Amavaka keel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
| kood 3 = amc |
| kood 3 = amc |
||
}} |
}} |
||
'''Amavaka keel''', aga ka '''amaguako''', '''amawaka''', '''ameuhauge''', '''ipitineri''', '''savako''' keel on Peruus Amazonase piirkonna edelaosas, Ucayali ja Madre de Dios'i piirkonnaüksustes ja Brasiilias Acre piirkonnas räägitav keel. <ref name="ethnologue" /><ref>http://multitree.org/codes/amc.html</ref> |
'''Amavaka keel''', aga ka '''amaguako''', '''amawaka''', '''ameuhauge''', '''ipitineri''', '''savako''' keel on Peruus Amazonase piirkonna edelaosas, Ucayali ja Madre de Dios'i piirkonnaüksustes ja Brasiilias Acre piirkonnas räägitav keel. <ref name="ethnologue" /><ref>http://multitree.org/codes/amc.html</ref> |
||
| 87. rida: | 86. rida: | ||
== Kirjaviis == |
== Kirjaviis == |
||
Kirjutatakse ladina tähestikus, kuna on olemuselt ja häälduselt sarnane kastiilia keelele. Traditsioonilist hääldamist tuleb kasutada traditsiooniliste tähekombinatsioonide või ''th'' puhul. Nasaalhäälikute puhul tuleb lisaks jälgida veel sõna intonatsiooni, mis kirjapildis väljendub rõhumärgina: ''a'' |
Kirjutatakse ladina tähestikus, kuna on olemuselt ja häälduselt sarnane kastiilia keelele. Traditsioonilist hääldamist tuleb kasutada traditsiooniliste tähekombinatsioonide või ''th'' puhul. Nasaalhäälikute puhul tuleb lisaks jälgida veel sõna intonatsiooni, mis kirjapildis väljendub rõhumärgina: ''a'' – madal toon, ''á'' – kõrge toon – kuna seda esineb küllaltki palju, siis keel on ilmekas ja emotsioonirikas.<ref>http://www.language-archives.org/language/amc</ref> |
||
== Muud huvitavat == |
== Muud huvitavat == |
||
Enamus morfeeme amavaka sõnades on seotud. Mõned neist on ka kui [[Kliitik|kliitikud]] – ''-hnu''/''-nu''. |
Enamus morfeeme amavaka sõnades on seotud. Mõned neist on ka kui [[Kliitik|kliitikud]] – ''-hnu'' / ''-nu''. |
||
<br /> |
<br /> |
||
'''Hiya-x -mun hun jo -cu -hnu.'' |
'''Hiya-x -mun hun jo -cu -hnu.'' |
||
Redaktsioon: 26. aprill 2014, kell 18:53
| Amavaka keel | |
|---|---|
| Piirkonnad | Peruu, Brasiilia |
| Kokku kõnelejaid | 310[1] |
| Keelesugulus |
pano keeled
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | amc |
Amavaka keel, aga ka amaguako, amawaka, ameuhauge, ipitineri, savako keel on Peruus Amazonase piirkonna edelaosas, Ucayali ja Madre de Dios'i piirkonnaüksustes ja Brasiilias Acre piirkonnas räägitav keel. [1][2]
Kõnelejate arv
Etnilisi amavaka keele rääkijaid on kokku 500 – 300 Peruus ja 200 Brasiilias. Kuigi täpsemalt on pakutud Peruusse 90 inimest või vähem, 2000. aasta loenduse järgi. Brasiilia andmed näitavad 220 inimest 1995. aasta seisuga.[1]
Keelekasutus
Keelt räägitakse peamiselt kodudes ja külades, kusjuures keelerääkijad on enamuses vanemad täiskasvanud. Vaid need lapsed, kes on sügaval kogukonna sees geograafiliselt, veel oskavad keelt. Keele kasutamist halvendab ka asjaolu, et kogukond ise on identiteedikriisis segaabielude pärast teiste rahvastega, mis annab tõuke rääkida muid keeli. Peale amahuaka keele räägitakse peamiselt hispaania keelt. Peruu aladel on amavaka keele elusust hinnatud 7-ga, Brasiilia aladel 8b-ga, mis tähendab põhimõtteliselt väljasurnud keelt.[1]
Kirjaoskus on kuni 50% inimestel. Mõned osad piiblist on tõlgitud kohalikku keelde aastatel 1963–1977. Avaldatud sõnaraamat[3] ja grammatikaõpik[4].
