective study.". Fertil Steril 79 (3): 577–84.
- ↑ "Manual and vacuum aspiration for abortion"[alaline kõdulink], Healthwise, 22.09.2010. Vaadatud 22.10.2013.
- ↑ Bankole, Akinrinola, Singh, Susheela, & Haas, Taylor. "Reasons Why Women Have Induced Abortions: Evidence from 27 Countries", International Family Planning Perspectives, 1998, 24 (3), 117–127 & 152. Vaadatud 22.10.2013.
- ↑ Graham Rumbold "Ethics in nursing practice", Elsevier Health Sciences, 1999, lk. 120.
- ↑ "Prem baby survival rates revealed", BBC News, Fergus Walsh, 11.04.2008. Vaadatud 22.10.2013.
- ↑ What are the chances that my baby will survive?. Vaadatud 22.10.2013.
- ↑ Stephen Gould "Ontogeny and Philogeny"[alaline kõdulink], 1977, lk. 206: "recapitulation was not 'disproved'; it could not be, for too many well-established cases fit its expectations."
- ↑ Freedman, Jeri. "America Debates Stem Cell Research." New York, NY: The Rosen Publishing Group, 2008.
- ↑ "The Case Against Perfection." Michael J. Sandel, 2007.
- ↑ Zavos, Panayiotis. “Reproductive Cloning is Moral.” Ed. James Woodward. The Ethics of Human Cloning: At Issue. Farmington Hills, MI: Greenhaven, 2005. 14–24.