Mine sisu juurde

Illmitz

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.
Illmitz

saksa Illmitz
ungari Illmic

Vapp

Pindala: 91,9 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2385 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 47° 46′ N, 16° 48′ E
Asend Neusiedl am See ringkonnas
Illmitz (Austria)
Illmitz

Illmitz ([ˈɪlmɪt͡s]) on turulinn (Marktgemeinde) Austria Burgenlandi liidumaal Neusiedl am See ringkonnas. See asub piirkonnas Neusiedli järvest (saksa: Neusiedlersee; ungari: Fertő tó) idas, mida kutsutakse Seewinkel (järvenurk).

Illmitz asub Neusiedler See-Seewinkeli rahvuspargis Neusiedli järve idakaldal. Linn asub merepinnast 117 meetrit kõrgemal. Samas linna lähipiirkond, mis asub 114 meetrit merepinnast kõrgemal, on madalaim koht Austrias. Piirkonnale on iseloomulikud laialdased tasandikud ja sootaimestik, mille ümber on palju väikseid soolajärvi. Lange Lacke ('pikk järv') on umbes neljakümnest selle piirkonna järvest suurim.

Vallamaja

Ajalugu

1867. aastal kaotati Austria keisririik ja loodi Austria-Ungari eraldi valitsustega Viinis ja Budapestis. Pärast Esimest maailmasõda nimetati Burgenlandi Saint-Germaini ja Trianoni rahulepingus Deutsch-Westungarn (Saksa-Lääne-Ungari) ning anti 1919. aastal Austriale. 1921. aastast on linn Burgenlandi liidumaa osa. 2001. aasta detsembris kanti Neusiedler See-Seewinkeli rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Majandus ja taristu

Illmitzis on peamine tegevusala veinitootmine, mistõttu on linna ümbritsevad viinapuuistandused ka omaette vaatamisväärsus. Kuigi Illmitz on väike, on see veinisõpradele tuntud kogu maailmas. Veinitootjad nagu Alois Kracher, Willi Opitz ja Stefan Tschida ning Salzl on kuulsad oma suursuguste magusate veinide poolest. Oluline tegevusala on ka turism.

Iga aasta mais koguneb sinna ornitolooge kogu Euroopast, et näha üsna haruldasi linnuliike. Juba ammu enne rahvuspargi rajamist oli Lange Lacke oluline looduskaitseala. Lange Lacke on linna lähedal asuvast umbes neljakümnest soolajärvest suurim. Seal on juba üle sajandi kogutud linnustiku kohta teadusandmeid. Viinamarjakasvatajatele tekitavad marju söövad linnud aga ka märkimisväärset kahju ning põllumeestel on põldudele üles seatud linde peletavad helikahurid.

Viited