Kivisüsi

Kivisüsi on taimset päritolu süsinikurikas põlev maavara, kaustobioliit.

Kivisüsi kuulub fossiilkütuste hulka.

Kivisüsi on must või hallikasmust. Eristatakse nelja kivisöe petrograafilist erimit: läikivat (viträän), poolläikivat (klarään), matti (düraan), ja kiulist (füsfään). Kivisöe põhiosa (kuni 90%) moodustab kõrgmolekulaarne orgaaniline aine. Selle koostis ja omadused sõltuvad suurel määral muundumisastmest ning pertograafiliste erimite sisaldusest. Koostisse kuuluvad peale süsiniku (kuni 95%) vesinik (kuni 6%), hapnik (kuni 15%), väävel (kuni 5%, harilikult alla 1,5%) ja lämmastik (kuni 2%). Peale orgaanilise aine sisaldab kivisüsi alati niiskust (harilikult alla 10%) ja mineraalaineid (5–40%).^[1]

Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Enam-vähem samast materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Nendevahelise erinevuse määrab peamiselt mattumissügavus. Vastav arengurida näeks välja järgnev: turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit. Seega võib turbast edasisel mattumisel saada pruunsüsi, sellest omakorda kivisüsi jne. Sellesse ritta ei kuulu merelise tekkega fossiilkütused nafta ja maagaas. Ehkki kivisüsi on valdavalt maismaalise tekkega, esineb ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed.

Maailma kivisöevarud on moodustunud peamiselt Mesosoikumis.

Kivisöe kasutamine

Kivisüsi on tähtis energia saamise tooraine juba tööstuse algusaastatest kuni tänapäevani välja. Praeguseks on kivisöe kasutamine vähenenud ja nafta osakaal suurenenud. Kuna maakera kivisöevarud on suuremad kui naftavarud, tuleb naftavarude vähenedes uuesti hakata rõhku pöörama kivisöele. Levinuim valdkond, kus kivisütt kasutatakse, on tööstus ja soojuse saamine, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suur konkurent. Lisaks valmistatakse kivisöest erinevaid kompleksühendeid.^[2] Kivisüsi on Eestis traditsiooniline katlakütus väikekateldes. Tänapäeval Eesti turul pakutav kivisüsi tarnitakse peamiselt Siberist Hakassiast (kütteväärtus keskmiselt 6,1 MWh/t) ja Kuzbassist (kütteväärtus 7,4–7,6 MWh/t). Kivisöe fraktsioon on 50–150 mm. Kivisüsi sisaldab 10–25% ka peenemat fraktsiooni.^[3]

Kivisöe kütteväärtus on 36 MJ/kg.

Kivisöest saadavad kompleksühendid:

Happelised ekstraktid
Aluselised ekstraktid
Antratseenõli
Antratseenõli ekstraheerimisjääk
Antratseenõli fraktsioon
Fenoolõli
Fenoolõli ekstraheerimisjääk
Vedeldatud kivisüsi, ekstraktsiooni vedelikud
Vedeldatud kivisüsi, ekstraktsiooni lahustid
Kivisöeõli
Kivisöetõrv
Kivisöetõrva ekstrakt
Kivisöetõrva tahke jääk
Koks (kivisöetõrv), madala- ja kõrgetemperatuurilise pigi segu
Koks kivisöetõrvast, kõrgetemperatuuriline pigi
Koks kivisöetõrvast, segatuna kõrgetemperatuurilise pigiga
Puhastamata kerged õlifraktsioonid
Toorfenoolid

Vaata ka

Viited

↑ EE 4, Tallinn: Kirjastus Valgus, 1989
↑ https://web.archive.org/web/20150409093300/http://kodu.ut.ee/~ripsik/Sissejuhatus.html 30 aprill 2012
↑ https://web.archive.org/web/20160304223411/http://www.kristenikytused.ee/sysi.html 30. aprill 2012

Välislingid

Black moods, economist.com, 6. juuni 2015

[1] EE 4, Tallinn: Kirjastus Valgus, 1989

[2] ttps://web.archive.org/web/20150409093300/http://kodu.ut.ee/~ripsik/Sissejuhatus.html 30 aprill 2012

[3] ttps://web.archive.org/web/20160304223411/http://www.kristenikytused.ee/sysi.html 30. aprill 2012

[1]

[2]

[3]