Digitaalne peegelkaamera: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Nikon D800E body only 01.jpg|pisi|[[Nikon D800]] 35,9 x 24 mm CMOS- |
[[Pilt:Nikon D800E body only 01.jpg|pisi|[[Nikon D800]] 35,9 x 24 mm CMOS-pildianduriga digitaalne peegelkaamera]] |
||
'''Digitaalne peegelkaamera''' (ka digipeegelkaamera või DSLR) on [[Digifotoaparaat|digitaalne kaamera]], mis ühendab |
'''Digitaalne peegelkaamera''' (ka digipeegelkaamera või DSLR) on [[Digifotoaparaat|digitaalne kaamera]], mis ühendab [[peegelkaamera]] (SLR) ja [[Digikassett|digikasseti]], vahetades välja [[Filmilint|filmilindi]]. Digitaalset peegelkaamerat eristab teistest peegelkaameratest peeglisüsteem. Valgus liigub läbi [[objektiiv]]i kaamerasse, kus peeglisüsteem suunab osa valgusest pildiotsijasse. Läbi pildiotsija paistab täpselt sama pilt, mis kaamera [[andur]]i poolt [[Mälukaart|mälukaardile]] salvestatakse. Peegelkaamera idee seisnebki selles, et fotograaf näeks täpselt seda, mida ta pildistab. |
||
==Digitaalsete peegelkaamerate ülesehitus== |
==Digitaalsete peegelkaamerate ülesehitus== |
||
[[File:SLR cross section.svg|frame|right|250px|Peegelkaamera läbilõige. Elektroonikat ning ekraani pole näidatud. |
[[File:SLR cross section.svg|frame|right|250px|Peegelkaamera läbilõige. Elektroonikat ning ekraani pole näidatud. |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
</ol>]] |
</ol>]] |
||
[[Pilt:E-30-Cutmodel.jpg|pisi|Digitaalse peegelkaamera [[Olympus E-30]] läbilõige]] |
[[Pilt:E-30-Cutmodel.jpg|pisi|Digitaalse peegelkaamera [[Olympus E-30]] läbilõige]] |
||
Sarnaselt peegelkaameratele on ka digitaalsetes peegelkaamerates peamiselt kasutusel vahetatavad objektiivid (1) vastava objektiivikeermega ehk [[Bajonettühendus|bajonetiga]]. Mehaaniline liikuv peeglisüsteem (2) on paigutatud objektiivi telje suhtes 45° nurga alla, seega suunab ta objektiivilt tuleva valguse 90° üles, peeglikambri "lakke" (üksikute mudelite |
Sarnaselt peegelkaameratele on ka digitaalsetes peegelkaamerates peamiselt kasutusel vahetatavad objektiivid (1) vastava objektiivikeermega ehk [[Bajonettühendus|bajonetiga]]. Mehaaniline liikuv peeglisüsteem (2) on paigutatud objektiivi telje suhtes 45° nurga alla, seega suunab ta objektiivilt tuleva valguse 90° üles, peeglikambri "lakke" (üksikute mudelite korral ka külje peale), kus valgus läbib esmalt mattklaasi (5), seejärel korrigeeriva läätse (6) ning pentapeegeldi (7), mis suunab kujutise optilisse pildiotsijasse (8). Enamik algtaseme peegelkaameraid kasutavad traditsioonilise [[pentaprisma]] asemel [[Pentapeegel|pentapeeglit]]. Pentapeegel koosneb põhiliselt [[plast]]ist ning seda on lihtsam ning odavam toota kui pentaprismat, kuid pentapeegli korral on kujutis pildiotsijast vaadatuna tavaliselt tumedam.<ref name=darkside>{{cite book | title = Camera Technology | author = Norman Goldberg | publisher = Academic Press | year = 1992 | isbn = 0-12-287570-2 | url = http://books.google.com/books?id=x4334ns-3noC&pg=PA135&dq=roof+pentaprism#PPA135,M1 }}</ref> |
||
[[Fookus|Fokuseerimine]] saab olla kas manuaalne või automaatne. Automaatse fokuseerimise |
[[Fookus|Fokuseerimine]] saab olla kas manuaalne või automaatne. Automaatse fokuseerimise korral vajutatakse päästik poolenisti alla või kasutatakse eraldiseisvat autofookuse nuppu. Pildistamise hetkeks tõuseb peegel üles, et võimaldada valgusel jõuda otse fokaaltasandile. Seejärel avatakse katik (3) särituseks. Pärast katiku taassulgumist naaseb peegel endisesse asendisse. Tänapäevastel kaameratel, millel on automaatsäri ja autofookus, on sageli peegli keskosa poolläbipaistev, võimaldades osa valgusest minna läbi peegli. Peapeegli tagumise poole küljes on sel juhul väiksem sekundaarne peegel, mis suunab talle langeva osa valgusest alla, peeglikambri põhja, kus asuvad autofookus- ja/või automaatsäritussensorid. Sekundaarsel peeglil on omakorda mehhanism, mis ta võtte hetkeks vastu peapeeglit kokku lapib.<ref name=darkside></ref> |
||
Erinevalt uudsetest [[digihübriidkaamera]]test võimaldab peegelsüsteem koos eraldiseisvate autofookuse- ning särimõõtesensoritega täpset optilist eelvaadet. Iga digitaalne kaamera sisaldab |
Erinevalt uudsetest [[digihübriidkaamera]]test võimaldab peegelsüsteem koos eraldiseisvate autofookuse- ning särimõõtesensoritega täpset optilist eelvaadet. Iga digitaalne kaamera sisaldab [[võimendi]]t, [[analoog-digitaal muundur]]it, [[pildiprotsessor]]it ning teisi [[Mikroprotsessor|(mikro)protsessoreid]] kujutise digitaalseks töötlemiseks, andmete salvestamiseks ning nende elektrooniliseks kuvamiseks. |
