Mine sisu juurde

Johann Wetberg

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 10. aprill 2023, kell 16:38 kasutajalt Athanasius Soter (arutelu | kaastöö)

Johann Wetberg (ka Johannes Wettberg, Wedberg, Wedbergk, Wetberch, Wedberch, Wittbrecht jne) oli Saare-Lääne toomhärra, aastail 1506–1516 ja 1543 oli ta Saare-Lääne toomdekaan.

Johann Wetberg pärines 15. sajandil Liivimaale asunud Wettbergide suguvõsa harust. Tema lähisugulane oli Saare-Lääne piiskop Peter Wetberg (1471–1491) ning 15. sajandi lõpus oli Saare-Lääne praostiks tema teine sugulane, Georg Wetberg. Tema sugulased Brun ja Jürgen olid 15. sajandi II poolel Läänemaa stiftifoogtid. Johanni vennad olid Saare-Lääne piiskopi vasall Peter ning poolvend Bruno, kes oli Tallinna ja võib-olla ka Saare-Lääne toomhärra; tema õde Anna oli abielus Riia peapiiskopi vasalli Andreas Patkuliga. Johanni ema oli teises abielus Kersten Gudesleffiga, kes oli samuti Riia vasall; tal oli ka samanimeline poeg. Wetbergid säilitasid olulise positsiooni Liivimaal ka 16. sajandil: Brun Wetberg oli mõjukas vasall Harjumaal, keda on mainitud ajavahemikus 1506–1558. Johanni nõbu oli aga ka Saare-Lääne piiskop Johannes Orgas.[1]

1480. aastal immatrikuleeriti Iohannes Wethberch Liivimaalt Rostocki ülikooli, on võimalik, et tegemist oli hilisema toomhärraga.[2] 1509. aastal immatrikuleeriti samasse ülikooli aga Saare-Lääne toomdekaan Johannes Wetberg, pole aga võimalik tõestada, et need 29 aastase vahega Rostockis õppinut olid üks ja seesama isik.[3] Saare-Lääne dekaanina on Wetbergi mainitud aastatel 1506–1516, kuid teoreetiliselt on võimalik, et ta oli selles ametis juba 1501. aastal, mil Liivimaa maapäeval osales Saare-Lääne dekaan, kelle nime pole mainitud. Siiski on tõenäolisem, et tegemist oli eelmise dekaani Johannes Hoyeriga. Veidi enne seda, kui Johann Wetbergist sai toomdekaan, oli Georg Wetberg Saare-Lääne toompraostiks (kuni 1498, võib-olla ka 1501), kuid pole selge, kuivõrd lähedane sugulane ta Johannile oli. Hilisemate teadete kohaselt olevat Georg läinud piiskopiga tülli ja lahkunud Liivimaalt Rooma,[4] aga see pidi juhtuma enne 1505. aastat, kui ametis oli järgmine toompraost Johannes de Loen.

1511. aastal oli Johann Wetberg Roomas, kus ta võis taotleda enda nimetamist Saare-Lääne piiskopi Johannes Orgase koadjuutoriks, plaanid koadjuutoriks saada olid tal arvatavasti juba 1509. aastast. Wetbergi taotlusi toetasid nii rahaliselt kui ka nõuga tema sugulased, eriti vennad Bruno ja Peter ning ema ja õe abikaasade perekonnad. Siiski ei olnud tal oma plaanide realiseerimiseks Roomas piisavalt finantse ning kui ta 1513. aastal uuesti Rooma läks, võttis ta laenu mitmelt Saksa ordu teenistuses olnud ja kuuria juures viibinud ametimehelt, kuid ka sellest ei piisanud. Seetõttu võttis ta laenu ka Roomas asunud de Gaddise pangalt, kasutades selleks garantiikirja, milles üheks laenu käendajaks oli märgitud Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg. Alates 1514. aastast väitis ordu aga, et see kiri oli võltsitud.

