Somaalia kodusõda

Somaalia kodusõda
Black Hawk helikopter lendamas üle Mogadishu ranniku.
Toimumisaeg	1991–...
Toimumiskoht	Somaalia
Hetkeseis	Konflikt kestab
Kaotused

Somaalia kodusõda on relvastatud konflikt Somaalias, mis algas 1991. aastal.

Eellugu

1977. aastal oli puhkenud sõda Etioopia ning Somaalia vahel Ogadeni kõrbe pärast. Seda sõda nimetatakse Ogadeni sõjaks. Etioopia poolel olevat sõdinud ka kuni 11 000 NSV Liidu sõjaväelast. Etioopia võitis sõja ja 1978. aasta 9. märtsiks olid kõik Somaa­lia väed Etioopiast lahkunud.

Siad Barre kukutamine (1986–1992)

 Pikemalt artiklis Somaalia revolutsioon (1986–1992)

Esimene kodusõja faas sai alguse Siad Barre diktaatorliku režiimi vastaste konfliktidega. 1991. aastal kukutasid sõjapealikud ta võimult, kuid konfliktid jätkusid. Põhjas kuulutati välja iseseisev Somaalimaa Vabariik, kuigi teised riigid seda tunnistanud pole. Somaalia loodeosas on aga Djibouti ja kirdeosas piirkond, mida tuntakse Puntlandi nime all.

ÜRO sekkumine (1992–1995)

3. detsembril 1992 võttis ÜRO vastu resolutsiooni nr 794, mis kiitis heaks ÜRO rahuvalvajate, mida juhib USA, sisse viimise Somaaliasse. 1993. aastal jõudsid rahuvalvajad peamiselt Somaalia lõunaosasse kohale.

UNOSOM I

ÜRO alustas mais 1991 missiooniga, mida kutsuti UNOSOM I-ks. Missiooni eesmärgiks oli anda Somaalias humanitaarabi ja jälgida ÜRO poolt 1990. aastal korraldatud turmtule tagajärgi. USA ei olnud missiooniga seotud ja hoidis eemale. Algul oli Somaalias 54 sõjaväelist jälgijat ja 893 sõjaväelast pluss tsivilistid. See missioon juhatas järgmisse missiooni, kuna abi andmist ei suudetud turvata.

UNITAF

5. detsember 1992 – 4. mai 1993. See oli ÜRO missioon mida juhtis USA, selle eesmärgiks oli anda humanitaarset abi, samas abi andmist sõjaväega turvata. Veel taheti tagada Somaalia stabiilsust. See hõlmas Somaalia lõuna osa. See oli ainuke ÜRO missioon, mida peeti õnnestunuks.

UNOSOM II

Märts 1993 – märts 1995. Algas paralleelselt UNITAF-iga. Missiooni alustamise põhjuseks oli Somaalia sõjapealiku Mohamed Farrah Aididi vägivaldne kandideerimine presidendiks, tappes humanitaarabi punktides süütuid tsiviliste. UNOSOM II peamiseks missiooniks oli kinni püüda Aidid ja sellega demoraliseerida Somaalia mässulisi ning peatada kodusõda. See missioon oli üles ehitatud juba peamiselt USA sõduritest/eliitvägedest. 3. oktoobril 1993 toimus somaalide ja USA sõdurite vahel veriseim lahing Somaalias, mida kutsuti Mogadishu lahinguks. 160 USA eriüksuslast läks Mogadishusse, kuna neil oli info, et seal on Aididi ja veel mõne tähtsa tegelase kohtumine. Mogadishusse mindi helikopteritega ja loodeti, et minnakse kiiresti sisse ja välja, aga midagi läks täiesti valesti. USA vägesid oldi varitsetud ja helikopterite pihta avati turmtuli. Alla lasti kaks Black Hawk tüüpi helikopterit. Algas julm lahing, kus hukkus 19 ÜRO sõdurit ja vigastada sai 83. Somaalide hukkunute arvu pole täpselt teada. aga USA andmetel on see 1000 ja 3000 vahel. Seda verist sündmust nägi terve maailm, sest seda kanti otseetris üle. Pärast seda lahingut kuulutati UNOSOM II läbikukkunuks ja 31. märtsil 1995 lahkus ÜRO Somaaliast.

