Mine sisu juurde

Purepetša keel

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 29. juuni 2022, kell 13:08 kasutajalt InternetArchiveBot (arutelu | kaastöö) (Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
purepetša keel (Purepecha)
Kõneldakse Mehhiko, USA
Piirkonnad Michoacán, Pátzcuaro järve ümbrus, Cuanajo kagualad ja Zipiajo põhjapoolsetel alad
Kokku kõnelejaid 175 000 inimest
Ametlik staatus
Ametlik keel Mehhiko
Michoacáni osariik Mehhikos
Michoacáni osariik Mehhikos

Purepetša keel (varem ka tarasko keel; inglise keeles Purepecha, Tarascan, Tarasco) on Põhja-Ameerika sugulaskeelteta indiaani keel[1]

Purepetša keelt kõneldakse põhiliselt Mehhikos, täpsemalt Michoacánis, Pátzcuaro järve aladel, Cuanajo kagualadel ja Zipiajo põhjapoolsetel aladel. Räägitakse vähesel määral ka USA-s.[2][3]

Kõnelejate arv

[muuda | muuda lähteteksti]

Eri allikates andmed varieeruvad. 2005. aasta andmetel on Purepetša keele kõnelejaid 175,000. [4]

Arvsõnad 1–10

[muuda | muuda lähteteksti]
  • üks – ma
  • kaks – tsimani
  • kolm – tanimu
  • neli – tʰámu
  • viis – iumu
  • kuus – kuimu
  • seitse – iumu tsimani
  • kaheksa – iumu tanimu
  • üheksa – iumu tʰámu
  • kümme – témbini

[4]

Keele struktuur

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesvokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged vokaalid i ɨ ( ï ) u
Keskkõrged vokaalid e o
Madalad vokaalid a

On olemas veel keskvokaalid /e ja o/, mis on haruldased. /o/ on eriti haruldane. Kõrget keskvokaali esineb pea iga kord pärast /s/ või /ts/-i. Sõna viimane vokaal öeldakse tavaliselt n-ö sosinal või ei hääldata üldse. Erand on siis, kui sõna on lause lõpus. Vokaalide jada esineb harva.

Konsonandid

[muuda | muuda lähteteksti]
Bilabiaal ehk
huulhäälik
Alveolaar ehk
hambasombuhäälik
Palataal ehk
kõva suulaehäälik
Velaar ehk
pehme suulaehäälik
Larüngaal ehk
kõrihäälik
Nasaal m n ŋ (nh)
Sulghäälik p t / tʰ (t') k / kʰ (k') kʷ (ku) / kʷʰ (k'u)
Afrikaat pʰ (p') ts (ts) / tsʰ (ts') tʃ (ch) / tʃʰ (ch')
Frikatiiv s ʃ (x) x (j)
Tremulalt r ɽ (rh)
Aproksimant j (i)

Purepetša keeles puuduvad külghäälikud. Keeles on suur hispaania mõju.

Keele kohta

[muuda | muuda lähteteksti]

Keelenäide

[muuda | muuda lähteteksti]

Iamendu k'uiripuecha janguarhiparini ka majku jarhati ka jurhimbekuecha jingoni kueraaηasondikso ka.

Tähendus: Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt.

("Inimõiguste ülddeklaratsioon", artikkel 1)[5]

Purepetša keeles kasutatakse foneetilist kirjaviisi.[5]

Huvitavaid fakte

[muuda | muuda lähteteksti]

Arvude lugemisel on aluseks arv 20 (vigesimal ehk kahekümnendsüsteem). Paljud purepetša keele kõnelejad laenavad suured arvud hispaania keelest. Purepetša keel oli Tarascani osariigi põhikeeleks. Selle tõttu nimetatakse seda vahel ka tarascani keeleks. Purepetša keele hiilgeaeg oli aastatel 1400–1521, mil seda kõneldi kõige enam. [5]

  1. [1]
  2. [2]
  3. [3]
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2013. Vaadatud 25. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. 5,0 5,1 http://www.omniglot.com/writing/purepecha.htm