Liiv

See artikkel on purdsettest; ajaloolise kalapüünise kohta vaata Liiv (kalandus); perekonnanimi kohta vaata Liiv (perekonnanimi)

Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm^[1] (Wentworthi lõimiseskaala).

On ka teisi liiva definitsioone. Varem Eestis kasutatud klassifikatsiooni järgi oli liiva terasuurus 0,1...1 mm.^[2]^[3] Briti klassifikatsiooni järgi jääb liiva terasuurus vahemikku 2...600 μm ehk 0,002...0,6 mm. Ka mullateaduses esineb geoloogilisest erinevaid liiva definitsioone. Rahvusvaheliselt levinuima definitsiooni kohaselt jääb liiva terasuurus vahemikku 0,02...2 mm. USDA (United States Department of Agriculture) järgi on liiva terasuuruseks 0,5...2 mm.

Liigitamine

Liivast jämedamat purdsetet nimetatakse kruusaks ja peenemat aleuriidiks. Sõltuvalt valdavast terasuurusest jagatakse liivad ülijämedateks (1...2 mm), jämedateks (0,5...1 mm), keskmiseteralisteks (0,25...0,5 mm) ja peeneteralisteks (0,0625...0,25 mm). Tihti jagatakse liivad lihtsalt jämeliivaks ja peenliivaks. Selle järgi on jämeliiv purdsete valdava terasuurusega 0,5...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust. Peenliiv on purdsete valdava terasuurusega 0,0625...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust.

Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.

Tsementeerunud liiva nimetatakse liivakiviks. Liivakivi värvus oleneb mineraalide, tsementeeriva aine ja ka liivakivi katva õhukese pigmendikihi värvusest. Päevakivirikast liivakivi tuntakse arkoosina. Kvartsliiv on valge ja seda kasutatakse näiteks klaasi tootmiseks. Liivakivi võib olla ka näiteks rohelist värvi. Põhja-Eesti paekaldas ehk Balti klindis on näha rohelise glaukoniitliivakivi kiht.

Lisaks suurusele ja koostisele võidakse liivasid liigitada ka värvuse alusel, kuid see on otstarbeks vaid tavapärastest toonidest erinevate värvuste puhul. Selle näiteks on must liiv.

Settimine

Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ja erinevais kohtades. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisveest. Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra moodustab Devoni liivakivi. Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa.

Kasutamine

Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel.

Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid tulvavete tõkestamiseks või sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest. Liiv leiab kasutamist ka pindade puhastamisel (liivapuhur).

Kui liiva niisutada, hoiab ta veemolekulide vahel tekkivate sidemete tõttu paremini vormi. Niiske liivaga meeldib mängida lastele. Ka algajatele Vikipeedias soovitatakse esimesed katsetused teha liivakastis.

Pilte

Liiv mikroskoobi all
Liiv Peipsi järve põhjakaldal Kauksis.
Liivaterad elektronmikroskoobi all
Rohekilpkonn mustal liival
Liivatorm Punase mere kohal
Liivaskulptuurid

Vaata ka

Viited

↑ Sinisalu, Rein & Kleesment, Anne (2002). Purdsetete granulomeetrilisest klassifikatsioonist. Eesti Geoloogiakeskuse Toimetised. 10/1. Lk 20–26.
↑ Raukas, A. (1964). Purdkivimite terasuuruse klassifikatsioon.
↑ Raukas, A. (1981). Purdkivimite ja purdsetete klassifikatsioon terasuuruse järgi.

Välislingid

Materjalimaailm: Liiv

[1] Sinisalu, Rein & Kleesment, Anne (2002). Purdsetete granulomeetrilisest klassifikatsioonist. Eesti Geoloogiakeskuse Toimetised. 10/1. Lk 20–26.

[2] Raukas, A. (1964). Purdkivimite terasuuruse klassifikatsioon.

[3] Raukas, A. (1981). Purdkivimite ja purdsetete klassifikatsioon terasuuruse järgi.

[1]

[2]

[3]