Keerdsammas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 2. august 2019, kell 17:59

Keerdsammas, ka Saalomoni sammas, (hispaania keeles salomónica 'Saalomoni-'^[1]) ja spiraalsammas on helikaalselt tõusva tüvesega sammas, iseloomulik detail eriti barokkarhitektuurile, samuti esineb barokses mööblikujunduses, altaritel ja kantslitel^[2]. Ei ole kindlalt seotud ühegi orderiga, nii et seda võib kroonida nii joonia, korintose kui ka komposiit kapiteel.

Pärimus ja tähendus

Vanas Peetruse basiilikas Roomas olevat olnud keerdsambad, mis pärimuse järgi olevat toodud muistses Jeruusalemmas asunud Saalomoni templist. Seepärast kutsutakse keerdsammast vahel Saalomoni sambaks. Kaksteist sammast olevat toonud kingituseks Constantinus Suur umbes 333. aastal, kui algas Peetri basiilika ehitus.

Selle pärimusega sai keerdsammas olulise religioosset järjepidevust kandva tähenduse, mis ühendas juutide Vana testamendi traditsiooni kristliku peakirikuga Roomas. Samba helikaalset kuju, mis on sage vorm looduses, on seostatud Vanas testamendis Joosua 24:26^[3] nimetatud pühakoja ees kasvanud tammepuuga ja selle kaudu seaduselaekaga. Pärimust toetas keskajal tekkinud idee Constantinuse kinkekirjast.

Pärimusel Saalomoni templi kohta on mitmeid kajastusi keskaegses ja renessansskunstis: Jean Fouquet kujutas 1470. aasta paiku keerdsambaid "Juudi muinsuste" illustratsioonil, Gianfrancesco Penni (oletatav autor) freskol "Constantinuse kingitus" ja Raffael vaibakartoonil "Vigase tervendamine"^[4].

Kõnealuseid sambaid võib tänaseni näha 16. sajandil ehitatud Peetri kirikus, kuhu need paigaldati ümber tõstetuna vanast basiilikast.

Jean Fouquet. Rüüstamine Jeruusalemma templis
Raffael. Kartoon "Vigase tervendamine" (1515)
Raffaeli koolkond. Fresko "Constantinuse kingitus" (1520-1524)

Sage kaunistusdetail baroksel keerdsambal, mida kasutas ka Bernini, on keeret järgiv viinapuuväät, mis peab vihjama Kristuse sõnadele "Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik" Johannese evangeeliumis 15:1^[5].

Ajalugu

Helikaalselt keerduv kuju, mis on väga tavaline looduses, on küllaltki varakult esinenud ka arhitektuuris:

Hellenistlikus ja Vana-Rooma kunstis esines spiraalne kanneleering, mis võib olla motiivi üks lähtekohti
Bütsantsi arhitektuuris, näiteks Püha Haua kirikus^[6]
Romaani arhitektuuris, näiteks San Paolo fuori le mura ristikäigus^[7], samuti Itaalia väga romaanipärases gootikas Lateraani basiilikas, Orvieto toomkirikus

Rooma Peetri kirikus asuvatest "Saalomoni templi sammastest" inspireeritult kujundas Lorenzo Bernini tabernaakli Peetruse haua kohale ja sealtkaudu sai keerdsammas suurmoeks barokk-kunstis üle kogu Euroopa ja ka koloniaalstiilides, leides sagedast kasutust kirikuportaalidel ja altaritel.

Eesti kunstis

Eesti kunsti ilmub salomonica 17. sajandi keskpaigas tõenäoliselt imporditud puunikerdusteoste vahendusel. Keerdsambad kaunistavad barokkaltareid Järva-Jaani kirikus^[8], Jõelähtme kirikus^[9], Simuna kirikus^[10], samuti Pilistvere kiriku^[11], Vigala kiriku^[12] ja Tallinna toomkiriku^[13] kantslit ning Pärnu Suurmärter Katariina kiriku ikonostaasi^[14].

Pildid

Orvieto toomkiriku fassaadi detail, 14. sajand
Paavsti tool Lateraani basiilika ristikäigus
Paavsti tool kahe keerdsamba vahel Lateraani basiilikas tänapäeval
Bernini kujundatud baldahhiin Peetri kirikus
Portaal Granadas
Mercedi Jumalaema kirik Limas (1614)
Salomonica kasutus Giulio Romano kujundatud Mantova hertsogipalees

Viited

[1] ttps://www.britannica.com/technology/salomonica

[2] S. Iste. Renessanss- ja barokkarhitektuuri inglise-eesti seletav sõnastik. Magistriprojekt. Tartu, 2010

[3] ttps://lab.piibel.net/Jos-24.html

[4] R. Durman. Spiral Columns in Salisbury Cathedral. – Ecclesiology Today, Journal of the Ecclesiological Society (29): 26–35

[5] ttps://lab.piibel.net/Jh-15.html

[6] ttps://www.pravoslavie.ru/82456.html

[7] ttps://curate.nd.edu/show/hm50tq60h16

[8] ttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14978

[9] ttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=3537

[10] ttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16921

[11] ttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=19806

[12] ttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=6076

[13] ttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1448

[14] ttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=22311

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 </gallery>
-Sage kaunistusdetail keerdsambal on keeret järgiv [[viinapuu]]väät, mis peab vihjama [[Kristus]]e sõnadele "Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik" Johannese evangeeliumis 15:1<ref>http://lab.piibel.net/Jh-15.html</ref>.
+Sage kaunistusdetail baroksel keerdsambal, mida kasutas ka Bernini, on keeret järgiv [[viinapuu]]väät, mis peab vihjama [[Kristus]]e sõnadele "Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik" Johannese evangeeliumis 15:1<ref>http://lab.piibel.net/Jh-15.html</ref>.
 == Ajalugu ==