||
===Faasituvastusega autofookus=== |
===Faasituvastusega autofookus=== |
||
Tavaliselt kasutavad digitaalsed peegelkaamerad [[faasituvastusega autofookus]]e süsteemi. See fokusseerimismeetod on väga kiire, kuid nõuab optilisele teele spetsiaalse sensori lisamist, mistõttu kasutatakse seda süsteemi peamiselt vaid digipeegelkaamerate |
Tavaliselt kasutavad digitaalsed peegelkaamerad [[faasituvastusega autofookus]]e süsteemi. See fokusseerimismeetod on väga kiire, kuid nõuab optilisele teele spetsiaalse sensori lisamist, mistõttu kasutatakse seda süsteemi peamiselt vaid digipeegelkaamerate korral. Digitaalsed kaamerad, mis kasutavad [[Vedelkristallkuvar|LCD ekraan]]il või elektroonilises pildiotsijas reaalaja vaadet, peavad kasutama [[kontrastituvastusega autofookus]]t, mis on mõnedes rakendustes aeglasem. |
||
==Digitaalsete peegelkaamerate omadused== |
==Digitaalsete peegelkaamerate omadused== |
||
===Režiimiketas=== |
===Režiimiketas=== |
||
Digitaalsetel peegelkaameratel, nagu ka enamikul teistel digitaalsetel kaameratel, on valdavalt režiimiketas, et pääseda ligi standardsetele kaamera seadmetele (PASM) või stseenirežiimidele. Standardsed kaamera režiimid on programmeeritud automaatne režiim, automaatne katiku prioriteedi režiim, avaprioriteediga automaatrežiim ning täismanuaalne käsitsi režiim. Stseenirežiime on mitu ning oma olemuselt on nad vähem kohandatavad. Tüüpilisemad neist on täisautomaat, maastiku-, portree-, spordi-, makro- ja öörežiim. Professionaalsed digitaalsed peegelkaamerad üldiselt stseenirežiime ei sisalda, sest professionaalsed fotograafid tunnevad oma tehnikat ning oskavad kiiresti kaamera sätteid muutes ning kohendades saavutada omale meelepärane foto. |
|||
===Tolmueemaldussüsteemid=== |
===Tolmueemaldussüsteemid=== |
||
Kui kaamera töötab, tekib anduri pinnale [[staatiline elekter]], mis meelitab ligi tolmu, mis võib vahel väga selgelt fotode peal nähtav olla tumedate laigukestena. Ainuke koht, kust tolm peegelkaamera sisemusse minna saab on objektiiviava, ning pea ainuke aeg, millal tolm sinna minna saab, on objektiivi vahetamise ajal: siis, kui ava on lahti.<ref name="photopoint">{{Cite web |url=http://blog.photopoint.ee/tolm-sensor-puhtus |title=TOLM – digitaalse peegelkaamera kuri vaenlane|date=16. juuni 2008 |accessdate= |
Kui kaamera töötab, tekib anduri pinnale [[staatiline elekter]], mis meelitab ligi tolmu, mis võib vahel väga selgelt fotode peal nähtav olla tumedate laigukestena. Ainuke koht, kust tolm peegelkaamera sisemusse minna saab, on objektiiviava, ning pea ainuke aeg, millal tolm sinna minna saab, on objektiivi vahetamise ajal: siis, kui ava on lahti.<ref name="photopoint">{{Cite web |url=http://blog.photopoint.ee/tolm-sensor-puhtus |title=TOLM – digitaalse peegelkaamera kuri vaenlane|date=16. juuni 2008 |accessdate=29. oktoober 2013 |publisher=Photopoint}}</ref> |
||
Anduri puhastamiseks tolmust on põhiliselt kaks viisi: anduri märgpuhastus või anduri puhastamine õhkpumbaga. |
Anduri puhastamiseks tolmust on põhiliselt kaks viisi: anduri märgpuhastus või anduri puhastamine õhkpumbaga. |
||
2002. aastal tutvustas Sigma oma esimest digitaalset peegelkaamerat [[Sigma SD9]], millel oli „tolmukatte“ filter, mis asub vahetult objektiivi bajoneti taga ning aitab vältida tolmu sattumist kaamera kere sisemusse. |
2002. aastal tutvustas Sigma oma esimest digitaalset peegelkaamerat [[Sigma SD9]], millel oli „tolmukatte“ filter, mis asub vahetult objektiivi bajoneti taga ning aitab vältida tolmu sattumist kaamera kere sisemusse. |
||
2003. aastal esitles [[Olympus Corporation|Olympus]] oma esimest digitaalset peegelkaamerat [[Olympus E-1]], millel oli sisse ehitatud anduri puhastussüsteem. Teised digipeegelkaamerate tootjad on Olympuse eeskuju järginud ning tänapäeval on digitaalsetes peegelkaamerates asuvad tolmueemaldussüsteemid väga levinud: näiteks Pentaxi kaameratel on kolmeastmeline tolmueemaldussüsteem: andurile on kantud fluoriidvääristus, mis peaks minimaliseerima sinna kinni jääva tolmukübemete hulga. Kui sinna siiski mingeid kübemeid satub, eemaldatakse need sealt andurit suurel kiirusel raputades. Lõpuks peaks tolm langema kere põhjas olevale kleepribale. Uuematel peegelkaameratel on kõigil anduri puhastussüsteem olemas, mis paneb tolmuosakeste eemaldamiseks andurit katva [[madalsagedusfilter|madalsagedusfiltri]] vibreerima. Paljud kaamerad võimaldavad kontrollida anduri tolmusust automaatselt.<ref name="photopoint"></ref><ref name="nikon">{{Cite web |url=https://nikoneurope-pt.custhelp.com/app/answers/detail/a_id/30909/~/digitaalse-%E3%BChe-objektiiviga-peegelkaamera-anduri-puhastamine|title=Digitaalse ühe objektiiviga peegelkaamera anduri puhastamine|accessdate= |
