Mine sisu juurde

Amavaka keel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Intonatsioon (keeleteadus)
P pisitoimetamine
12. rida: 12. rida:


== Kõnelejate arv ==
== Kõnelejate arv ==
Etnilisi amavaka keele kõnelejaid on kokku 500–300 [[Peruu|Peruus]] ja 200 [[Brasiilia|Brasiilias]]. Kuigi täpsemalt on pakutud [[Peruu|Peruusse]] 90 inimest või vähem (2000. aasta loenduse järgi). [[Brasiilia]] andmed näitavad 220 inimest (1995. aasta seisuga).<ref name="ethnologue" />
Etnilisi amavaka keele kõnelejaid on kokku 500–300 [[Peruu]]s ja 200 [[Brasiilia]]s. Kuigi täpsemalt on pakutud [[Peruu]]sse 90 inimest või vähem (2000. aasta loenduse järgi). [[Brasiilia]] andmed näitavad 220 inimest (1995. aasta seisuga).<ref name="ethnologue" />


== Keelekasutus ==
== Keelekasutus ==


Seda keelt kõneldakse peamiselt kodudes ja külades, kõnelejad on enamuses vanemad täiskasvanud. Vaid need lapsed, kes on sügaval kogukonna sees geograafiliselt, oskavad veel seda keelt. Keele kasutamist halvendab ka asjaolu, et kogukond ise on [[identiteedikriis|identiteedikriisis]] [[segaabielu|segaabielude]] pärast teiste rahvastega, mis annab tõuke rääkida muid keeli. Peale amahuaka keele kõneldakse peamiselt [[hispaania keel]]t. [[Peruu]] aladel on amavaka keele elusust hinnatud 7-ga, [[Brasiilia]] aladel 8b-ga, mis tähendab põhimõtteliselt väljasurnud keelt.<ref name="ethnologue" />
Seda keelt kõneldakse peamiselt kodudes ja külades, kõnelejad on enamuses vanemad täiskasvanud. Vaid need lapsed, kes on sügaval kogukonna sees geograafiliselt, oskavad veel seda keelt. Keele kasutamist halvendab ka asjaolu, et kogukond ise on [[identiteedikriis]]is [[segaabielu]]de pärast teiste rahvastega, mis annab tõuke rääkida muid keeli. Peale amahuaka keele kõneldakse peamiselt [[hispaania keel]]t. [[Peruu]] aladel on amavaka keele elusust hinnatud 7-ga, [[Brasiilia]] aladel 8b-ga, mis tähendab põhimõtteliselt väljasurnud keelt.<ref name="ethnologue" />


Kirjaoskus on kuni 50% inimestel. Mõned osad [[Piibel|piiblist]] on tõlgitud kohalikku keelde aastatel 1963–1977. Avaldatud on sõnaraamat ja grammatikaõpik.<ref>Diccionaro amahuaca. Hyde, Sylvia Y. Instituto Lingüistico de Verano. 1980</ref><ref>Aspects of Amahuaca Grammar. An Endangered Language of the Amazon Basin. Sparing-Chavez Margarethe. SIL e-Books. 2012.</ref>
Kirjaoskus on kuni 50% inimestel. Mõned osad [[Piibel|piiblist]] on tõlgitud kohalikku keelde aastatel 1963–1977. Avaldatud on sõnaraamat ja grammatikaõpik.<ref>Diccionaro amahuaca. Hyde, Sylvia Y. Instituto Lingüistico de Verano. 1980</ref><ref>Aspects of Amahuaca Grammar. An Endangered Language of the Amazon Basin. Sparing-Chavez Margarethe. SIL e-Books. 2012.</ref>


== Dialektid ==
== Dialektid ==
Amavaka keelel on nelja tüüpi [[Dialekt|dialekte]]: [[Peruu|Peruus]] kashinawa ja shipibo-conibo. [[Brasiilia|Brasiilias]] inuvaken ja viwivakeu.<ref name="ethnologue" />
Amavaka keelel on nelja tüüpi [[dialekt]]e: [[Peruu]]s kashinawa ja shipibo-conibo. [[Brasiilia]]s inuvaken ja viwivakeu.<ref name="ethnologue" />


