Mine sisu juurde

Alusuuringud: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
24. rida: 24. rida:


[[Kategooria:Teadus]]
[[Kategooria:Teadus]]

[[ru:Фундаментальные исследования]]

Redaktsioon: 15. juuli 2022, kell 04:49

Alusuuringud (ka fundamentaaluuringud, baasuuringud) (inglise basic research, fundamental research, pure research) on eksperimentaalne või teoreetiline teaduslik uurimistöö, mida tehakse peamiselt selleks, et saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita.

Alusuuringutes analüüsitakse omadusi, struktuure ja seoseid eesmärgiga sõnastada ja kontrollida hüpoteese, teooriaid või seaduspärasid. Määratlusse on lisatud täpsustus „ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita” sellepärast, et uuringute tegija ei pruugi uuringu ajal või uurimisküsimustikku täites võimalikke rakendusi ette näha. Alusuuringute tulemusi üldjuhul ei müüda, vaid avaldatakse teadusajakirjades või levitatakse huvitatud kolleegide seas. Mõnikord võidakse alusuuringute tulemuste avaldamist piirata riikliku julgeoleku kaalutlustel.

Alusuuringute puhul eeldatakse, et teadlasel on teatav vabadus oma eesmärkide püstitamisel. Tavaliselt toimuvad sellised uuringud kõrgharidussektoris, aga teataval määral ka valitsussektoris. Alusuuringud võivad olla suunatud mõnele üldist huvi pakkuvale laiemale valdkonnale koos selge eesmärgiga leida nende põhjal tulevikus erinevaid rakendusi. Alusuuringutega võivad tegeleda ka erasektori äriühingud, kuigi neil ei pruugi olla lähiperspektiivis kindlat tulunduslikku rakendust. Teatud laadi energiasäästutehnoloogiaid käsitlevad uuringud võivad kuuluda alusuuringute määratluse alla juhul, kui neil ei ole ettenähtavat kindlat rakendust. Sellegipoolest on neil kindel suunitlus – suurendada energiasäästu. Sellist teadustegevust nimetatakse suunitletud alusuuringuteks.

Suunitletud alusuuringud eristuvad n-ö puhastest alusuuringutest järgmiste tunnuste poolest:

  • Puhtaid alusuuringuid tehakse teadmiste suurendamise eesmärgil ilma majandusliku või ühiskondliku kasu taotluseta ning ilma aktiivse püüdluseta kasutada tulemusi praktiliste probleemide lahendamiseks või nende rakendamisega tegelevatesse sektoritesse siirdamiseks.
  • Suunitletud alusuuringuid tehakse eeldusega, et nende tulemusena luuakse lai teadmusbaas, mille põhjal on tõenäoliselt võimalik leida lahendus teadaolevatele või prognoositavatele praegustele või tulevastele probleemidele või võimalustele.

Allikad

Vaata ka

Välislingid