2003. aastal esitles [[Olympus Corporation|Olympus]] oma esimest digitaalset peegelkaamerat [[Olympus E-1]], millel oli sisse ehitatud anduri puhastussüsteem. Teised digipeegelkaamerate tootjad on Olympuse eeskuju järginud ning tänapäeval on digitaalsetes peegelkaamerates asuvad tolmueemaldussüsteemid väga levinud: näiteks Pentaxi kaameratel on kolmeastmeline tolmueemaldussüsteem: andurile on kantud fluoriidvääristus, mis peaks minimaliseerima sinna kinni jääva tolmukübemete hulga. Kui sinna siiski mingeid kübemeid satub, eemaldatakse need sealt andurit suurel kiirusel raputades. Lõpuks peaks tolm langema kere põhjas olevale kleepribale. Uuematel peegelkaameratel on kõigil anduri puhastussüsteem olemas, mis paneb tolmuosakeste eemaldamiseks andurit katva [[madalsagedusfilter|madalsagedusfiltri]] vibreerima. Paljud kaamerad võimaldavad kontrollida anduri tolmusust automaatselt.<ref name="photopoint"></ref><ref name="nikon">{{Cite web |url=https://nikoneurope-pt.custhelp.com/app/answers/detail/a_id/30909/~/digitaalse-%E3%BChe-objektiiviga-peegelkaamera-anduri-puhastamine|title=Digitaalse ühe objektiiviga peegelkaamera anduri puhastamine|accessdate=29. oktoober 2013 |publisher=Nikon}}</ref> |
||
===Vahetatavad objektiivid=== |
===Vahetatavad objektiivid=== |
||
| 42. rida: | 42. rida: | ||
Üks põhilisi tegureid, miks peegelkaamerad on populaarsed, on võimalus vahetada objektiive vastavalt vajadusele. See omadus ei ole siiski iseloomulik ainult peegelkaameratele, vaid ka peeglita hübriidkaameratele, mis on samuti üha populaarsemaks muutumas. Peegelkaamerate objektiividel on spetsiaalne bajonett, mis on enamasti eri peegelkaamerate tootjatel isesugune. Fotograafid sageli kasutavad ühe ja sama tootja keresid ning objektiive (näiteks [[Canon EF bajonett|Canon EF objektiive]] koos [[Canon (company)|Canon]]i kerega), kuigi on olemas ka iseseisvad objektiivitootjad, nagu näiteks [[Sigma Corporation|Sigma]], [[Tamron]], [[Tokina]] ja [[Vivitar]], kes valmistavad objektiive erinevatele bajonettidele. On olemas ka adapterid, mis võimaldavad kasutada objektiive bajonettidel, milleks see objektiiv pole ette nähtud. |
Üks põhilisi tegureid, miks peegelkaamerad on populaarsed, on võimalus vahetada objektiive vastavalt vajadusele. See omadus ei ole siiski iseloomulik ainult peegelkaameratele, vaid ka peeglita hübriidkaameratele, mis on samuti üha populaarsemaks muutumas. Peegelkaamerate objektiividel on spetsiaalne bajonett, mis on enamasti eri peegelkaamerate tootjatel isesugune. Fotograafid sageli kasutavad ühe ja sama tootja keresid ning objektiive (näiteks [[Canon EF bajonett|Canon EF objektiive]] koos [[Canon (company)|Canon]]i kerega), kuigi on olemas ka iseseisvad objektiivitootjad, nagu näiteks [[Sigma Corporation|Sigma]], [[Tamron]], [[Tokina]] ja [[Vivitar]], kes valmistavad objektiive erinevatele bajonettidele. On olemas ka adapterid, mis võimaldavad kasutada objektiive bajonettidel, milleks see objektiiv pole ette nähtud. |
||
Paljud objektiivid on kasutatavad nii uutel digitaalsetel peegelkaameratel kui ka vanadel filmikaameratel. Kui kasutada 35 mm filmile või sama suurusega digitaalsele pildiandurile mõeldud objektiivi väiksema anduriga digitaalse peegelkaamera ees, on tulemus „pügatud“ (nn ''crop factor''): objektiivil tundub olevat suurem fookuskaugus kui tegelikult on. Mida väiksem on andur, seda kitsama vaatenurgaga nähtav kujutis salvestub (sama objektiivi korral). Enamik digitaalsete peegelkaamerate tootjaid valmistavad spetsiaalseid objektiive ka väiksematele anduritele, kui seda on traditsiooniline 35 mm andur, põhiliselt on selliste objektiivide fookuskaugused lainurga piirkonnas ning need üldiselt täiskaaderkaamerate kerede ees täisfunktsionaalselt ei tööta.<ref name="cnet">{{Cite web |url=http://news.cnet.com/8301-13580_3-9834860-39.html|title=How Nikon bettered Canon with full-frame SLRs|author=Stephen Shankland|date=17. detsember 2007 |accessdate= |