Dialektid
Amavaka keelel on nelja tüüpi dialekte: Peruus kashinawa ja shipibo-conibo. Brasiilias inuvaken ja viwivakeu.[1]
Numeraalid
Arvud 1–10 on amavaka keeles järgmised[5]:
1 – tíí
2 – rávuu
3 – químishá
4 – cuátoro
5 – mûcun
6 – rávuurivicún
7 – múcun-tóhastináquiha
8 – múcun-papiicun-cutahax
9 – râvuuriví
10 – múcun-quiyoo
Keele foneetiline struktuur
Amavaka keeles on järgmised häälikud[6]:
| Konsonandid | Huulhäälik | Hambasombuhäälik (alveolaar | Post-alveolaarne | Palataalne konsonant | Pehme suulae-häälik | Kõrisulg-häälik |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Sulghäälikud | p | t | k | ʔ | ||
| Afrikaat | ts | tʃ | ||||
| Frikatiiv | s | ʃ | x | h | ||
| Nasaalsed | m | n | ||||
| Poolvokaal | w | j | ||||
| Laksuv häälik | r | |||||
| Vokaalid | Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |||
| Kõrge vokaal | i ĩ | ɨ ɨ̃ | ||||
| Keskmine vokaal | o õ | |||||
| Avatud vokaal | a ã |
Tähestik
Amavaka tähestik on laenatud hispaania keelest, kuid on mõningaid iseärasusi. Näiteks täheühend ch on nagu tš, inglise keeles chair, "tool" – amavaka keeles kirjutatakse č. Täheühend tz on pigem ts, inglise keeles cats "kassid" – amavaka keeles hääldatakse aga th-na. Häälik z on kui s (sing - "laulma"; või th, inglise keeles the, "see".[7]
Keelenäide
Tzovan jato jumahaito hinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Tzovan jato zinaayamanonmun vacunoxcanquihnucanpu. Jonitzan derechocavizyahtoxrivimun vacunoxcanquihqui. Quiyoovinin shinanquin hiromaquin jaucuzahavorahquiqui shinantimunhcanquihqui. Vacurazixquicavizhi quiyoovinixjatimunhcanquihnucanpu.
Eesti keeles ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni 1. artikkel:
Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.[8]
Kirjaviis
Kirjutatakse ladina tähestikus, kuna on olemuselt ja häälduselt sarnane kastiilia keelele. Traditsioonilist hääldamist tuleb kasutada traditsiooniliste tähekombinatsioonide või th puhul. Nasaalhäälikute puhul tuleb lisaks jälgida veel sõna intonatsiooni, mis kirjapildis väljendub rõhumärgina: a – madal toon, á – kõrge toon – kuna seda esineb küllaltki palju, siis keel on ilmekas ja emotsioonirikas.[9]
Muud huvitavat
Enamus morfeeme amavaka sõnades on seotud. Mõned neist on ka kui kliitikud – -hnu / -nu.
'Hiya-x -mun hun jo -cu -hnu.
Inglise keeles: "It is I who has arrived.".
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 http://www.ethnologue.com/language/amc
- ↑ http://multitree.org/codes/amc.html
- ↑ Diccionaro amahuaca. Hyde, Sylvia Y. Instituto Lingüistico de Verano. 1980
- ↑ Aspects of Amahuaca Grammar. An Endangered Language of the Amazon Basin. Sparing-Chavez Margarethe. SIL e-Books. 2012.
- ↑ http://lingweb.eva.mpg.de/numeral/Amahuaca.htm
- ↑ http://www.sil.org/resources/publications/entry/51672
- ↑ http://linguistics.berkeley.edu/~saphon/en/inv/Amahuaca.html
- ↑ http://www.omniglot.com/writing/amahuaca.htm
- ↑ http://www.language-archives.org/language/amc