1513. aastal õnnestus Wetbergil Roomas mõningast edu saavutada: talle kinnitati Johanens Hoyerile kuulunud toomhärraprebendid Saare-Läänes.[5] Seevastu Tallinna piiskopile Nikolaus Roddendorpile kuulunud Saare-Lääne toomhärraprebendi osas oli tal konkurents Kamién Pomorski (Cammini, Kammini) piiskopkonna vaimuliku Henricus de Gunstersberchiga ning kuuria langetas otsuse, et nii Wetbergil kui Gunstersberchil on sellele prebendile võrdsed õigused.[6] Samuti ei õnnestunud Webtergil saada Saare-Lääne koadjuutoriks, sest vahepeal olid piiskop Johannes Orgas ja toomkapiitel selleks valinud Johannes Kieveli ning 1513. aasta oktoobris kinnitati ta ka paavsti poolt koadjuutoriks.

1514. aasta alguseks oli Wetberg naasnud Liivimaale, kuid tal tekkisid seal peagi tõsised probleemid. De Gaddise pank Roomas hakkas Wetbergi võetud laenu tagasi nõudma ning pankurid ähvardasid laenu käendajaid kirikuvande alla panemisega. Seetõttu saatis ordumeister Wetbergi võla küsimust Rooma lahendama oma kantsleri Hermann Ronnebergi.

1514. aastal asus ta tegema koostööd mõjuvõimsa vasalli Hermann Soyega, kuid nende peale langes kiirelt Saksa Ordu kahtlus ning Liivimaa ordumeistri palvel lasi kõrgmeister nad Preisimaal vahistada. Wetbergil ja Soyel õnnestus viimase hea tuttava Dietrich von Schliebeni kaasabil põgeneda, ent nad vahistati uuesti vahetult enne Poola piirini jõudmist. 1515. aasta alguses lahkusid Soye ja Wetberg Preisimaalt (Soye oli sealjuures lubanud kõrgmeistrile, ei tegutse ei kõrgmeistrile ega Liivimaa meistrile) ning siirdusid taas Rooma kaebusi esitama. Wetbergi sooviti seejärel Liivimaal vangistada, kuid tal õnnestus põgeneda ning ta lahkus Rootsi. Seejärel otsustati ta Saare-Lääne dekaani kohalt tagandada, samal aastal seati viitsedekaanina ametisse toomhärra Ludolf Messersmit.[7] Johann Wetbergi ja Kieveli tülisse võis olla seotud ka varasem toompraost Georg Wetberg, kes olevat lahkunud Liivimaalt Rooma. Wetberg püüdis oma huve Roomas kaitsta ühes Rootsi saatkonnaga, ent ei saavutanud edu.

1526. aastal pöördusid Saare-Lääne piiskopkonna aadlikud eesotsas Otto von Uexkülliga Tallinna linna poole ja palusid, et too võtaks ordumeistri ees sõna endise dekaani Johann Wetbergi kaitseks, keda on temale pahasoovijad ebaõiglaselt laimatud.[8] 1532. aastaks oli Wetbergist saanud Wrocławi toomhärra, kes aga Saare-Lääne vaenuse alguses taotles endale nii Saare-Lääne piiskopi kui ka dekaani kohta.[9] Ühtlasi selgus, et kunagi varem oli Wetberg kogu Saare-Lääne kapiitli koos selle toonase dekaani ja hilisema piiskopi Reinhold von Buxheovedeniga kirikuvande alla pannud.[10] 1533. aastal tuli ta koos Münsterbergi hertsogi Karli saadikutega Liivimaale[11] ning sõlmis arvatavasti aasta teisel poolel lepingu, millega ta loobus mõlema positsiooni nõudlemisest ning sai vastutasuks Saare-Lääne toomkapiitli Putkaste prebendi (Putkas) ning elatisraha kokku 200 Riia marka aastas. Lisasissetulek Saare-Lääne piiskopikoha taotlejalt markkrahv Wilhelmilt nähti ette siis, kui Wetberg asuks tema teenistusse ja jääks Liivimaale.[12] 1534. aastal eitas Wetberg aga Riia peapiiskopile Thomas Schöningile kokkulepet Wilhelmiga, mida viimane nimetas jultunud valeks.[13]

1541. ja 1543. aastal on mainitud Johann Wetbergi nimelist Saare-Lääne toomhärrat, kes tõenäoliselt oli endine toomdekaan.

