Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2010) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool rajati 1919. aastal eestikeelse Tartu Ülikooli Filosoofia-Keeleteaduskonnas, tegutses järjepidevalt kuni 1950. aastani ja taasavati uuesti 1992.
Kunstiajaloo õpetamine Euroopas 19. sajandil
Kunstiteaduse esiisaks peetakse Johann Joachim Winckelmanni (1717–1768), kelle põhiteos “Vana aja kunsti ajalugu” (“Geschichte der Kunst des Alterthums”) ilmus 1764. Kunstiajaloo uurimine ja õpetus olid Euroopas esialgu tihedalt seotud klassikalise filoloogia, muinasteaduse ja esteetika ning teoloogiaga. Kunstiteadus kujunes iseseisvaks distsipliiniks alles järgneva, 19. sajandi teisel poolel. 1873. aastal kogunes Viinis esimene rahvusvaheline kunstiajaloo kongress, mille resolutsioonis seati eesmärgiks rajada korralised kunstiajaloo õppetoolid kõigis ülikoolides. Esimene kunstiajaloo õppetool rajati Bonni ülikoolis 1860. aastal ja seal hakkas tööle Anton Springer.[1]
Kunstiajaloo õpetamine Keiserlikus Tartu Ülikoolis
Sarnaselt muule Euroopale õpetati ka 1802 taasavatud Tartu ülikoolis kunsti ajalugu seoses klassikalise arheoloogiaga. Tartu Ülikooli kõnekunsti, esteetika, ladina ja kreeka keele ning muisuste professoriks valiti Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852). Morgensterni ülikooliloengutes seostus kunstiajalugu arheoloogia ja esteetikaga ning ta käsitles peamiselt antiikkunsti. Morgensterni järglaseks oli Ludwig Preller (1809–61), Ludolf Eduard Stephani (1816–1887) ja Heinrich Eugen Ludwig Mercklin (1816–1863). 1860ndatest alates õpetati kunstiajalugu klassikalise filoloogia ja arheoloogia õppetoolis, mida täitsid järgemööda Ludwig Schwalbe (1835–1908), Eugen Petersen (1836–1919) ja Georg Loeschcke (1852–1915). 19. sajandi lõpus asus samas õppetoolis tööle esimene kunstiajaloolase haridusega õppejõud Vladimir (Voldemar) Malmberg (1860–1921), kes töötas Tartus 1907. aastani.[2] Keiserlikus Tartu ülikoolis kaitsti 19. sajandi jooksul vaid üks kunstiteaduslik väitekiri – G. G. Pavlutski doktoritöö hellenismiajastu kunstist. [3]
Kunstiajaloo õppetooli rajamine 1919–1922
Peeter Põllu koostatud ja 1. juulil 1919 Haridusministrile esitatud Tartu Ülikooli õppetoolide loendis oli algselt kavas hakata kunstiajalugu õpetaja "Esteetika ja kunsti ajaloo" õppetoolis. Ülikooli avamiseks, 1. detsembril 1919, polnud veel õnnestunud õppetooli täita.[4] Esteetika ja kunstiajaloo professorit otsiti Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja Venemaalt. 1919–1922 pakuti välja kokku üheksa kandidaati. Need olid Josef Strzygowski (1862–1941), Fritz Knapp (1874?–1938?), Wilhelm Worringer (1881–1965), Martin Wackernagel (1881–1962), Oskar Waldhauer (1883–1935), Tor Helge Kjellin (1885–1984), Onni Okkonen (1886–1962), Kurt Gerstenberg (1886–1968) ja Erwin Panofsky (1892–1968). Ametlikult kinnitati 1921 mais kandidaatideks Josef Strzygowski, Fritz Knapp, Helge Kjellin ja Oskar Waldhauer, kellest osutus valituks Strzygowski ning teisele kohale jäi Kjellin. Kuna Strygowski kohast loobus, kinnitati kunstiajaloo professoriks Helge Kjellin. Edaspidi figureerib õppetool "kunstiajaloo õppetooli" nimega.[5]
Õppetool aastatel 1922–1950
