Mine sisu juurde

Médaille militaire: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vikindada
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{vikinda}}
{{vikinda}}


"Médaille militaire" ehk "Sõjaväemedal" on Prantsuse Vabariigi sõjaline autasu väljapaistva sõjaväeteenistuse või sõjategevuse käigus ilmutatud isikliku vapruse eest. See on Prantuse Vabariigi tähtsuselt kolmas autasu Légion d'honneur ehk siis Auleegioni tsiviil- ja militaarordeni ning ordre de la Libération ehk siis Vabastusordeni järel, mis teeb Sõjaväemedalist kõrgeima seni Prantsusmaal käibel olevatest puhtsõjalistest autasudest.
"Médaille militaire" ehk Sõjaväemedal on Prantsuse Vabariigi sõjaline autasu väljapaistva sõjaväeteenistuse või sõjategevuse käigus ilmutatud isikliku vapruse eest. See on Prantsuse Vabariigi tähtsuselt kolmas autasu Légion d'honneur'i ehk Auleegioni tsiviil- ja militaarordeni ning ordre de la Libérationi ehk Vabastusordeni järel, mis teeb Sõjaväemedalist kõrgeima seni Prantsusmaal käibel olevatest puhtsõjalistest autasudest.


Autasu asutati Prantsuse Vabariigi esimese presidendi Louis-Napoléon Bonaparte'i poolt 22. jaanuaril 1852 aastal ning statuudi järgi autasustatakse sellega peamiselt allohvitsere ning reamehi. Erandiks on kõrgeimad ohvitserid ülemjuhataja ülesannetes või siis tegevväejuhid, keda saab silmapaistva tegevuse eest Sõjaväemedaliga autasustada juhul, kui nad on juba Auleegioni Suurristi kavalerid.
Autasu asutati Prantsuse Vabariigi esimese presidendi Louis-Napoléon Bonaparte'i poolt 22. jaanuaril 1852 ning statuudi järgi autasustatakse sellega peamiselt allohvitsere ja reamehi. Erandiks on kõrgeimad ohvitserid ülemjuhataja ülesannetes või tegevväejuhid, keda saab silmapaistva tegevuse eest Sõjaväemedaliga autasustada juhul, kui nad on juba Auleegioni Suurristi kavalerid.

Redaktsioon: 23. veebruar 2018, kell 16:25

"Médaille militaire" ehk Sõjaväemedal on Prantsuse Vabariigi sõjaline autasu väljapaistva sõjaväeteenistuse või sõjategevuse käigus ilmutatud isikliku vapruse eest. See on Prantsuse Vabariigi tähtsuselt kolmas autasu Légion d'honneur'i ehk Auleegioni tsiviil- ja militaarordeni ning ordre de la Libérationi ehk Vabastusordeni järel, mis teeb Sõjaväemedalist kõrgeima seni Prantsusmaal käibel olevatest puhtsõjalistest autasudest.

Autasu asutati Prantsuse Vabariigi esimese presidendi Louis-Napoléon Bonaparte'i poolt 22. jaanuaril 1852 ning statuudi järgi autasustatakse sellega peamiselt allohvitsere ja reamehi. Erandiks on kõrgeimad ohvitserid ülemjuhataja ülesannetes või tegevväejuhid, keda saab silmapaistva tegevuse eest Sõjaväemedaliga autasustada juhul, kui nad on juba Auleegioni Suurristi kavalerid.