1546. aastal on mainitud Johann Wetbergi nimelist Pärnu-Jaagupi (Korbe) kihelkonna preestrit, kes soovis oma kohast loobuda, kuid kelle soov lükati tagasi ning otsustati, et teda hakkab tema tegevuses toetama Martna (Ummern) kihelkonnapreester Bartholomäus Uexküll. Kuigi seda on peetud vähetõenäoliseks, pole siiski välistatud, et tegemist oli kunagise toomdekaaniga.[14]

Viited

  1. ↑ Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, lk 628–632
  2. ↑ Rostocker Matrikelportal: Sommersemester 1480, Nr. 67
  3. ↑ Rostocker Matrikelportal: Wintersemester 1508/1509, Nr. 48
  4. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), Nr. 687.
  5. ↑ Leonis X. pontificis maximi Regesta, gloriosis auspiciis Leonis D. P. PP. XIII. feliciter regnantis: e tabularii Vaticani manuscriptis voluminibus aliisque monumentis adjuvantibus tum eidem archivio addictis tum aliis eruditis viris, hg. v. Joseph Hergenröther, Freuburg 1884, Nr. 1413.
  6. ↑ Samas, Nr. 3857.
  7. ↑ Leonid Arbusow vanem. Livlands Geistlichkeit, Teil 2, lk 138; Teil 4, lk 235.
  8. ↑ Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands, III. Folge, IV. Band, 1895: Regesten aus zwei Missivbüchern des XVI. Jahrhunderts im Revaler Stadt-Archiv, bearb. v. Gotthard von Hansen, lk 72, Nr. 307.
  9. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534), Nr. 315, 316, 337, 341, 347, 353, 371, 379.
  10. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534), Nr. 561.
  11. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534), Nr. 391, 399, 400, 411, 414.
  12. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), Nr. 590, lisa X.
  13. ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540), Nr. 679.
  14. ↑ Leonid Arbusow vanem. Livlands Geistlichkeit, Teil 4, lk 235.

Allikad ja kirjandus

Allikad

  • Handlingar till Nordens historia 1515-1523. I, 1515-Juni 1518, toim. Lars Sjödin. Stockholm: Norstedt, 1967–1969 (Johann Wetbergi eluloost on antud osaline ülevaade lk 797–820).
  • Handlingar till Nordens historia 1515-1523. II, juli 1518 – december 1519. 1, juli – december 1518, toim. Lars Sjödin. Stockholm: Norstedt, 1977.
  • Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1525–1534): Regesten aus dem Herzoglichen Briefarchiv und den ostpreussischen Folianten, toim. Ulrich Müller (Veröffentlichungen aus den Archiven Preussischer Kulturbesitz 41), Köln etc: Böhlau, 1996.
  • Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1534–1540): Regesten aus dem Herzoglichen Briefarchiv und den ostpreussischen Folianten, toim. Stefan Hartmann (Veröffentlichungen aus den Archiven Preussischer Kulturbesitz 49), Köln etc: Böhlau, 1999.

Kirjandus

  • Leonid Arbusow vanem. "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert (Fortsetzung)", Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1901" (1902), lk 1–160.
  • Leonid Arbusow vanem. "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert (Dritter Nachtrag)", Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1911, 1912 und 1913" (1914), lk 1–432.
  • Madis Maasing. "16. sajandi I poole allikad Preisimaa Kultuuripärandi Riiklikus Salaarhiivis", Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae, 2020 (2022), lk 33–74.
  • Madis Maasing. "Johannes Wetberg ja Saare-Lääne piiskopitool", Läänemaa Muuseumi toimetised 24 (2022), lk 89–117.

Vaata ka

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Johann_Wetberg&oldid=6371564"