Paljud objektiivid on kasutatavad nii uutel digitaalsetel peegelkaameratel kui ka vanadel filmikaameratel. Kui kasutada 35 mm filmile või sama suurusega digitaalsele pildiandurile mõeldud objektiivi väiksema anduriga digitaalse peegelkaamera ees, on tulemus „pügatud“ (nn ''crop factor''): objektiivil tundub olevat suurem fookuskaugus kui tegelikult on. Mida väiksem on andur, seda kitsama vaatenurgaga nähtav kujutis salvestub (sama objektiivi korral). Enamik digitaalsete peegelkaamerate tootjaid valmistavad spetsiaalseid objektiive ka väiksematele anduritele, kui seda on traditsiooniline 35 mm andur, põhiliselt on selliste objektiivide fookuskaugused lainurga piirkonnas ning need üldiselt täiskaaderkaamerate kerede ees täisfunktsionaalselt ei tööta.<ref name="cnet">{{Cite web |url=http://news.cnet.com/8301-13580_3-9834860-39.html|title=How Nikon bettered Canon with full-frame SLRs|author=Stephen Shankland|date=17. detsember 2007 |accessdate=29. oktoober 2013 |publisher=Cnet}}</ref> |
||
===HD video salvestamine=== |
===HD video salvestamine=== |
||
Alates aastast 2008 |
Alates aastast 2008 võimaldavad enamik peegelkaameraid [[kõrglahutus]]ega video salvestamist.<ref name="dslrvideo">{{Cite web |url=http://dslrvideoshooter.com/10-must-read-hdslr-guides-for-filmmakers/|title=10 Must Read HDSLR Guides For Filmmakers|date=16. juuni 2010 |accessdate=29. oktoober 2013 |publisher=DSLR Video Shooter}}</ref> Esimene digitaalne peegelkaamera oli [[Nikon D90]] mis suudab salvestada videot režiimis 720p24 (24 kaadrit sekundis [[lahutusvõime]]ga 1280×720). Teistel varajastel video salvestamise võimalusega digitalsetel peegelkaameratel olid ebastandardsed lahutusvõimed või [[kaadrisagedus]]ed: näiteks [[Pentax K-7]] kasutab mittestandardset lahutusvõimet 1536×1024, mis vastab 3:2 küljesuhtele. [[Canon EOS 500D]] (Rebel T1i) võimaldab mittestandardset kaadrisagedust 20 kaadrit sekundis lahutusvõimega 1080p, kuid ka tavapärasemat 720p30 režiimi. |
||
Peegelkaamera sensor on palju suurem kui |
Peegelkaamera sensor on palju suurem kui tavalisel videokaameral, mistõttu peegelkaameraga filmitud videol on teistsugused omadused: peegelkaameratega filmides on võimalik saavutada palju väiksem [[teravussügavus]] ning parem jõudlus hämaras.<ref name="canon">{{Cite web |url=http://www.learn.usa.canon.com/resources/articles/2011/whats_news_eosrebel_t1i_moviemode_article.shtml|title=What's New in the EOS Rebel T1i: HD Movie Mode|author=Rudy Winston|date=27. märts 2011 |accessdate=29. oktoober 2013 |publisher=Canon}}</ref> |
||
Peegelkaamera sensoril on väga palju [[Piksel|piksleid]] (tänapäevastel peegelkaamerate lahutusvõime on enamasti vähemalt |
Peegelkaamera sensoril on väga palju [[Piksel|piksleid]] (tänapäevastel peegelkaamerate lahutusvõime on enamasti vähemalt 12 MP). [[Full HD]] videoklipi (1920×1080 pikslit) jaoks ei lähe aga vaja rohkem kui 2 MP. Sellises olukorras jätab kaamera video salvestamisel piksliridu vahele. Selliselt saadud piksliread pressitakse horisontaalselt kokku ning kombineeritakse lõppkaadriks. Selline tehniline lahendus, mis on leiutatud üle saamaks fotograafia jaoks optimeeritud sensori iseärasustest, toodab soovimatuid kõrvalefekte nagu [[Aliasing]] ja [[Muaree-efekt]]. Aliasing on nähtus, kus kontuursete teravate joonte tihe koospaiknemine tekitab kaadris silmatorkava ja häiriva virvenduse. Samal põhjusel tekib Moiré – värviline, vahel ka täpiline virvendus kontuursetel, peene mustriga ja hästi fookuses olevatel aladel.<ref name="fotokursus">{{Cite web |url=http://www.fotokursus.ee/7-pohjust-miks-peegelkaamera-filmimiseks-ei-kolba/|title=7 põhjust, miks peegelkaamera filmimiseks ei kõlba|author=Lauri Veerde||date=16. juuni 2010 |accessdate=29. oktoober 2013 |publisher=Fotokursus}}</ref> |
||
| ⚫ | Fotode pildistamiseks optimeeritud suure sensori tõttu tekib ka tarretiseefekt (ingl. k. ''Shutter Rolling''). Erinevalt [[CCD-andur]]ist ei salvesta [[CMOS-andur]] kaadrit kõik pikslid korraga, vaid umbes nagu [[skanner]] – hulk piksliridu ülevalt alla. Seetõttu tekib efekt, kus kiiresti liikuvad objektid võivad ühes kaadris olla mitmes erinevad kohas. 24 ja enam kaadrit sekundis jooksval videol näeb selline asi välja nii, et tekib tunne, nagu pilt veniks kui kumm või kõiguks nagu tarretis.<ref name="fotokursus"></ref> |
||
