Médaille militaire: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. veebruar 2018, kell 15:16

"Médaille militaire" ehks "Sõjaväemedal" on Prantsuse Vabariigi sõjaline autasu väljapaistva sõjaväeteenistuse või sõjategevuse käigus ilmutatud isikliku vapruse eest. See on Prantuse Vabariigi tähtsuselt kolmas autasu Légion d'honneur ehk siis Auleegioni tsiviil- ja militaarordeni ning ordre de la Libération ehk siis Vabastusordeni järel, mis teeb Sõjaväemedalist kõrgeima seni Prantsusmaal käibel olevatest puhtsõjalistest autasudest.

Autasu asutati Prantsuse Vabariigi esimese presidendi Louis-Napoléon Bonaparte'i poolt 22. jaanuaril 1852 aastal ning statuudi järgi autasustatakse sellega peamiselt allohvitsere ning reamehi. Erandiks on kõrgeimad ohvitserid ülemjuhataja ülesannetes või siis tegevväejuhid, keda saab silmapaistva tegevuse eest Sõjaväemedaliga autasustada juhul, kui nad on juba Auleegioni Suurristi kavalerid.

Redaktsioon: 5. veebruar 2018, kell 14:02 redigeeri Rotionu (arutelu \| kaastöö) 25 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. veebruar 2018, kell 15:16 redigeeri eemalda Rotionu (arutelu \| kaastöö) 25 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	"Médaille militaire" ehks "~~Sõjamedal~~" on Prantsuse Vabariigi sõjaline autasu väljapaistva sõjaväeteenistuse või sõjategevuse käigus ilmutatud isikliku vapruse eest. See on Prantuse Vabariigi tähtsuselt kolmas autasu Légion d'honneur ehk siis Auleegioni tsiviil- ja militaarordeni ning ordre de la Libération ehk siis ~~Vabastamisordeni~~ järel, mis teeb ~~Médaille militaire'ist~~ kõrgeima seni Prantsusmaal käibel olevatest puhtsõjalistest autasudest.		"Médaille militaire" ehks "Sõjaväemedal" on Prantsuse Vabariigi sõjaline autasu väljapaistva sõjaväeteenistuse või sõjategevuse käigus ilmutatud isikliku vapruse eest. See on Prantuse Vabariigi tähtsuselt kolmas autasu Légion d'honneur ehk siis Auleegioni tsiviil- ja militaarordeni ning ordre de la Libération ehk siis Vabastusordeni järel, mis teeb Sõjaväemedalist kõrgeima seni Prantsusmaal käibel olevatest puhtsõjalistest autasudest.

	Autasu asutati Prantsuse Vabariigi esimese presidendi Louis-Napoléon Bonaparte'i poolt 22. jaanuaril 1852 aastal ning statuudi järgi autasustatakse sellega peamiselt allohvitsere ning reamehi. Erandiks on kõrgeimad ohvitserid ~~õlemjuhataja~~ ülesannetes, keda saab ~~Médaille~~ ~~militaire'iga~~ autasustada juhul, kui nad on juba Auleegioni Suurristi kavalerid.		Autasu asutati Prantsuse Vabariigi esimese presidendi Louis-Napoléon Bonaparte'i poolt 22. jaanuaril 1852 aastal ning statuudi järgi autasustatakse sellega peamiselt allohvitsere ning reamehi. Erandiks on kõrgeimad ohvitserid ülemjuhataja ülesannetes või siis tegevväejuhid, keda saab silmapaistva tegevuse eest Sõjaväemedaliga autasustada juhul, kui nad on juba Auleegioni Suurristi kavalerid.