Coulomb'i seadus: erinevus redaktsioonide vahel
Ilme
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
: <math> F_e = k \frac {\left|q_1\right| \left|q_2\right|}{r^2}</math>, |
: <math> F_e = k \frac {\left|q_1\right| \left|q_2\right|}{r^2}</math>, |
||
kus võrdetegur ''k'' on [[Coulombi konstant]], mille ligikaudne väärtus on 8,987551787∙10<sup>9</sup> Nm<sup>2</sup>/C<sup>2</sup>. Teisisõnu |
kus võrdetegur ''k'' on [[Coulombi konstant]], mille ligikaudne väärtus on 8,987551787∙10<sup>9</sup> Nm<sup>2</sup>/C<sup>2</sup>. Teisisõnu, ühenimelise laenguga osakesed tõukuvad, erinimelise laenguga osakesed tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab valem ülalpool. |
||
Seaduse avastas prantsuse [[füüsik]] [[Charles Coulomb]] [[1785]]. aastal. |
Seaduse avastas prantsuse [[füüsik]] [[Charles Coulomb]] [[1785]]. aastal. |
Redaktsioon: 13. juuni 2017, kell 14:46
Coulombi [kul'ooni] seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut ja mõjutavad teineteist jõuga , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Kui keskkond on vaakum, siis kehtib valem
- ,
kus võrdetegur k on Coulombi konstant, mille ligikaudne väärtus on 8,987551787∙109 Nm2/C2. Teisisõnu, ühenimelise laenguga osakesed tõukuvad, erinimelise laenguga osakesed tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab valem ülalpool.
Seaduse avastas prantsuse füüsik Charles Coulomb 1785. aastal.
Vaata ka