| ⚫ | Digitaalsete peegelkaamerate optilise konstruktsiooni tõttu puuduvad nendel mõningad elementaarsed funktsioonid, mis on enamikul videokaameratel: korralik autofookus filmimise ajal, elektriline suum ning elektrooniline pildiotsija/eelvaade. Seega on peegelkaameraga filmimine keerukam kui videokaameraga, sest peegelkaameraga filmimine on oskuste ning võttepaiga suhtes palju nõudlikum. |
||
| ⚫ | Fotode pildistamiseks optimeeritud suure sensori tõttu tekib ka tarretiseefekt (ingl. k. ''Shutter Rolling''). Erinevalt [[CCD |
||
| ⚫ | Video funktsionaalsus on peegelkaamerates alates selle loomisest tunduvalt paranenud. Tänapäeval on enamikul peegelkaameratel HD video salvestamise võimalus, alates algtaseme kaameratest nagu näiteks [[Canon EOS 700D]] (EOS Rebel T5i) ja [[Nikon D3200]]), lõpetades professionaalidele mõeldud peegelkaameratega [[Canon EOS-1D C]] ja [[Nikon D4]]. Suurenenud on nii video lahutusvõime kui ka selle bitikiirus ning salvestatavate [[faililaiend]]ite arv. Paranenud on autofookus ning käsitsi särituse juhtimine. |
||
| ⚫ | Digitaalsete peegelkaamerate optilise konstruktsiooni tõttu puuduvad nendel mõningad elementaarsed funktsioonid, |
||
| ⚫ | Video funktsionaalsus on peegelkaamerates alates selle loomisest tunduvalt paranenud. Tänapäeval |
||
Kiire peegelkaamerate videofunktsioonide areng on tekitanud revolutsiooni digitaalses filmitegemises: peegelkaameraid kasutatakse paljude [[film]]ide, dokumentaalide, telesaadete ning reklaamide ja teiste projektide filmimiseks. Üks selline projekt on Canoni "Story Beyond Still" konkurss, kus filmitegijad ühiselt tegid 8 peatükiga lühifilmi. Iga peatükki filmiti ainult paar nädalat ja seejärel määrati võitja, hiljem filmisid kõik võitjad koos loo viimase peatüki. Eriti populaarseks on peegelkaameraga filmimine saanud [[Sõltumatu filmikompanii|sõltumatute filmitegijate]] seas. |
Kiire peegelkaamerate videofunktsioonide areng on tekitanud revolutsiooni digitaalses filmitegemises: peegelkaameraid kasutatakse paljude [[film]]ide, dokumentaalide, telesaadete ning reklaamide ja teiste projektide filmimiseks. Üks selline projekt on Canoni "Story Beyond Still" konkurss, kus filmitegijad ühiselt tegid 8 peatükiga lühifilmi. Iga peatükki filmiti ainult paar nädalat ja seejärel määrati võitja, hiljem filmisid kõik võitjad koos loo viimase peatüki. Eriti populaarseks on peegelkaameraga filmimine saanud [[Sõltumatu filmikompanii|sõltumatute filmitegijate]] seas. |
||
| 61. rida: | 60. rida: | ||
Tänu taskukohasele hinnale ning mugavale suurusele kasutati viit Canon [[EOS 5D Mark II]] ning kaht [[Canon 7D]] digitaalset peegelkaamerat [[Hollywood]]i kassahiti „[[Tasujad]]“ võtetel. Peegelkaamerad võimaldasid filmida rohkemate nurkade alt ning vähendasid keeruliste märulistseenide kordusvõtete arvu.<ref name="canon2">{{Cite web |url=http://usa.canon.com/cusa/about_canon?pageKeyCode=pressreldetail&docId=0901e0248055b504|title= |
Tänu taskukohasele hinnale ning mugavale suurusele kasutati viit Canon [[EOS 5D Mark II]] ning kaht [[Canon 7D]] digitaalset peegelkaamerat [[Hollywood]]i kassahiti „[[Tasujad]]“ võtetel. Peegelkaamerad võimaldasid filmida rohkemate nurkade alt ning vähendasid keeruliste märulistseenide kordusvõtete arvu.<ref name="canon2">{{Cite web |url=http://usa.canon.com/cusa/about_canon?pageKeyCode=pressreldetail&docId=0901e0248055b504|title= |
||
More Sharing ServicesShare | Share on facebook Share on twitter Share on digg Share on delicious Share on google |
More Sharing ServicesShare | Share on facebook Share on twitter Share on digg Share on delicious Share on google |
||
Canon EOS 5D Mark II and EOS 7D Digital SLR Cameras of Choice for Stunts and Action Work on Set of "Marvel's The Avengers"|accessdate= |
Canon EOS 5D Mark II and EOS 7D Digital SLR Cameras of Choice for Stunts and Action Work on Set of "Marvel's The Avengers"|accessdate=29. oktoober 2013 |publisher=Canon}}</ref> |
||
Seoses peegelkaamerate kasutamisega videokaameratena, toodetakse [[Elektrooniline pildiotsija|elektroonilisi pildiotsijaid]], et muuta filmimine mugavamaks.<ref name="nofilm">{{Cite web |url=http://nofilmschool.com/2010/09/zacuto-announces-evf-viewfinder-with-70-less-resolution-than-the-redrock-micro/|title=Zacuto Announces EVF Viewfinder, Redrock Micro EVF May Have Less Resolution than Claimed|author=Ryan Koo|date=30. september 2010|accessdate= |
