James Watson

James Dewey Watson (sündinud 6. aprillil 1928 Chicagos) on USA molekulaarbioloog, üks DNA struktuuri kindlakstegijatest.

Ta asus Chicago ülikooli õppima 15-aastaselt. Tema tõsine huvi kaldus ornitoloogialt geneetikale 1946, kui ta luges Erwin Schrödingeri raamatut "Mis on elu?". Watson lõpetas Chicago Ülikooli 1947 ja jätkas doktorantuuris Salvador Luria töörühmas. Luria pälvis 1969 Nobeli meditsiiniauhinna. Doktorikraadi kaitses Watson Indiana Ülikoolis 1950.

Samal aastal kohtus ta Napolis zooloogiakonverentsil Maurice Wilkinsiga. 1952 tuli ta Inglismaale Cambridge'i, kus ta koos Francis Crickiga paljuski tänu Rosalind Franklini uurimistulemustele röntgenstruktuuranalüüsis avastas 1953 DNA kaksikheeliksmudeli. 1962 pälvis Watson selle avastuse eest koos Cricki ja Wilkinsiga Nobeli meditsiiniauhinna. Ametlikult anti see auhind "nukleiinhapete molekulstruktuuri ja selle tähtsust informatsiooni edastamisel elusaines puudutavate avastuste eest". 1968 kirjutas Watson raamatu "Kaksikheeliks" DNA avastamisest, mis osutus väga menukaks.

1956 sai Watsonist Harvardi ülikooli bioloogialaboratooriunide nooremkaastööline. 1961–1976 oli ta Harvardi Ülikooli professor, juhtides uurimistöid molekulaarbioloogias, ja alates 1976 Long Islandil asuva Cold Spring Harbor Laboratory juhataja, suurendades oluliselt nii selle uurimistööde kui ka rahastamise määra. Seal keskendus ta põhiliselt vähiuuringutele. 1994–2004 oli ta Cold Spring Harbor Laboratory president ja seejärel kuni 2007. aastani kantsler.

1988–1992 töötas ta USA Riiklikus Tervishoiuinstituudis, aidates käivitada inimgenoomi projekti. Ta lahkus sellelt kohalt konflikti tõttu instituudi uue direktori Bernardine Healyga, kes püüdis tuvastatud geenijärjestusi patenteerida. Watson oli vastu igasugusele omandiõigusele selles vallas, mida ta nimetas loodusseadusteks. Kaks aastat enne tagasiastumist väljendas ta oma seisukohta selles küsimuses, mida ta nägi ebaloogiliste takistustena teaduses: "Maailma rahvad peavad nägema, et inimese genoom kuulub maailma inimestele, mitte selle riikidele." Ta astus ametist tagasi mõni nädal pärast teadaannet, et Riiklik Tervishoiuinstituut hakkab geenijärjestustele patente taotlema. (Teema, kas geenijärjestused on üldse patenteeritavad, on 2011. aasta seisuga lahtine. Hulk vastavaid taotlusi on rahuldatud, aga neid on ka korduvalt tagasi lükatud.)

2007 sai Watsonist teine inimene maailmas, kes oma täielikult järjestatud genoomi internetis avaldas. Tema genoomi järjestamine lõpetati ametlikult 31. mail 2007 Connecticutis paikneva korporatsiooni "454 Life Sciences" ja Houstonis asuva Baylori Meditsiinikolledži inimgenoomi järjestamise keskuse koostöös. Watson teatas: "Ma panen oma genoomijärjestuse internetti selleks, et kiirendada personaalse meditsiini ajastu tulekut, milles meie geenides sisalduvat teavet saab kasutada haiguste avastamiseks ja vältimiseks ning individuaalse ravi loomiseks igale inimesele."

Watsonit on tema avameelsete väljaütlemiste pärast sageli süüdistatud rassismis, seksismis ja homofoobias. Ta pidi Cold Spring Harbor Laboratory kantsleri kohalt lahkuma, sest nimetas intervjuus neegreid valgetest vähem intelligentseteks.

Tunnustused

1957 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
1962 – Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind
1962 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
1978 – Harvardi Ülikooli audoktor
1981 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
1988 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia välisliikmeks (1991. aastast Venemaa Teaduste Akadeemia välisliige)
1993 – Copley medal
1993 – Cambridge'i Ülikooli audoktor
1994 – Lomonossovi suur kuldmedal
1997 – National Medal of Science
1999 – valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
2001 – Benjamin Franklini medal

Ta on valitud ka Taani Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

Isiklikku

Watson abiellus 1968 Elisabeth Lewisega. Neil on kaks poega. Vanem poeg kannatab skisofreenia all. Watsoni sõnul näitab see, et nii vanad inimesed (ta oli siis 42-aastane) ei tohiks lapsi saada, ja sel põhjusel on ta viagra kasutamise vastu.

Teoseid eesti keeles

Kaksikspiraal: [pärilikkusaine DNA struktuuri avastamisest]; inglise keelest tõlkinud Henno Rajandi. Tallinn. Perioodika, 1970
Kaksikheeliks: isiklik jutustus DNA struktuuri avastamisest; [tõlkija Ain Raitviir ; eessõnad: Laurence Bragg ja Sylvia Nasar]. Tartu. Elmatar, 2003

Välislingid

"Neegrid on rumalamad kui valged inimesed?"