== Numeraalid ==
== Numeraalid ==
46. rida: 46. rida:
== Keele foneetiline struktuur ==
== Keele foneetiline struktuur ==


Amavaka keeles on järgmised [[Häälik|häälikud]]<ref>http://www.sil.org/resources/publications/entry/51672</ref>:
Amavaka keeles on järgmised [[häälik]]ud<ref>http://www.sil.org/resources/publications/entry/51672</ref>:


{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|-
|-
! [[Konsonant|Konsonandid]]!! [[Huulhäälik]] !! [[Hambasombuhäälik]] ([[alveolaar]]) !! Post-[[alveolaarne]] !! [[Palataal|Palataalne]] [[konsonant]] !! Pehme suulaehäälik !! [[Kõrisulghäälik]]
! [[Konsonant|Konsonandid]]!! [[Huulhäälik]] !! [[Hambasombuhäälik]] ([[alveolaar]]) !! Post-[[alveolaarne]] !! [[Palataal]]ne [[konsonant]] !! Pehme suulaehäälik !! [[Kõrisulghäälik]]
|-
|-
| [[Sulghäälik|Sulghäälikud]] || p || t || || || k || ʔ
| [[Sulghäälik]]ud || p || t || || || k || ʔ
|-
|-
| [[Afrikaat]] || || ts || tʃ
| [[Afrikaat]] || || ts || tʃ
58. rida: 58. rida:
| [[Frikatiiv]] || || s || ʃ || || x || h
| [[Frikatiiv]] || || s || ʃ || || x || h
|-
|-
| [[Nasaal|Nasaalsed]] || m || n
| [[Nasaal]]sed || m || n
|-
|-
| [[Poolvokaal]] || w || || || j
| [[Poolvokaal]] || w || || || j
64. rida: 64. rida:
| Laksuv häälik || || r
| Laksuv häälik || || r
|-
|-
| [[Vokaal|Vokaalid]] || [[Eesvokaal]] || [[Keskvokaal]] || [[Tagavokaal]]
| [[Vokaal]]id || [[Eesvokaal]] || [[Keskvokaal]] || [[Tagavokaal]]
|-
|-
| Kõrge vokaal || i ĩ || ɨ ɨ̃
| Kõrge vokaal || i ĩ || ɨ ɨ̃
71. rida: 71. rida:
|-
|-
| Avatud vokaal || || a ã
| Avatud vokaal || || a ã
|}
|}


== Tähestik ==
== Tähestik ==
Amavaka [[tähestik]] on laenatud [[Hispaania keel|hispaania keelest]], kuid on mõningaid iseärasusi. Näiteks täheühend ''ch'' on nagu ''tš'', [[Inglise keel|inglise keeles]] ''chair'', "tool" – amavaka keeles kirjutatakse ''č''. Täheühend ''tz'' on pigem ''ts'', [[Inglise keel|inglise keeles]] ''cats'' "kassid" – amavaka keeles hääldatakse aga ''th''-na. Häälik ''z'' on kui ''s'' (''sing'' - "laulma"; või ''th'', [[Inglise keel|inglise keeles]] ''the'', "see".<ref>http://linguistics.berkeley.edu/~saphon/en/inv/Amahuaca.html</ref>
Amavaka [[tähestik]] on laenatud [[hispaania keel]]est, kuid on mõningaid iseärasusi. Näiteks täheühend ''ch'' on nagu ''tš'', [[inglise keel]]es ''chair'', "tool" – amavaka keeles kirjutatakse ''č''. Täheühend ''tz'' on pigem ''ts'', [[inglise keel]]es ''cats'' "kassid" – amavaka keeles hääldatakse aga ''th''-na. Häälik ''z'' on kui ''s'' (''sing'' - "laulma"; või ''th'', [[inglise keel]]es ''the'', "see".<ref>http://linguistics.berkeley.edu/~saphon/en/inv/Amahuaca.html</ref>


== Keelenäide ==
== Keelenäide ==
''Tzovan jato jumahaito hinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Tzovan jato zinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Jonitzan derechocavizyahtoxrivimun vacunoxcanquihqui. Quiyoovinin shinanquin hiromaquin jaucuzahavorahquiqui shinantimunhcanquihqui. Vacurazixquicavizhi quiyoovinixjatimunhcanquihnucanpu.''
''Tzovan jato jumahaito hinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Tzovan jato zinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Jonitzan derechocavizyahtoxrivimun vacunoxcanquihqui. Quiyoovinin shinanquin hiromaquin jaucuzahavorahquiqui shinantimunhcanquihqui. Vacurazixquicavizhi quiyoovinixjatimunhcanquihnucanpu.''