Seoses peegelkaamerate kasutamisega videokaameratena, toodetakse [[Elektrooniline pildiotsija|elektroonilisi pildiotsijaid]], et muuta filmimine mugavamaks.<ref name="nofilm">{{Cite web |url=http://nofilmschool.com/2010/09/zacuto-announces-evf-viewfinder-with-70-less-resolution-than-the-redrock-micro/|title=Zacuto Announces EVF Viewfinder, Redrock Micro EVF May Have Less Resolution than Claimed|author=Ryan Koo|date=30. september 2010|accessdate=29. oktoober 2013|publisher=Nofilmschool}}</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 29. oktoober 2013, kell 02:11
Digitaalne peegelkaamera (ka digipeegelkaamera või DSLR) on digitaalne kaamera, mis ühendab peegelkaamera (SLR) ja digikasseti, vahetades välja filmilindi. Digitaalset peegelkaamerat eristab teistest peegelkaameratest peeglisüsteem. Valgus liigub läbi objektiivi kaamerasse, kus peeglisüsteem suunab osa valgusest pildiotsijasse. Läbi pildiotsija paistab täpselt sama pilt, mis kaamera anduri poolt mälukaardile salvestatakse. Peegelkaamera idee seisnebki selles, et fotograaf näeks täpselt seda, mida ta pildistab.
Digitaalsete peegelkaamerate ülesehitus
- Objektiiv
- Peegel
- Katik
- Pildiandur
- Mattklaas
- Korrigeeriv lääts
- Pentaprisma/pentapeegel
- Pildiotsija
Sarnaselt peegelkaameratele on ka digitaalsetes peegelkaamerates peamiselt kasutusel vahetatavad objektiivid (1) vastava objektiivikeermega ehk bajonetiga. Mehaaniline liikuv peeglisüsteem (2) on paigutatud objektiivi telje suhtes 45° nurga alla, seega suunab ta objektiivilt tuleva valguse 90° üles, peeglikambri "lakke" (üksikute mudelite korral ka külje peale), kus valgus läbib esmalt mattklaasi (5), seejärel korrigeeriva läätse (6) ning pentapeegeldi (7), mis suunab kujutise optilisse pildiotsijasse (8). Enamik algtaseme peegelkaameraid kasutavad traditsioonilise pentaprisma asemel pentapeeglit. Pentapeegel koosneb põhiliselt plastist ning seda on lihtsam ning odavam toota kui pentaprismat, kuid pentapeegli korral on kujutis pildiotsijast vaadatuna tavaliselt tumedam.[1]
Fokuseerimine saab olla kas manuaalne või automaatne. Automaatse fokuseerimise korral vajutatakse päästik poolenisti alla või kasutatakse eraldiseisvat autofookuse nuppu. Pildistamise hetkeks tõuseb peegel üles, et võimaldada valgusel jõuda otse fokaaltasandile. Seejärel avatakse katik (3) särituseks. Pärast katiku taassulgumist naaseb peegel endisesse asendisse. Tänapäevastel kaameratel, millel on automaatsäri ja autofookus, on sageli peegli keskosa poolläbipaistev, võimaldades osa valgusest minna läbi peegli. Peapeegli tagumise poole küljes on sel juhul väiksem sekundaarne peegel, mis suunab talle langeva osa valgusest alla, peeglikambri põhja, kus asuvad autofookus- ja/või automaatsäritussensorid. Sekundaarsel peeglil on omakorda mehhanism, mis ta võtte hetkeks vastu peapeeglit kokku lapib.[1]
Erinevalt uudsetest digihübriidkaameratest võimaldab peegelsüsteem koos eraldiseisvate autofookuse- ning särimõõtesensoritega täpset optilist eelvaadet. Iga digitaalne kaamera sisaldab võimendit, analoog-digitaal muundurit, pildiprotsessorit ning teisi (mikro)protsessoreid kujutise digitaalseks töötlemiseks, andmete salvestamiseks ning nende elektrooniliseks kuvamiseks.
Faasituvastusega autofookus
Tavaliselt kasutavad digitaalsed peegelkaamerad faasituvastusega autofookuse süsteemi. See fokusseerimismeetod on väga kiire, kuid nõuab optilisele teele spetsiaalse sensori lisamist, mistõttu kasutatakse seda süsteemi peamiselt vaid digipeegelkaamerate korral. Digitaalsed kaamerad, mis kasutavad LCD ekraanil või elektroonilises pildiotsijas reaalaja vaadet, peavad kasutama kontrastituvastusega autofookust, mis on mõnedes rakendustes aeglasem.
Digitaalsete peegelkaamerate omadused
Režiimiketas
Digitaalsetel peegelkaameratel, nagu ka enamikul teistel digitaalsetel kaameratel, on valdavalt režiimiketas, et pääseda ligi standardsetele kaamera seadmetele (PASM) või stseenirežiimidele. Standardsed kaamera režiimid on programmeeritud automaatne režiim, automaatne katiku prioriteedi režiim, avaprioriteediga automaatrežiim ning täismanuaalne käsitsi režiim. Stseenirežiime on mitu ning oma olemuselt on nad vähem kohandatavad. Tüüpilisemad neist on täisautomaat, maastiku-, portree-, spordi-, makro- ja öörežiim. Professionaalsed digitaalsed peegelkaamerad üldiselt stseenirežiime ei sisalda, sest professionaalsed fotograafid tunnevad oma tehnikat ning oskavad kiiresti kaamera sätteid muutes ning kohendades saavutada omale meelepärane foto.
