Vanakreeka keel

Vanakreeka keele maksimaalne leviala

Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste. See arvatakse koos hilisemate keelekujudega indoeuroopa keelte seas eraldi keelerühma (oletatavasti on ta lähemas keelesuguluses teiste paleobalkani keeltega). Keele leviala paiknes Vahemere maades.

Vanakreeka keele mõiste alla paigutatakse keelekujud ja murded, mida kasutati ajavahemikul kreeka kirja kasutuselevõtust (umbes 800 eKr) kuni hellenismiajastu alguseni (umbes 300 eKr) ning vähemalt kirjanduses antiikaja lõpuni (umbes 600 pKr). Klassikalise vanakreeka keele normiks peetakse kirjanduslikku Atika murret 5. ja 4. sajandil eKr, Sophoklese, Platoni ja Demosthenese keelt. Keeleastet alates umbes 600. aastast kuni 1453. aastani (Konstantinoopoli vallutamine Osmanite riigi poolt) nimetatakse keskkreeka keeleks ehk Bütsantsi kreeka keeleks.

Vanakreeka keelel on kogu Õhtumaale oluline tähtsus. Ta on avaldanud tänapäeva kultuurile mõju ladina keele kaudu, mille keelealal ta oli oluline kultuurkeel, ja säilinud vanakreekakeelse ilukirjanduse, historiograafia, filosoofia ja teaduse kaudu. Uue Testamendi keelena on vanakreeka keel oluline kristlusele ja kristlikule teoloogiale. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid võõrsõnu, laensõnu ja tõlkelaene, mida kasutatakse eriti oskuskeeltes.

Vana- ja keskkreeka keele (kuni 1453. aastani) ISO 639 keelekood on grc.

Altgriechisch (Eigenbezeichnung: ἡ ἑλληνική [γλῶσσα]Mall:FN, „die griechische Sprache“) ist die antike Sprachstufe der griechischen Sprache, einer indogermanischen Sprache im östlichen Mittelmeerraum, die einen eigenen Zweig dieser Sprachfamilie darstellt, möglicherweise über eine balkanindogermanische Zwischenstufe.

Unter dem Begriff Altgriechisch werden Sprachformen und Dialekte zusammengefasst, die zwischen der Einführung der griechischen Schrift (etwa 800 v. Chr.) und dem Beginn der hellenistischen Ära (etwa 300 v. Chr.) und zumindest in der Literatur noch sehr viel länger, nämlich bis zum Ende der Antike (um 600 n. Chr.), verwendet wurden. Als Norm für das klassische Altgriechisch gilt der literarische attische Dialekt des 5. und 4. Jahrhunderts vor Christus, die Sprache von Sophokles, Platon und Demosthenes. Die Sprachstufe vor dem Altgriechischen war das mykenische Griechisch, das zwischen 1600 und 1100 v. Chr. belegt ist, die Sprachstufe nach dem Altgriechischen, zwischen etwa 600 und 1453 (Eroberung Konstantinopels durch die Osmanen), wird gemeinhin als Mittelgriechisch oder byzantinisches Griechisch bezeichnet; das darauf folgende Neugriechische, die Amtssprache des modernen Griechenland, hat sich nachvollziehbar kontinuierlich aus dem Alt- bzw. Mittelgriechischen entwickelt.

Die altgriechische Sprache hat einerseits durch die Vermittlung durch das Lateinische, die wesentlichste Bildungssprache im westlichen Europa bis ins 19. Jahrhundert, andererseits durch die exemplarische erhaltene Literatur vor allem in den Bereichen Philosophie, Naturwissenschaft, Geschichtsschreibung, Dichtung, Musik und Theater eine herausragende Bedeutung für das gesamte Abendland. Hinzu kommt ihre Bedeutung als Sprache des Neuen Testaments für Religion und Theologie des Christentums. Auch hat sie durch diesen Einfluss die anderen europäischen Sprachen geprägt: Eine Vielzahl von Lehnübersetzungen, Lehn- und Fremdwörtern hat in europäische Sprachen Eingang gefunden und wird in diversen Fachsprachen verwendet.

Der Sprachcode nach ISO 639 für Alt- und Mittelgriechisch (bis 1453) ist grc.

Keelenäide

(1) Originaal:	πεπεισμένος	δὲ	πειρῶμαι	καὶ	τοὺς	ἄλλους	πείθειν	ὅτι	τούτου	τοῦ	κτήματος
(2) Transkriptsioon:	pepeismenos	de	peirōmai	kai	tous	allous	peithein	hoti	toutou	tou	ktēmatos
(3) IPA:	pepeːzménos	dè	peːrɔ̂ːmai	kaì	tòːs	álːoːs	péːtʰeːn	hóti	tóːtoː	tôː	ktɛː́matos
(4) Reaalune:	veendununa	niisiis	püüan	ka		teisi	veenda	et	selle		vara

(1)	τῇ	ἀνθρωπείᾳ	φύσει	συνεργὸν	ἀμείνω	Ἔρωτος	οὐκ	ἄν τις	ῥᾳδίως	λάβοι.
(2)	tē	anthrōpeia	physei	synergon	ameinō	Erōtos	ouk	an tis	rhadiōs	laboi.
(3)	tɛ̂ː(i̯)	antʰrɔːpéːaː(i̯)	pʰýseː	synergòn	améːnɔː	érɔːtos	oːk	án tis	rʰaː(i̯)díɔːs	láboi}
(4)		inim-	loomusele	abimeest	paremat	Erosest	ei	keegi	vaevata	võib saada

Tõlge: "Ise veendununa püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." (Platon, Pidusöök)

Keelesugulus ja substraat

Vanakreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka ning pärineb seega indoeuroopa algkeelest, mis tõenäoliselt 3. aastatuhandel eKr hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb kõigist teistest indoeuroopa keelkonna keeltest häälikuliselt ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi keelerühma ning räägitakse "kreekaeelsete" keeleastmete substraadi tugevast mõjust kreeka keelekujudele. Kreeka keel paigutatakse mõnikord koos früügia keele ja armeenia keelega (mõnikord ka albaania keelega) paleobalkani keelte hulka, millel oletatakse kunagist keeleühtsust. Täheldatud on, et kreeka keelel on kõige rohkem ühist armeenia keelega, nii et on välja pakutud kreeka-armeenia hüpotees (st nendel keeltel on olnud ühine eellane).

Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (thalassa; 'meri') ja νῆσος (nēsos; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne indoeuroopa rahvaste saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka Egeuse keelteks. Kreekaeelset elanikkonda nimetati Vana-Kreekas pelasgideks (Πελασγοί (Pelasgoi)). Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka Kreetal varem kõneldud minose keel ja eteokreeta keel.

Martin Bernal pooldas vaieldavat teesi, et paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on semi päritolu.

Keeleastmed

Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks.

Murded

Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria.

Vaata ka

• kreeka keel
• keskkreeka keel
• puhaskreeka keel
• rahvakreeka keel