<br />
<br />
Eesti keeles [[ÜRO]] [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|Inimõiguste Ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel:
Eesti keeles [[ÜRO]] [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|Inimõiguste Ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel:
Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.<ref>http://www.omniglot.com/writing/amahuaca.htm</ref>
Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.<ref>http://www.omniglot.com/writing/amahuaca.htm</ref>


== Kirjaviis ==
== Kirjaviis ==
Kirjutatakse [[Ladina tähestik|ladina tähestikus]], kuna on olemuselt ja häälduselt sarnane [[kastiilia]] keelele. Traditsioonilist hääldamist tuleb kasutada traditsiooniliste [[tähekombinatsioon|tähekombinatsioonide]] või ''th'' puhul. [[Nasaalhäälik|Nasaalhäälikute]] puhul tuleb lisaks jälgida veel sõna [[Intonatsioon (keeleteadus)|intonatsiooni]], mis kirjapildis väljendub [[rõhumärk|rõhumärgina]]: ''a'' – madal toon, ''á'' – kõrge toon – kuna seda esineb küllaltki palju, siis keel on ilmekas ja emotsioonirikas.<ref>http://www.language-archives.org/language/amc</ref>
Kirjutatakse [[ladina tähestik]]us, kuna on olemuselt ja häälduselt sarnane [[kastiilia]] keelele. Traditsioonilist hääldamist tuleb kasutada traditsiooniliste [[tähekombinatsioon]]ide või ''th'' puhul. [[Nasaalhäälik]]ute puhul tuleb lisaks jälgida veel sõna [[Intonatsioon (keeleteadus)|intonatsiooni]], mis kirjapildis väljendub [[rõhumärk|rõhumärgina]]: ''a'' – madal toon, ''á'' – kõrge toon – kuna seda esineb küllaltki palju, siis keel on ilmekas ja emotsioonirikas.<ref>http://www.language-archives.org/language/amc</ref>


== Muud huvitavat ==
== Muud huvitavat ==
Enamus morfeeme amavaka sõnades on seotud. Mõned neist on ka kui [[Kliitik|kliitikud]] – ''-hnu'' / ''-nu''.
Enamus morfeeme amavaka sõnades on seotud. Mõned neist on ka kui [[kliitik]]ud – ''-hnu'' / ''-nu''.
<br />
<br />
'''Hiya-x -mun hun jo -cu -hnu.''
'''Hiya-x -mun hun jo -cu -hnu.''

Redaktsioon: 4. aprill 2019, kell 10:08

Amavaka keel
Piirkonnad Peruu, Brasiilia
Kokku kõnelejaid 310[1]
Keelesugulus pano keeled
 amavaka keel
Keelekoodid
ISO 639-3 amc

Amavaka, ka amaguako, amawaka, ameuhauge, ipitineri, savako on keel, mida kõneldakse Ucayali, Madre de Diosi ja Amazonase piirkonna edelaosas Peruus ning Acre osariigis Brasiilias.[1][2]

Kõnelejate arv

Etnilisi amavaka keele kõnelejaid on kokku 500–300 Peruus ja 200 Brasiilias. Kuigi täpsemalt on pakutud Peruusse 90 inimest või vähem (2000. aasta loenduse järgi). Brasiilia andmed näitavad 220 inimest (1995. aasta seisuga).[1]

Keelekasutus

Seda keelt kõneldakse peamiselt kodudes ja külades, kõnelejad on enamuses vanemad täiskasvanud. Vaid need lapsed, kes on sügaval kogukonna sees geograafiliselt, oskavad veel seda keelt. Keele kasutamist halvendab ka asjaolu, et kogukond ise on identiteedikriisis segaabielude pärast teiste rahvastega, mis annab tõuke rääkida muid keeli. Peale amahuaka keele kõneldakse peamiselt hispaania keelt. Peruu aladel on amavaka keele elusust hinnatud 7-ga, Brasiilia aladel 8b-ga, mis tähendab põhimõtteliselt väljasurnud keelt.[1]

