Kazimierz IV

Kazimierz IV
Kazimierz IV
Sünniaeg	30. november 1427; Kraków
Surmaaeg	7. juuni 1492 (64-aastaselt); Grodna
Matmispaik	Waweli katedraal
Abikaasa(d)	Austria Elisabeth
Lapsed	Jan I
Autasud	Sukapaela ordu
	[muuda Wikidatas]

Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.

Leedu suurvürstina

Kazimierz valiti Leedu suurvürstiks, kuna Leedu aadlikud tahtsid jätkata sidemete tugevdamist Poolaga ning eelmisel suurvürstil Žygimantas Kęstutaitisel polnud meessoost järglasi. Kazimierast peetakse viimaseks Leedu suurvürstiks, kes oskas leedu keelt.

Poola kuningana

Poola kuningaks sai ta oma venna Wladyslaw III hukkumise tõttu aastal 1444 sõjas türklastega. Ametlikult kuulutati ta Poola kuningaks küll alles 1447.

Kazimierz püüdis Poola kuningriiki ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki omavahel lähendada, kuid mitte liita.

Välispoliitika

Eriti aktiivselt toetas ta Moskva suurvürstiriigi vastast poliitikat, kus Moskva suurvürst Ivan III valitsemisajal (1462–1505) liidendati 1478. aastal Novgorodi Vabariik, 1456 sõlmiti Moskva ja Novgorodi vabariigi vahel leping, millega välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kazimierz püüdis Leedu mõjuvõimule allutada nii Novgorodi kui ka Pihkva vürstiriike. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürstilt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III vägi Novgorodi maakaitseväe. 1477. ja 1478. aastal rüüstasid Ivan III väed Novgorodimaad veel ja 1478. aastal vallutas Ivan lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Moskva suurvürstiriigist. 1485. aastal liideti Moskooviaga ka Tveri vürstiriik.

Troonipärimine

Surres andis Kazimierz Poola trooni (1492–1501) oma vanemale pojale Jan Olbrachtile, Leedu suurvürstiks (1492–1506) sai tolle noorem vend Aleksander.

Kazimierzi kolmas poeg Vladislav oli selleks ajaks juba Böömi ja Ungari kuningas Ulászló II, neljandast pojast Zygmuntist sai hiljem (1506–1548) Poola kuningas ja Leedu suurvürst.

Isiklikku ja järglased

Kazimierz oli Władysław II Jagiello ja Olshanski Sofia noorim poeg, tema vanem vend Władysław III (1424–1444), oli Poola kuningas 1434–1444; Ungari kuningas 1440–1444.

Kazimierz IV oli abielus Austria Elisabethiga, nende järglased;

Vladislav (1456–1516), Böömimaa kuningas (1471–1516) ja Ungari kuningas (1490–1516) Ulászló II,
Jadwiga Jagellon (1457–1502) - abiellus Baieri hertsogi Georg Rikkaga
Kazimierz Püha (1458–1484), Leedu, Poola ja nooruse kaitsepühak
Jan I Olbracht (1459–1501), Poola kuningas, lapsi ei olnud
Aleksander (Poola) (1461–1506), Leedu sv ja Poola kun, abiellus Ivan III tütrega, aga lapsi neil ei olnud
Sophie Poolast (1465–1512), abiellus Brandenburg-Ansbachi markkrahv Friedrich II-ga
Sigismund Vana (1467–1548), Poola-Leedu kuningas (1506–1548).

Välislingid

Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust

Eelnev Žygimantas Kęstutaitis	Leedu suurvürst 1440–1492	Järgnev Aleksandras
Eelnev Władysław III	Poola kuningas 1444/1447–1492	Järgnev Jan I Olbracht