Kjellin täitis õppetooli 1924. aastani. 1922 asutas ta õppetooli juurde kunstiajaloo kabineti. 1924 sügissemestrist kuni 1932 sügissemestrini oli õppetool vakantne (kokku 17 semestrit). 1933 kevadsemestril hakkas Tartus kunstiajaloo professorina ja Kunstiajaloo kabineti juhatajana tööle Sten Karling. Sten Karling töötas Tartus 1941. aasta märtsi lõpuni ja pidi siis poliitilistel põhjustel Eestist lahkuma. Õppetooli juhatajaks määrati 1941 veebruaris tagasiulatuvalt alates 1940. aasta maist Armin Tuulse. Pärast doktoritöö kaitsmist kinnitati Tuulse kunstiajaloo õppetooli dotsendiks. 1944 lahkus Tuulse Eestist. Samal aastal nimetati kunstiajaloo õppetool ümber Eesti ja üldise kunstiajaloo kateedriks. Sellise nime all figureeris õppetooli kuni likvideerimiseni 1950. Sel perioodil (1944–1950) juhatas kateedrit Voldemar Vaga esialgu alates 1945 dotsendi ja alates 1946. aastast professorina. 1950 likvideeriti ka kunstiajaloo kabinet. 1950 rüüstati Glavliti korraldusega Kunstiajaloo kabineti raamatukogu ja võeti ära ca 600 raamatut. Fotokogu jäi puutumata, kuid seda koliti mitmel korral. 1922–1950 kaitsti Tartu Ülikoolis kunstiajaloo erialal üks doktoritöö ja seitse magistritööd.
Kunstiajaloo õppejõudude teaduslik produktsioon 1922–1950
Professoriametis olles ilmus Helge Kjellinil ainult 2 kirjutist Eesti kunstiajaloo kohta. Mõned aastad hiljem ilmus tal Rootsis 3 raamatut ja 2 artiklit Eesti kunstiajaloo kohta. Sten Karling oli märksa produktiivsem. Professuuri ajal ilmus tal Eestis ja välismaal kokku üks raamat ning ca 20 artiklit Eesti vanemast ja moodsast kunstist, lisaks kunstikriitika ja kunstiteaduslike tööde retsensioonid. Pärast Eestist lahkumist ilmus veel kaks raamatut ja mõned artiklid.[6] Voldemar Vagal ilmus kaks raamatut ja ca 20 artiklit Eesti vanemast ja moodsast kunstist.[7] Armin Tuulsel ilmus Eestis üks raamat ning ca 20 artiklit Eesti vanemast ja moodsast kunstist. Rootsis ilmus tal veel kümmekond artiklit Eesti kunsti kohta.[8] Kokku küündib Tartu Ülikooli kunstiteadlaste produktsioon sel perioodil ca 10 raamatu ning umbes 100 artiklini.
Kunstiajaloo õpetamine Tartu Riiklikus ülikoolis 1950-1992
Perioodil 1950–1992 õpetati kunstiajalugu erikavade alusel Ajaloo-Keeleteaduskonna NSV Liidu ajaloo kateedris. Peamise õppejõuna tegutses 1971. aastani Voldemar Vaga, kes jätkas kunstiajaloo loengute pidamist 1993. aastani. Alates 1964. aastast, kui Vaga kaitses doktorikraadi oli Tartu ülikoolis võimalik hakata kaitsma kandidaadikraadi kunstiajaloo erialal. 1967–1971 andis Tartus kunstiajaloo loenguid ka Jaak Kangilaski, kes asus seejärel tööle Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. 1978 avati seal Kangilaski initsiatiivil kunstiajaloo kateeder. 1971–1988 õpetas kunstiajalugu Mart Eller ning 1977 hakkas Tartu Riiklikus Ülikoolis tööle Kaur Alttoa. Kunstiajaloo kabineti varad sattusid pärast mitut kolimist lõpuks praeguse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoonesse. 1950–1992 kaitsti Tartu Riiklikus Ülikoolis 13 kunstiajaloo-teemalist kandidaadiväitekirja ja 194 diplomitööd.[9]
Õppetooli taasavamine ja tegevus alates 1992
1989 nimetati Tartu Riiklik Ülikool ümber Tartu Ülikooliks. Kolm aastat hiljem, 1. jaanuaril 1992 taasavati Tartu Ülikoolis Filosoofiateaduskond, sh ajaloo osakonna koosseisus ka kunstiajaloo õppetool.[10] 1995 valiti kunstiajaloo professoriks Jaak Kangilaski, kes oli ametis 2003. aastani. 2003 siirdus Kangilaski Tartu Ülikooli prorektori kohale, kuid andis loenguid edasi kuni 2006. aastani. 2003–2007 oli õppetooli hoidjaks Kaur Alttoa. 2007 moodustati ajaloo osakonna baasil ajaloo ja arheoloogia instituudis, mille koosseisu kuulub ka kunstiajaloo õppetool.[11] 2008 läks pensionile õppetooli kauaaegne lektor Juta Keevallik.