Somaalia sõda (2006–hetkel)
Toimumisaeg	20. juuli 2006 – käimas
Toimumiskoht	Lõuna Somaalia
Tulemus	toimuv konflikt
Osalised
Islamikohtute Liit Hizbul Shabaab al-Itihaad al-Islamiya Väidetavalt ka: Mujahideen Al-Qaeda Eritrea Etioopia Somaalia: Somaalia Puntland Aafrika Liit AMISOM: Uganda Burundi Ameerika Ühendriigid<br\> Keenia (kokkupõrked piiril)<br\>
Väejuhid või liidrid
Yusuf Mohammed Siad Hasan Hersi Adan Ayrow  † Mukhtar Robow Hassan Aweys Etioopia Gabre Heard Somaalia Abdullahi Yusuf Ahmed Somaalia Mohamed Omar Habeb Somaalia Abdi Hasan Awale Mohamud Muse Hersi Ameerika Ühendriigid Patrick M. Walsh

Somaalia sõda

Somaalia sõda on alates 20. juunist 2006 kuni tänaseni Somaalias toimuv rahvusvaheline sõjaline konflikt.

Kronoloogia

Detsember 2006

3. detsembril toimusid Djiboutis läbirääkimised Etioopia välisministri Tekeda Alemu ja Somaalia mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liidu esindajate vahel. Kohtumise eesmärgiks oli selgitada Etioopia toetuse põhjuseid Somaalia ametlikule ajutisele valitsusele. 7. detsembril teatas Somaalia mässuline relvarühmitus Islamikohtute Liit vastusena 6. detsembril vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, et kavatseb võidelda riiki saadetavate rahuvalvevägede vastu. 8. detsembril ründasid Somaalias Dinsoori linna juures ajutise valitsuse väed Etioopia üksuste toel mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit positsioone. 20. detsembril puhkesid Somaalias Bur Haqaba ja Idale linna lähistel ägedad lahingud riigi ajutise valitsuse ja mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit väeüksuste vahel. 21. detsembril teatasid Somaalia mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit juhid, et nende üksused on alustanud sõjategevust Somaalia ajutist valitsust toetavate Etioopia vägede vastu. 24. detsembril tunnistas Etioopia infominister Berhan Hailu esimest korda avalikkuse ees, et Etioopia armee on alustanud võitlust Somaalia mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit vastu. 25. detsembril pommitas Etioopia lennuvägi Somaalias mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit kontrolli all oleva pealinna Muqdisho ja riigi lõunaosas asuva Balidogle linna lennuvälju.

26. detsembril teatas Etioopia peaminister Meles Zenawi, et mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit väed on Somaalia ajutise valitsuse residentsi Baydhabo lähedusest eemale tõrjutud ja Etioopia väed võivad juba nädala pärast Somaaliast lahkuda. Islamikohtute Liit nimetas oma üksuste lahkumist piirkonnast strateegiliseks taganemiseks. 27. detsembril vallutasid Somaalias ajutisele valitsusele ustavad väeüksused Etioopia armee toel mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit käest Jowhari linna. Aafrika Liit kutsus Etioopiat üles kohe oma väed Somaaliast välja viima. Üleskutsele avaldas toetust ka Araabia Liiga. 28. detsembril jätsid Somaalias mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit võitlejad maha riigi pealinna Muqdisho, taandudes pealetungivate Somaalia ajutise valitsuse ja Etioopia vägede eest. Hiljem samal päeval sisenesid linna esimesed Somaalia valitsusarmee üksused. 29. detsembril sisenes Somaalia ajutise valitsuse peaminister Cali Maxamed Geeddi mässuliste käest vabastatud pealinna Muqdishosse. 30. detsembril alustasid Etioopia ja Somaalia väeüksused pealetungi mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit tugipunkti, sadamalinna Kismaayo suunal.

