Amavaka keel

Amavaka keel
Piirkonnad	Peruu, Brasiilia
Kokku kõnelejaid	310
Keelesugulus	pano keeled amavaka keel
Keelekoodid
ISO 639-3	amc

Amavaka keel, aga ka amaguako, amawaka, ameuhauge, ipitineri, savako keel on Peruus ja Brasiilias räägitav keel.

Keelekasutus

Keelt räägitakse peamiselt kodudes ja külades, kusjuures keelerääkijad on enamuses vanemad täiskasvanud. Vaid need lapsed, kes on sügaval kogukonna sees geograafiliselt, veel oskavad keelt. Keele kasutamist halvendab ka asjaolu, et kogukond ise on identiteedikriisis segaabielude pärast teiste rahvastega, mis annab tõuke rääkida muid keeli. Peale amahuaka keele räägitakse peamiselt hispaania keelt. Peruu aladel on amavaka keele elusust hinnatud 7-ga, Brasiilia aladel 8b-ga, mis tähendab põhimõtteliselt väljasurnud keelt.

Kirjaoskus on kuni 50% inimestel. Mõned osad piiblist on tõlgitud kohalikku keelde aastatel 1963–1977. Avaldatud sõnaraamat ja grammatikaõpik.

Dialektid

Amavaka keelel on nelja tüüpi dialekte. Peruus kashinawa ja shipibo-conibo. Brasiilias inuvaken ja viwivakeu.

Piirkond

Amavaka keelt räägitakse Peruus Amazonase piirkonna edelaosas, Ucayali ja Madre de Dios'i piirkonnaüksustes ja Brasiilias Acre piirkonnas.

Kõnelejate arv

Etnilisi amavaka keele rääkijaid on kokku 500 – 300 Peruus ja 200 Brasiilias. Kuigi täpsemalt on pakutud Peruusse 90 inimest või vähem, 2000. aasta loenduse järgi. Brasiilia andmed näitavad 220 inimest 1995. aasta seisuga.

Numeraalid

Arvud 1–10 on amavaka keeles järgmised:

1 – tíí

2 – rávuu

3 – químishá

4 – cuátoro

5 – mûcun

6 – rávuurivicún

7 – múcun-tóhastináquiha

8 – múcun-papiicun-cutahax

9 – râvuuriví

10 – múcun-quiyoo

Keele struktuur

Foneetika

Konsonandid	Huulhäälik	Hambasombuhäälik (alveolaar	Post-alveolaarne	Palataalne konsonant	Pehme suulae-häälik	Kõrisulg-häälik
Sulghäälikud	p	t			k	ʔ
Afrikaat		ts	tʃ
Frikatiiv		s	ʃ		x	h
Nasaalsed	m	n
Poolvokaal	w			j
Laksuv häälik		r
Vokaalid	Eesvokaal	Keskvokaal	Tagavokaal
Kõrge vokaal	i ĩ	ɨ ɨ̃
Keskmine vokaal			o õ
Avatud vokaal		a ã

[1]

Amahuaka tähestik on laenatud hispaania keelest, kuid on mõningad iseärasused: Täheühend ch on nagu tš; inglise keeles chair (tool); amahuaka keeles kirjutatakse č. Täheühend tz on pigem ts; inglise keeles cats; amahuaka keeles hääldatakse aga th'na.Täht z on kui s (sing - laulma; või th (inglise keele the). [2]

Keelenäide

Tzovan jato jumahaito hinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Tzovan jato zinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Jonitzan derechocavizyahtoxrivimun vacunoxcanquihqui. Quiyoovinin shinanquin hiromaquin jaucuzahavorahquiqui shinantimunhcanquihqui. Vacurazixquicavizhi quiyoovinixjatimunhcanquihnucanpu. Eesti keeles: ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni 1. artikkel: Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim. [3]

Kirjaviis

Kirjutatakse ladina tähestikus, kuna on olemuselt ja häälduselt sarnane kastiilia keelele. Traditsioonilist hääldamist tuleb kasutada traditsiooniliste tähekombinatsioonide _ või th puhul. Nasaalhäälikute puhul tuleb lisaks jälgida veel sõna intonatsiooni, mis kirjapildis väljendub rõhumärgina: a - madal toon; á - kõrge toon - kuna seda esineb küllaltki palju, siis keel on ilmekas ja emotsioonirikas. [4]

Muud huvitavat

Enamus morfeeme amahuaka sõnades on seotud. Mõned neist on ka kui kliitikud – hnu/ - nu. Hiya-x -mun hun jo -cu -'hnu. ‘It is I who has arrived.’ [5]