Friedrich Wilhelm von Patkul: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Friedrich Wilhelm von Patkul''' ([[1604]]–[[1666]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Rootsi]] sõjaväelane. |
'''Friedrich Wilhelm von Patkul''' ([[1604]]–[[1666]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Rootsi]] sõjaväelane. |
||
Friedrich Wilhelm von Patkul astus üsna noorelt sõjaväkke ning võttis [[Rootsi]] armee koosseisus osa [[kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasest sõjast]]. |
Friedrich Wilhelm von Patkul astus üsna noorelt sõjaväkke ning võttis [[Rootsi]] armee koosseisus osa [[kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastasest sõjast]].<ref name="Viik"/> |
||
[[1643]] valiti ta Liivimaa maanõunikuks. |
[[1643]] valiti ta Liivimaa maanõunikuks.<ref name="Viik"/> |
||
[[1655]] puhkenud Poola-Rootsi sõja ajal asusid Poola-Leedu väed rüüstama Põhja-Lätit. Patkul läks koos perega [[Valmiera]] kindlusse varjule. Ohvitserina oleks pidanud ta siirduma [[Riia|Riiga]] oma rügemendi juurde, kuid olude sunnil jäi ta kaitsma [[Valmiera linnus]]t. Üsna pea kindlus alistus ja selle kaitsjad pidid andma poolakatele truudusvande. Järgmisel aastal vahistati rittmeister Patkul Rootsi võimude poolt süüdistatuna riigireetmises. Meest hoiti algul Riia ja hiljem [[Stockholm]]i vanglates. [[Karl XI]] troonile pääsedes anti Patkulile armu ja kõik tema valdused taastati. |
[[1655]] puhkenud Poola-Rootsi sõja ajal asusid Poola-Leedu väed rüüstama Põhja-Lätit. Patkul läks koos perega [[Valmiera]] kindlusse varjule. Ohvitserina oleks pidanud ta siirduma [[Riia|Riiga]] oma rügemendi juurde, kuid olude sunnil jäi ta kaitsma [[Valmiera linnus]]t. Üsna pea kindlus alistus ja selle kaitsjad pidid andma poolakatele truudusvande. Järgmisel aastal vahistati rittmeister Patkul Rootsi võimude poolt süüdistatuna riigireetmises. Meest hoiti algul Riia ja hiljem [[Stockholm]]i vanglates. [[Karl XI]] troonile pääsedes anti Patkulile armu ja kõik tema valdused taastati.<ref name="Viik"/> |
||
==Perekond== |
==Perekond== |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Friedrich Wilhelm von Patkul abiellus [[1632]]. aastal Gertrud von Zoegega, kellega sai kolm tütart. |
Friedrich Wilhelm von Patkul abiellus [[1632]]. aastal Gertrud von Zoegega, kellega sai kolm tütart. |
||
[[1647]]. aastal abiellus Patkul [[Gertrud von Holstfer]]iga, abielust sündis |
[[1647]]. aastal abiellus Patkul [[Gertrud von Holstfer]]iga, abielust sündis kaheksa last, kellest täiskasvanuks sai vaid kaks: |
||
*[[Johann Reinhold von Patkul]] (1660–1707), tuntud Rootsi riigitegelane |
*[[Johann Reinhold von Patkul]] (1660–1707), tuntud Rootsi riigitegelane |
||
*[[Karl Friedrich von Patkul]] (1661–1697) |
*[[Karl Friedrich von Patkul]] (1661–1697) |
||
Gertrud von Holstferi on iseloomustatud kui naist, kes ei osanud täisealisena isegi oma nime kirjutada, kuid ratsutas osavalt ning oskas tulirelvadega ümber käia. Kui Friedrich Wilhelm von Patkul 1666. aastal suri, panditi perekonna Kiegali mõis rittmeister Tiesenhausenile. Gertrud von Holstfer ei olnud sellega rahul ning ratsutas mõõga ja püstolitega relvastatult ning ühes saatjaskonnaga Tiesenhauseni akende alla ja nõudis, et too välja ilmuks. Järgmisel päeval ähvardas ta kirikus Tiesenhausenit ja lubas teda püstolist tulistada. Samuti lasi ta Kiegali tiikidest kogu kalavaru välja püüda ja valmimata odra Tiesenhauseni põldudelt maha niita.<ref name="Viik"/> |