Jaanuar 2007

1. jaanuaril 2007 jättis mässuline relvarühmitus Islamikohtute Liit maha oma viimase suurema tugipunkti Kismaayo, taandudes pealetungivate Etioopia ja Somaalia valitsusvägede eest. Somaalia ajutise valitsuse peaminister Cali Maxamed Geeddi andis mässulistele kolm päeva aega relvad maha panna. 2. jaanuaril teatas Somaalia peaminister Cali Maxamed Geeddi telekanalile BBC antud intervjuus, et Etioopia väed peaksid jääma Somaalias julgeolekut tagama veel mitmeks kuuks. 3. jaanuar teatas Keenia välisminister, et Keenia peatas Somaalia sõjapõgenike lubamise riiki ja sulges piiri Somaaliaga. Ameerika Ühendriikide sõjalaevad alustasid patrullreide Somaalia rannikul, et takistada lahingutes lüüa saanud relvarühmituse Islamikohtute Liit juhtide võimalikku põgenemist. 4. jaanuaril piirasid Somaalia lõunaosas Keenia piiri lähistel Somaalia ja Etioopia väed sisse umbes kuussada mässulise relvarühmituse Islamikohtute Liit võitlejat. 5. jaanuaril esines Somaalia president Cabdulaahi Yuusuf Axmed Keenia pealinnas Nairobis kõnega, kus kutsus Aafrika Liidu liikmesriike üles saatma Somaaliasse kiirelt ÜRO poolt heaks kiidetud rahuvalveväed. 6. jaanuaril toimusid Somaalia pealinnas Muqdishos sadade osavõtjatega meeleavaldused, millel nõuti Etioopia vägede väljaviimist riigist. Vägivaldseteks kokkupõrgeteks muutunud meeleavaldustel hukkus kolm inimest. 7. jaanuaril avasid relvastatud isikud tule Somaalia pealinnas Muqdishos linnas paiknenud Etioopia vägede vastu. Tulevahetuses hukkus üks inimene. Kokkupõrked Etioopia vägede ja somaali meeleavaldajate vahel toimusid ka Beledweyne linnas, kus sai vigastada kolm inimest. Ameerika Ühendriikide lennuvägi alustas Somaalias rünnakuid islamistlike võitlejate baasidele. Armee esindaja sõnul oli tegu luureandmetel põhinevate operatsioonidega terrorirühmituse al-Qā'ida vastu. Rünnakutes hukkus üheksateist inimest. 8. jaanuaril saabus Somaalia president Cabdulaahi Yuusuf Axmed esimest korda pärast presidendiks valimist 2004. aastal riigi pealinna Muqdishosse. 12. jaanuaril otsustasid Somaalia president Cabdulaahi Yuusuf Axmedi ja seitse sõjapealikku oma kohtumisel pealinnas Muqdishos relvad maha panna ja osaleda ühiste relvajõudude loomises. 13. jaanuaril kuulutas Somaalia parlament riigis kolmeks kuuks välja sõjaseisukorra. Seaduseelnõud toetas sada viiskümmend neli parlamendiliiget, vastu oli kaks parlamendiliiget. 15. jaanuaril avasid Somaalia pealinna Muqdisho kirdeosas relvastatud isikud tule politseijaoskonna pihta, hukkus üks politseinik. Rünnati ka politseijaoskonna poole teele olnud Etioopia ja valitsusvägede konvoid. Somaalia pealinna Muqdisho julgeolekuülem lasi sulgeda kolm peamist kohalikku raadiojaama. Neid süüdistati vägivalla ja vaenu õhutamises. 18. jaanuaril kohtus ÜRO peasekretäri eriesindaja François Lonseny Fall Somaalia pealinnas Muqdishos riigi presidendi Cabdulaahi Yuusuf Axmediga, et arutada rahuvalvevägede saatmist Somaaliasse. 19. jaanuaril tulistati Muqdishos riigi presidendi Cabdulaahi Yuusuf Axmedi residentsi suurtükkidest, hiljem puhkes palee juures pool tundi kestnud tulevahetus. Presidendi ihukaitsel õnnestus rünnak tagasi lüüa. Aafrika Liit kiitis heaks plaani saata kuue kuu jooksul Somaaliasse kaheksa tuhat rahuvalvesõdurit. 21. jaanuaril andis Keenias ennast võimudele üle sõjas lüüa saanud Islamikohtute Liidu juht, šeik Shariif Shiikh Axmed. 23. jaanuaril alustas Etioopia oma vägede väljaviimist Muqdishost. 26. jaanuaril panid Muqdishos relvastatud isikud toime seeria rünnakuid, tappes viis inimest. Lisaks tulistati linna granaadiheitjatest, nendes rünnakutes sai vigastada neli inimest. 28. jaanuaril ründasid Muqdishos relvastatud isikud linna politseiülema konvoid, tulevahetuses sai vigastada üks tsiviilisik. 29. jaanuaril ründasid Muqdishos relvastatud isikud politseinikke granaadiga. Rünnakust alguse saanud ja tund aega kestnud tulevahetuses hukkus vähemalt kaks inimest, neist üks politseiohvitser.

Vaata ka

• Somaalia piraadid

Välislingid

• Nõukogude Liidu salajane sõda Aafrikas Andrei Hvostov, Eesti Ekspress, 21.03.2008
• Somaalia Vabastusarmee eestikeelne koduleht 2003. aasta seisuga
• Toward a Somalian Future? June 14, 2009 by Karin Von Hippel