Kirjaoskus on kuni 50% inimestel. Mõned osad piiblist on tõlgitud kohalikku keelde aastatel 1963–1977. Avaldatud on sõnaraamat ja grammatikaõpik.[3][4]

Dialektid

Amavaka keelel on nelja tüüpi dialekte: Peruus kashinawa ja shipibo-conibo. Brasiilias inuvaken ja viwivakeu.[1]

Numeraalid

1 – tíí

2 – rávuu

3 – químishá

4 – cuátoro

5 – mûcun

6 – rávuurivicún

7 – múcun-tóhastináquiha

8 – múcun-papiicun-cutahax

9 – râvuuriví

10 – múcun-quiyoo[5]

Keele foneetiline struktuur

Amavaka keeles on järgmised häälikud[6]:

Konsonandid Huulhäälik Hambasombuhäälik (alveolaar) Post-alveolaarne Palataalne konsonant Pehme suulaehäälik Kõrisulghäälik
Sulghäälikud p t k ʔ
Afrikaat ts tʃ
Frikatiiv s ʃ x h
Nasaalsed  m n
Poolvokaal  w j
Laksuv häälik   r
Vokaalid Eesvokaal  Keskvokaal Tagavokaal
Kõrge vokaal i ĩ ɨ ɨ̃
Keskmine vokaal o õ
Avatud vokaal a ã

Tähestik

Amavaka tähestik on laenatud hispaania keelest, kuid on mõningaid iseärasusi. Näiteks täheühend ch on nagu tš, inglise keeles chair, "tool" – amavaka keeles kirjutatakse č. Täheühend tz on pigem ts, inglise keeles cats "kassid" – amavaka keeles hääldatakse aga th-na. Häälik z on kui s (sing - "laulma"; või th, inglise keeles the, "see".[7]

Keelenäide

Tzovan jato jumahaito hinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Tzovan jato zinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Jonitzan derechocavizyahtoxrivimun vacunoxcanquihqui. Quiyoovinin shinanquin hiromaquin jaucuzahavorahquiqui shinantimunhcanquihqui. Vacurazixquicavizhi quiyoovinixjatimunhcanquihnucanpu.

Eesti keeles ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni 1. artikkel: Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.[8]

Kirjaviis

Kirjutatakse ladina tähestikus, kuna on olemuselt ja häälduselt sarnane kastiilia keelele. Traditsioonilist hääldamist tuleb kasutada traditsiooniliste tähekombinatsioonide või th puhul. Nasaalhäälikute puhul tuleb lisaks jälgida veel sõna intonatsiooni, mis kirjapildis väljendub rõhumärgina: a – madal toon, á – kõrge toon – kuna seda esineb küllaltki palju, siis keel on ilmekas ja emotsioonirikas.[9]

Muud huvitavat

Enamus morfeeme amavaka sõnades on seotud. Mõned neist on ka kui kliitikud – -hnu / -nu.
'Hiya-x -mun hun jo -cu -hnu.
Inglise keeles: "It is I who has arrived.".

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 http://www.ethnologue.com/language/amc
  2. ↑ http://multitree.org/codes/amc.html
  3. ↑ Diccionaro amahuaca. Hyde, Sylvia Y. Instituto Lingüistico de Verano. 1980
  4. ↑ Aspects of Amahuaca Grammar. An Endangered Language of the Amazon Basin. Sparing-Chavez Margarethe. SIL e-Books. 2012.
  5. ↑ http://lingweb.eva.mpg.de/numeral/Amahuaca.htm
  6. ↑ http://www.sil.org/resources/publications/entry/51672
  7. ↑ http://linguistics.berkeley.edu/~saphon/en/inv/Amahuaca.html
  8. ↑ http://www.omniglot.com/writing/amahuaca.htm
  9. ↑ http://www.language-archives.org/language/amc
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Amavaka_keel&oldid=5265181"