Platon Mussin-Puškin
.png)
Krahv Platon Ivanovitš Mussin-Puškin (Платон Иванович Мусин-Пушкин; 1698–1742) oli Venemaa riigitegelane ja senaator.
Platon sündis bojaari Ivan Aleksejevitš Mussin-Puškini pojana. Isa oli Smolenski ja Astrahani vojevood, sai pärast osalemist Poltaava lahingus 1710 krahvitiitli ja 1713 Peeter I-lt kingituseks Karjala maakitsusel Viiburi-Käkisalmi tee paremalt poolelt Sakkolast 91 talu, mis moodustasid Petäjärvi (Петровское, Петяярви) mõisa.[1]
Platon õppis välismaal. Aastast 1716 oli ta saadik Madalmaades. 1719 sõitis ta Venemaa esindajana Kopenhaagenisse, et võita Taani kuninga Frederik IV poolehoidu Põhjasõjas Rootsi vastu. 1720 oli ta diplomaatilises lähetuses Pariisis. 1730–1732 oli ta Smolenski ja 1732–1734 Kaasani kuberner. 21. oktoobrist 1735 kuni 26. juulini 1736 oli ta Eestimaa kuberner.[2] Seejärel määrati ta Kommertskolleegiumi presidendiks ja oli 1739. aastast senaator.[3]
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli abielus Maria Rževskajaga, kes oli stolniku (Комнатный стольник, aastast 1686) Matvei Aleksejevitš Rževski (u. 1670–1710) tütar.
Abielust sündis Pulheria Dolgorukova, kes oli abielus Püha Anna ordeni kavaleri (1759), kindralmajori ja vürsti Fjodor Sergejevitš Dolgorukoviga, kes suri 1761 Seitsmeaastases sõjas Kolbergi vallutamisel saadud haavadesse.
Teist korda abiellus Platon Mussin-Puškin vürstinna Marfa Tšerkasskajaga, kes oli vürst Pjotr Mihhailovitš Tšerkasski (surnud 1701) ja Maria Borissovna Golitsõna tütar. Abielust sündis 2 tütart ja poeg:[4]
- Nadežda, abiellus Afanassi Nikolajevitš Gontšaroviga ja oli luuletaja Aleksandr Puškini naise Natalja Nikolajevna Gontšarova (1812–1863) vanavanemad.
- Valentin (1735–1804), krahv, sõjandus- ja riigitegelane, Sõjanduskolleegiumi asepresident[5]
- Kleopatra (1739–1785), oli abielus krahv Sergei Goloviniga (1738–1786), kes oli kindralporutšik Fjodor Ivanovitš Golovini (1704–1758) poeg.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]| Eelnev Friedrich von Löwen |
Eestimaa kuberner 1735–1736 |
Järgnev Sebastian Ernst von Manstein |