Tolmueemaldussüsteemid
Kui kaamera töötab, tekib anduri pinnale staatiline elekter, mis meelitab ligi tolmu, mis võib vahel väga selgelt fotode peal nähtav olla tumedate laigukestena. Ainuke koht, kust tolm peegelkaamera sisemusse minna saab, on objektiiviava, ning pea ainuke aeg, millal tolm sinna minna saab, on objektiivi vahetamise ajal: siis, kui ava on lahti.[2] Anduri puhastamiseks tolmust on põhiliselt kaks viisi: anduri märgpuhastus või anduri puhastamine õhkpumbaga.
2002. aastal tutvustas Sigma oma esimest digitaalset peegelkaamerat Sigma SD9, millel oli „tolmukatte“ filter, mis asub vahetult objektiivi bajoneti taga ning aitab vältida tolmu sattumist kaamera kere sisemusse.
2003. aastal esitles Olympus oma esimest digitaalset peegelkaamerat Olympus E-1, millel oli sisse ehitatud anduri puhastussüsteem. Teised digipeegelkaamerate tootjad on Olympuse eeskuju järginud ning tänapäeval on digitaalsetes peegelkaamerates asuvad tolmueemaldussüsteemid väga levinud: näiteks Pentaxi kaameratel on kolmeastmeline tolmueemaldussüsteem: andurile on kantud fluoriidvääristus, mis peaks minimaliseerima sinna kinni jääva tolmukübemete hulga. Kui sinna siiski mingeid kübemeid satub, eemaldatakse need sealt andurit suurel kiirusel raputades. Lõpuks peaks tolm langema kere põhjas olevale kleepribale. Uuematel peegelkaameratel on kõigil anduri puhastussüsteem olemas, mis paneb tolmuosakeste eemaldamiseks andurit katva madalsagedusfiltri vibreerima. Paljud kaamerad võimaldavad kontrollida anduri tolmusust automaatselt.[2][3]
Vahetatavad objektiivid
Üks põhilisi tegureid, miks peegelkaamerad on populaarsed, on võimalus vahetada objektiive vastavalt vajadusele. See omadus ei ole siiski iseloomulik ainult peegelkaameratele, vaid ka peeglita hübriidkaameratele, mis on samuti üha populaarsemaks muutumas. Peegelkaamerate objektiividel on spetsiaalne bajonett, mis on enamasti eri peegelkaamerate tootjatel isesugune. Fotograafid sageli kasutavad ühe ja sama tootja keresid ning objektiive (näiteks Canon EF objektiive koos Canoni kerega), kuigi on olemas ka iseseisvad objektiivitootjad, nagu näiteks Sigma, Tamron, Tokina ja Vivitar, kes valmistavad objektiive erinevatele bajonettidele. On olemas ka adapterid, mis võimaldavad kasutada objektiive bajonettidel, milleks see objektiiv pole ette nähtud.
Paljud objektiivid on kasutatavad nii uutel digitaalsetel peegelkaameratel kui ka vanadel filmikaameratel. Kui kasutada 35 mm filmile või sama suurusega digitaalsele pildiandurile mõeldud objektiivi väiksema anduriga digitaalse peegelkaamera ees, on tulemus „pügatud“ (nn crop factor): objektiivil tundub olevat suurem fookuskaugus kui tegelikult on. Mida väiksem on andur, seda kitsama vaatenurgaga nähtav kujutis salvestub (sama objektiivi korral). Enamik digitaalsete peegelkaamerate tootjaid valmistavad spetsiaalseid objektiive ka väiksematele anduritele, kui seda on traditsiooniline 35 mm andur, põhiliselt on selliste objektiivide fookuskaugused lainurga piirkonnas ning need üldiselt täiskaaderkaamerate kerede ees täisfunktsionaalselt ei tööta.[4]
HD video salvestamine
Alates aastast 2008 võimaldavad enamik peegelkaameraid kõrglahutusega video salvestamist.[5] Esimene digitaalne peegelkaamera oli Nikon D90 mis suudab salvestada videot režiimis 720p24 (24 kaadrit sekundis lahutusvõimega 1280×720). Teistel varajastel video salvestamise võimalusega digitalsetel peegelkaameratel olid ebastandardsed lahutusvõimed või kaadrisagedused: näiteks Pentax K-7 kasutab mittestandardset lahutusvõimet 1536×1024, mis vastab 3:2 küljesuhtele. Canon EOS 500D (Rebel T1i) võimaldab mittestandardset kaadrisagedust 20 kaadrit sekundis lahutusvõimega 1080p, kuid ka tavapärasemat 720p30 režiimi.
