Mereefekt

Mereefekti puhul külmub veekogult aurunud soojem vesi ja kandub tuule abil lähedalolevatele rannikualadele

Mereefekt, ka järveefekt, ookeaniefekt ja laheefekt, on ohtraid sademeid põhjustav protsess ranniku lähedal. See võib tekkida suure veekogu, kas järve või mere kallastel, kus kõrvuti on suure temperatuurierinevusega õhumassid.

Protsessi kirjeldus

Kõige rohkem lund ja tuisku tekib 0-kraadise külma juures, sest mida soojem õhk, seda rohkem niiskust see absoluutses mõttes saab sisaldada. Seetõttu ei teki tavaliselt suuri sademeid käreda pakase puhul. Kuid kui veekogu on jäävaba ja selle kohale liigub arktiline või polaarne õhumass, nii et umbes 1,5 km kõrgusel on õhutemperatuur –10 °C, ja samal ajal on tuul merelt maale, siis tekib teatud mõttes sademekonverter: niiske õhk veepinna kohal aurub, satub külma õhu kätte, kondenseerub ja tuul kannab selle maismaale. Tulemuseks on tihe lumesadu veekogu rannikualal. Sellised anomaaliad on hästi vaadeldavad sademetekaartidel, kus eriti suured kogused lund on tulnud maha rannikul.

Põhilised mereefekti esinemise tingimused:

• jäävaba veekogu peab olema suur, mitukümmend kilomeetrit (Eestis vähemalt 80 km)
• temperatuurikontrast õhu ja vee vahel üle 10 kraadi

Mereefekti esinemisest

Radaripilt tugeva lumesaju esinemisest Suure järvistu piirkonnas 7. detsembril 2010

Klassikaline mereefekti esinemiskoht on Põhja-Ameerikas Suure järvistu ääres, kus seda nimetatakse järveefektiks (ingl. k lake-effect). Sealsete järvede vesi püsib kaua soe, kuid kui põhjast saabuvad külmad õhumassid ning ja õhu ja vee temperatuuri erinevus on vähemalt 13 °C, alles siis hakkab sademekonverter tööle, põhjustades suuri lumesadusid. Alles järvede jäätumisel lumesajud lakkavad.

Eestis esineb mereefekt tavaliselt Soome lahe kaldal, kui puhub põhja- või kirdetuul ja meri on jäävaba. Nähtus võib esineda nii pakasega kui ka sügisel, kui merevesi on veel väga soe (+10 °C ja rohkem). Sademed võivad tulla mandril mitte ainult lume, vaid ka vihmana. Oma kohaliku paikse eripära tõttu võiks seda nähtust kutsuda eesti keeles ka laheefektiks.