Alates 1994. aastast asuvad kunagised kunstiajaloo kabineti varad (foto- ja raamatukogu) kunstiajaloo õppetooli juures. 2005-2008 inventeeriti fotokogu Haridusministeeriumi Humanitaar- ja Loodusteaduste Riikliku Programmi raames ja nimetati see 2006 Kunstiajalooliseks Fotokoguks.[12] 2007 valiti uueks kunstiajaloo professoriks Juhan Maiste, kes on tänaseni ametis. Kunstiajaloo erialale saab Tartu Ülikooli kõrval spetsialiseeruda alates 1992. aastast veel Eesti Kunstiakadeemias[13] ja alates 2005. aastast Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis. Alates 1992. aastast on Tartu Ülikoolis kaitstud ca 3 kunstiajaloo doktoritööd, ca 20 magistritööd ja üle 100 bakalaureusetöö.[14] Alates 2009 detsembrist annab kunstiajaloo õppetool välja ajakirja Baltic Journal of Art History.
2010. aasta kevadsemestril töötasid õppetoolis professor Juhan Maiste, lektor Kaur Alttoa, referent Anu Ormisson ja referent Jaak Kangilaski[15].
Viited
- ↑ Brush, Kathryn 1996. The shaping of art history. Wilhelm Vöge, Adolph Goldschmidt, and the study of medieval art. Cambridge: Cambridge University Press.
- ↑ Keevallik, Juta 1993. Kunstikogumine Eestis 19. sajandil ; Kunstiteadus Eestis 19. sajandil : uurimusi Eesti kunstist ja kunstielust. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Ajaloo Instituut.
- ↑ Eller, Mart 1983. Tartu Ülikooli osast eesti kunstiteaduses 1920-1930-ndail aastail I. - Kunstiteadus. Kunstikriitika nr 5, lk 60-75. Tallinn
- ↑ Hiio, Toomas; Piirimäe, Helmut (Toim) 2007. Universitas Tartuensis 1632-2007. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus
- ↑ Eesti Ajalooarhiiv Tartu Ülikooli fond nr 2100
- ↑ Forssman, Erik; Linde, Brita; Tuulse, Armin 1966. Konsthistoriska studier tillägnade Sten Karling. Stockholm : Konsthistoriska Institutionen, Kungl. Univ.
- ↑ Eller, Mart 1980. Professor Voldemar Vaga – kunstiajaloolane ja pedagoog. - Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt nr 3, lk 6-24
- ↑ Karling, Sten; Lagerlöf, Erland; Svanberg, Jan 1967. Nordisk medeltid. Konsthistoriska studier tillägnade Armin Tuulse. Stockholm: Almqvist&Wiksell
- ↑ Eller, Mart-Ivo 1994. Kunstiajaloolased Tartu Ülikoolis aastail 1940-1989. – Kunstiteaduslikke uurimusi nr 7. Tallinn, lk 63-110
- ↑ Hiio, Piirimäe 2007
- ↑ Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
- ↑ Kangor, Eero 2009. Art historical photograph collection of the University of Tartu. From the past to the future. Baltic Journal of Art History, 153 - 178.
- ↑ Mart Kalm, "Kuidas saada kunstiteadlaseks?" Sirp 02.03.2007
- ↑ Eero Kangori koostatud statistika tema enda ja Anu Ormissoni andmete põhjal.
- ↑ [=5584&restrict_search_val[]=1003&restrict_search_yah[]=Filosoofiateaduskond&&use_table=3132&restrict_search_el[]=1086&restrict_search_val[]=1109&restrict_search_yah[]=Ajaloo-+ja+arheoloogia+instituut+%28FLAJ%29&tbl_sk=3755248b715c0c84584f79b5d19e5a98&old_sk=7ca7a8d78efe5b921aa1821df41a056c&match_form=364&match_entry=1109&search_form=1095 Ajaloo- ja arheoloogiainstituudi töötajad]