|||
Samuti oli Gertrud von Holstfer vaenujalal [[Rubene kihelkond|Rubene kihelkonna]] pastoriga, kes oli teda jutluses noominud. Leskproua ratsustas seejärel nelja teenri saatel kirikumõisa ja peksis kirikuõpetajat piitsaga.<ref name="Viik"/> |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
| 21. rida: | 25. rida: | ||
== Kirjandus == |
== Kirjandus == |
||
*Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, [http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=196 lk.179] |
*Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, [http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=196 lk.179] |
||
==Viited== |
|||
{{viited|allikad= |
|||
<ref name="Viik">[[Tõnu Viik]] [http://viik.planet.ee/Johann%20Reinhold%20von%20Patkul.pdf "Johann Reinhold von Patkul - Liivimaa suur riigimees?"]</ref> |
|||
}} |
|||
{{JÄRJESTA:Patkul, Friedrich Wilhelm von}} |
{{JÄRJESTA:Patkul, Friedrich Wilhelm von}} |
||
Redaktsioon: 24. juuni 2021, kell 22:42
Friedrich Wilhelm von Patkul (1604–1666) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane.
Friedrich Wilhelm von Patkul astus üsna noorelt sõjaväkke ning võttis Rootsi armee koosseisus osa Kolmekümneaastasest sõjast.[1]
1643 valiti ta Liivimaa maanõunikuks.[1]
1655 puhkenud Poola-Rootsi sõja ajal asusid Poola-Leedu väed rüüstama Põhja-Lätit. Patkul läks koos perega Valmiera kindlusse varjule. Ohvitserina oleks pidanud ta siirduma Riiga oma rügemendi juurde, kuid olude sunnil jäi ta kaitsma Valmiera linnust. Üsna pea kindlus alistus ja selle kaitsjad pidid andma poolakatele truudusvande. Järgmisel aastal vahistati rittmeister Patkul Rootsi võimude poolt süüdistatuna riigireetmises. Meest hoiti algul Riia ja hiljem Stockholmi vanglates. Karl XI troonile pääsedes anti Patkulile armu ja kõik tema valdused taastati.[1]
Perekond
Friedrich Wilhelm von Patkul abiellus 1632. aastal Gertrud von Zoegega, kellega sai kolm tütart.
1647. aastal abiellus Patkul Gertrud von Holstferiga, abielust sündis kaheksa last, kellest täiskasvanuks sai vaid kaks:
- Johann Reinhold von Patkul (1660–1707), tuntud Rootsi riigitegelane
- Karl Friedrich von Patkul (1661–1697)
Gertrud von Holstferi on iseloomustatud kui naist, kes ei osanud täisealisena isegi oma nime kirjutada, kuid ratsutas osavalt ning oskas tulirelvadega ümber käia. Kui Friedrich Wilhelm von Patkul 1666. aastal suri, panditi perekonna Kiegali mõis rittmeister Tiesenhausenile. Gertrud von Holstfer ei olnud sellega rahul ning ratsutas mõõga ja püstolitega relvastatult ning ühes saatjaskonnaga Tiesenhauseni akende alla ja nõudis, et too välja ilmuks. Järgmisel päeval ähvardas ta kirikus Tiesenhausenit ja lubas teda püstolist tulistada. Samuti lasi ta Kiegali tiikidest kogu kalavaru välja püüda ja valmimata odra Tiesenhauseni põldudelt maha niita.[1]
Samuti oli Gertrud von Holstfer vaenujalal Rubene kihelkonna pastoriga, kes oli teda jutluses noominud. Leskproua ratsustas seejärel nelja teenri saatel kirikumõisa ja peksis kirikuõpetajat piitsaga.[1]
Vaata ka
Kirjandus
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, lk.179