Peegelkaamera sensor on palju suurem kui tavalisel videokaameral, mistõttu peegelkaameraga filmitud videol on teistsugused omadused: peegelkaameratega filmides on võimalik saavutada palju väiksem teravussügavus ning parem jõudlus hämaras.[6]
Peegelkaamera sensoril on väga palju piksleid (tänapäevastel peegelkaamerate lahutusvõime on enamasti vähemalt 12 MP). Full HD videoklipi (1920×1080 pikslit) jaoks ei lähe aga vaja rohkem kui 2 MP. Sellises olukorras jätab kaamera video salvestamisel piksliridu vahele. Selliselt saadud piksliread pressitakse horisontaalselt kokku ning kombineeritakse lõppkaadriks. Selline tehniline lahendus, mis on leiutatud üle saamaks fotograafia jaoks optimeeritud sensori iseärasustest, toodab soovimatuid kõrvalefekte nagu Aliasing ja Muaree-efekt. Aliasing on nähtus, kus kontuursete teravate joonte tihe koospaiknemine tekitab kaadris silmatorkava ja häiriva virvenduse. Samal põhjusel tekib Moiré – värviline, vahel ka täpiline virvendus kontuursetel, peene mustriga ja hästi fookuses olevatel aladel.[7] Fotode pildistamiseks optimeeritud suure sensori tõttu tekib ka tarretiseefekt (ingl. k. Shutter Rolling). Erinevalt CCD-andurist ei salvesta CMOS-andur kaadrit kõik pikslid korraga, vaid umbes nagu skanner – hulk piksliridu ülevalt alla. Seetõttu tekib efekt, kus kiiresti liikuvad objektid võivad ühes kaadris olla mitmes erinevad kohas. 24 ja enam kaadrit sekundis jooksval videol näeb selline asi välja nii, et tekib tunne, nagu pilt veniks kui kumm või kõiguks nagu tarretis.[7]
Digitaalsete peegelkaamerate optilise konstruktsiooni tõttu puuduvad nendel mõningad elementaarsed funktsioonid, mis on enamikul videokaameratel: korralik autofookus filmimise ajal, elektriline suum ning elektrooniline pildiotsija/eelvaade. Seega on peegelkaameraga filmimine keerukam kui videokaameraga, sest peegelkaameraga filmimine on oskuste ning võttepaiga suhtes palju nõudlikum.
Video funktsionaalsus on peegelkaamerates alates selle loomisest tunduvalt paranenud. Tänapäeval on enamikul peegelkaameratel HD video salvestamise võimalus, alates algtaseme kaameratest nagu näiteks Canon EOS 700D (EOS Rebel T5i) ja Nikon D3200), lõpetades professionaalidele mõeldud peegelkaameratega Canon EOS-1D C ja Nikon D4. Suurenenud on nii video lahutusvõime kui ka selle bitikiirus ning salvestatavate faililaiendite arv. Paranenud on autofookus ning käsitsi särituse juhtimine.
Kiire peegelkaamerate videofunktsioonide areng on tekitanud revolutsiooni digitaalses filmitegemises: peegelkaameraid kasutatakse paljude filmide, dokumentaalide, telesaadete ning reklaamide ja teiste projektide filmimiseks. Üks selline projekt on Canoni "Story Beyond Still" konkurss, kus filmitegijad ühiselt tegid 8 peatükiga lühifilmi. Iga peatükki filmiti ainult paar nädalat ja seejärel määrati võitja, hiljem filmisid kõik võitjad koos loo viimase peatüki. Eriti populaarseks on peegelkaameraga filmimine saanud sõltumatute filmitegijate seas.
Tänu taskukohasele hinnale ning mugavale suurusele kasutati viit Canon EOS 5D Mark II ning kaht Canon 7D digitaalset peegelkaamerat Hollywoodi kassahiti „Tasujad“ võtetel. Peegelkaamerad võimaldasid filmida rohkemate nurkade alt ning vähendasid keeruliste märulistseenide kordusvõtete arvu.[8]
Seoses peegelkaamerate kasutamisega videokaameratena, toodetakse elektroonilisi pildiotsijaid, et muuta filmimine mugavamaks.[9]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Norman Goldberg (1992). Camera Technology. Academic Press. ISBN 0-12-287570-2.
- ↑ 2,0 2,1 "TOLM – digitaalse peegelkaamera kuri vaenlane". Photopoint. 16. juuni 2008. Vaadatud 29. oktoober 2013.
- ↑ "Digitaalse ühe objektiiviga peegelkaamera anduri puhastamine". Nikon. Vaadatud 29. oktoober 2013.
- ↑ Stephen Shankland (17. detsember 2007). "How Nikon bettered Canon with full-frame SLRs". Cnet. Vaadatud 29. oktoober 2013.
- ↑ "10 Must Read HDSLR Guides For Filmmakers". DSLR Video Shooter. 16. juuni 2010. Vaadatud 29. oktoober 2013.
- ↑ Rudy Winston (27. märts 2011). "What's New in the EOS Rebel T1i: HD Movie Mode". Canon. Vaadatud 29. oktoober 2013.
- ↑ 7,0 7,1 Lauri Veerde (16. juuni 2010). "7 põhjust, miks peegelkaamera filmimiseks ei kõlba". Fotokursus. Vaadatud 29. oktoober 2013.
{{cite web}}: tundmatu tühi parameeter:|1=(juhend) - ↑ "More Sharing ServicesShare". Canon. Vaadatud 29. oktoober 2013.
{{cite web}}: eiran teksti "Share on facebook Share on twitter Share on digg Share on delicious Share on google Canon EOS 5D Mark II and EOS 7D Digital SLR Cameras of Choice for Stunts and Action Work on Set of "Marvel's The Avengers"" (juhend) - ↑ Ryan Koo (30. september 2010). "Zacuto Announces EVF Viewfinder, Redrock Micro EVF May Have Less Resolution than Claimed". Nofilmschool. Vaadatud 29. oktoober 2013.