Mine sisu juurde

Keerdsammas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
10. rida: 10. rida:
Pärimusel Saalomoni templi kohta on mitmeid kajastusi keskaegses ja renessansskunstis: [[Jean Fouquet]] kujutas 1470. aasta paiku keerdsambaid "[[Juudi muinsused|Juudi muinsuste]]" illustratsioonil, [[Gianfrancesco Penni]] (oletatav autor) [[fresko]]l "Constantinuse kingitus" ja [[Raffael]] vaiba[[kartoon]]il "Vigase tervendamine"<ref>R. Durman. Spiral Columns in Salisbury Cathedral. – Ecclesiology Today, Journal of the Ecclesiological Society (29): 26–35</ref>.
Pärimusel Saalomoni templi kohta on mitmeid kajastusi keskaegses ja renessansskunstis: [[Jean Fouquet]] kujutas 1470. aasta paiku keerdsambaid "[[Juudi muinsused|Juudi muinsuste]]" illustratsioonil, [[Gianfrancesco Penni]] (oletatav autor) [[fresko]]l "Constantinuse kingitus" ja [[Raffael]] vaiba[[kartoon]]il "Vigase tervendamine"<ref>R. Durman. Spiral Columns in Salisbury Cathedral. – Ecclesiology Today, Journal of the Ecclesiological Society (29): 26–35</ref>.


Kõnealuseid sambaid võib tänaseni näha 16. sajandil ehitatud [[Rooma Peetri kirik|Peetri kirikus]], kuhu need paigaldati ümber tõstetuna vanast basiilikast.
<gallery>
<gallery>
Pompée dans le Temple de Jérusalem.jpg|Jean Fouquet. Rüüstamine Jeruusalemma templis, [[miniatuur]] "Juudi muinsuste" käsikirjas
Pompée dans le Temple de Jérusalem.jpg|Jean Fouquet. Rüüstamine Jeruusalemma templis, [[miniatuur]] "Juudi muinsuste" käsikirjas
16. rida: 15. rida:
La Donazione di Roma.jpg|Raffaeli koolkond. Fresko "Constantinuse kingitus" (1520-1524)
La Donazione di Roma.jpg|Raffaeli koolkond. Fresko "Constantinuse kingitus" (1520-1524)
</gallery>
</gallery>

Kõnealuseid sambaid võib tänaseni näha 16. sajandil ehitatud [[Rooma Peetri kirik|Peetri kirikus]], kuhu need paigaldati ümber tõstetuna vanast basiilikast.


Sage kaunistusdetail baroksel keerdsambal, mida kasutas ka Bernini, on keeret järgiv [[viinapuu]]väät, mis peab vihjama [[Kristus]]e sõnadele "Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik" Johannese evangeeliumis 15:1<ref>http://lab.piibel.net/Jh-15.html</ref>.
Sage kaunistusdetail baroksel keerdsambal, mida kasutas ka Bernini, on keeret järgiv [[viinapuu]]väät, mis peab vihjama [[Kristus]]e sõnadele "Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik" Johannese evangeeliumis 15:1<ref>http://lab.piibel.net/Jh-15.html</ref>.

Redaktsioon: 2. august 2019, kell 18:28

Sürakuusa toomkiriku vestibüüli keerdsammas

Keerdsammas, ka Saalomoni sammas ja spiraalsammas, kasutatud on ka tsitaatsõna salomónica (hispaania keeles 'Saalomoni-'[1]) on helikaalselt tõusva tüvesega sammas, iseloomulik detail eriti barokkarhitektuurile, samuti esineb barokses mööblikujunduses, altaritel ja kantslitel[2]. Ei ole kindlalt seotud ühegi orderiga, nii et seda võib kroonida nii joonia, korintose kui ka komposiitkapiteel.

Vanast Peetri basiilikast võetud sambad Peetri kirikus Vatikanis raamimas nišši piilaril. Esiplaanil Lorenzo Bernini kavandatud baldahhiini sammas.

Pärimus ja tähendus

Vanas Peetruse basiilikas Roomas seisnud keerdsambad olevat pärimuse järgi toodud muistses Jeruusalemmas asunud Saalomoni templist. Kaksteist sammast olevat toonud kingituseks Constantinus Suur umbes 333. aastal, kui algas Peetri basiilika ehitus. Seepärast kutsutakse keerdsammast vahel Saalomoni sambaks.

Selle pärimusega sai keerdsammas olulise religioosset järjepidevust kandva tähenduse, mis ühendas juutide Vana testamendi traditsiooni kristliku peakirikuga Roomas. Samba helikaalset kuju, mis on sage vorm looduses, on seostatud Vanas testamendis Joosua 24:26[3] nimetatud pühakoja ees kasvanud tammepuuga ja selle kaudu seaduselaekaga. Pärimust toetas keskajal tekkinud idee Constantinuse kinkekirjast.

Pärimusel Saalomoni templi kohta on mitmeid kajastusi keskaegses ja renessansskunstis: Jean Fouquet kujutas 1470. aasta paiku keerdsambaid "Juudi muinsuste" illustratsioonil, Gianfrancesco Penni (oletatav autor) freskol "Constantinuse kingitus" ja Raffael vaibakartoonil "Vigase tervendamine"[4].

Kõnealuseid sambaid võib tänaseni näha 16. sajandil ehitatud Peetri kirikus, kuhu need paigaldati ümber tõstetuna vanast basiilikast.

Sage kaunistusdetail baroksel keerdsambal, mida kasutas ka Bernini, on keeret järgiv viinapuuväät, mis peab vihjama Kristuse sõnadele "Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik" Johannese evangeeliumis 15:1[5].

Ajalugu

Hauakoopa sissekäiku ümbritsev keerdsammastega ädikula Püha Haua kirikus

Helikaalselt keerduv kuju, mis on väga tavaline looduses, on küllaltki varakult esinenud ka arhitektuuris:

Rooma Peetri kirikus asuvatest "Saalomoni templi sammastest" inspireeritult kujundas Lorenzo Bernini tabernaakli Peetruse haua kohale ja sealtkaudu sai keerdsammas suurmoeks barokk-kunstis üle kogu Euroopa ja ka koloniaalstiilides, leides sagedast kasutust kirikuportaalidel ja altaritel.

Eesti kunstis

Jõelähtme kiriku 17. sajandi altar (maal 19. sajandist)

Eesti kunsti ilmub salomonica 17. sajandi keskpaigas tõenäoliselt imporditud puunikerdusteoste vahendusel. Keerdsambad kaunistavad barokkaltareid Järva-Jaani kirikus[10], Jõelähtme kirikus[11], Simuna kirikus[12], samuti Pilistvere kiriku[13], Vigala kiriku[14] ja Tallinna toomkiriku[15] kantslit ning Pärnu Suurmärter Katariina kiriku ikonostaasi[16].

Pildid

Viited

Välislingid