Maria Theresia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 23. oktoober 2013, kell 15:39

Maria Theresia [mari:a tere:zia] (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).

Maria Theresia oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa kuningriik Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (1740–1748).

Austria pärilussõda

Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja, Wittelsbachi dünastia esindaja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Preisimaa kuningas Friedrich II-le loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisi kuningriik sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all.

Riigivalitsemine

Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Viini lähedale Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks.

Seitsmeaastane sõda

Preisimaalt revanši võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas (1756–1763), kus pea kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa keisririigi ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti Katariina II vastu, keda pidas liialt kerglaste elukommetega naiseks.

Isiklikku

Maria Theresia ja Franz I Stephani järglased, Habsburg-Lotringi dünastia:

suurvürstinna Austria Marie Elisabeth (1737–1740)
suurvürstinna Austria Marie Anna (1738–1789)
suurvürstinna Austria Marie Karoline (1740–1741)
Joseph II (1741–1790) Püha Rooma riigi keiser 1765–1790
suurvürstinna Austria Marie Christine (1742–1798)
suurvürstinna Austria Marie Elisabeth (1743–1808)
suurvürst Austria Karl Joseph (1745–1761)
suurvürstinna Austria Maria Amalie (1746–1804)
Leopold II (1747–1792) Püha Rooma riigi keiser 1790–1792, Toskaana suurhertsog
suurvürstinna Austria Karoline (1748)
suurvürstinna Austria Johanna (1750–1762)
suurvürstinna Austria Josepha (1751–1767)
suurvürstinna Austria Maria Karoline (1752–1814)
suurvürstinna Austria Ferdinand (1754–1806)
suurvürstinna Austria Marie Antoinette (1755-16. oktoober 1793 Pariis (giljotineeriti, peale Prantsuse revolutsiooni), oli abielus Prantsuse kuninga Louis XVIga (1774–1793).
suurvürst Austria Maximilian (1756–1801)

Vaata ka

Eelnev: Karl VI	Austria ertshertsoginna, Milano hertsoginna 1740–1780	Järgnev: Joseph II
	Ungari kuninganna 1741–1780
	Böömi kuninganna 1743–1780

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Kaiserin Maria Theresia (HRR).jpg|thumb|305px|Maria Theresia, Ungari ja Böömi kuninganna, Austria ertshertsoginna]]
+[[Pilt:Kaiserin Maria Theresia (HRR).jpg|thumb|305px|Maria Theresia, Ungari ja [[Böömimaa valitsejate loend|Böömi kuninganna]], Austria ertshertsoginna]]
+[[Pilt:Palacio de schönbrunn 01.jpg|thumb|305px|[[Schönbrunni loss]]]]
+'''Maria Theresia''' [mari:a tere:zia] ([[13. mai]] [[1717]] – [[29. november]] [[1780]]) oli [[Austria ertshertsog]]inna ja [[Ungari kuningas|Ungari kuninganna]] [[1740]]–[[1780]], ühtlasi ka viimane [[Habsburgid]]e soost pärinev [[monarh]] (tema järglasteks olid [[Habsburgid-Lotringid]]).
+Maria Theresia oli [[Karl VI]] tütar, [[Franz I Stephan]]i naine ja [[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]], [[Leopold II (Saksa-Rooma keiser)|Leopold II]] ja [[Marie-Antoinette]]'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud [[pragmaatiline sanktsioon|pragmaatilise sanktsiooni]], mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane [[Prantsusmaa kuningriik]] [[Habsburgide monarhia|Habsburgide impeeriumist]] tükikest himustamas, mistõttu puhkes [[Austria pärilussõda]] (1740–[[1748]]).
-'''Maria Theresia''' [mari:a tere:zia] ([[13. mai]] [[1717]] – [[29. november]] [[1780]]) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna [[1740]]–[[1780]], ühtlasi ka viimane [[Habsburgid]]e soost pärinev monarh (tema järglasteks olid [[Habsburgid-Lotringid]]). Ta oli [[Karl VI]] tütar, [[Franz I Stephan]]i naine ja [[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]], [[Leopold II (Saksa-Rooma keiser)|Leopold II]] ja [[Marie-Antoinette]]'i ema.
-Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud [[pragmaatiline sanktsioon|pragmaatilise sanktsiooni]], mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes [[Austria pärilussõda]] (1740–[[1748]]). Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai [[1742]]. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja [[Karl VII (Saksa-Rooma keiser)|Karl VII]] nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] juhtimisel vallutanud [[Sileesia]] ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Friedrichile loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisimaa sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai [[1745]]. aastal uus keiser [[Franz I Stephan]]i nime all.
+==Austria pärilussõda==
-Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka [[Schönbrunni loss]], mis sai uue õukonna asupaigaks.
+Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud [[Lotring]]i hertsogi [[Franz I (Saksa-Rooma keiser)|François Stephane]]'iga, keda taheti ka järgmiseks [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]] valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai [[1742]]. aastal keisriks hoopis [[Baieri hertsogkond|Baieri]] valitseja, [[Wittelsbachi dünastia]] esindaja [[Karl VII (Saksa-Rooma keiser)|Karl VII]] nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka [[Böömimaa]] ning [[Praha]] ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] juhtimisel vallutanud [[Sileesia]] ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb [[Preisimaa kuningas]] Friedrich II-le loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus [[Preisi kuningriik]] sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai [[1745]]. aastal uus keiser [[Franz I Stephan]]i nime all.
+==Riigivalitsemine==
-Preisimaalt revanši võtmine aga ebaõnnestus. Ehkki Austria oli sellele lähedal [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]], kus pea kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti [[Katariina II]] vastu, keda pidas liialt kerglaste elukommetega naiseks.
+Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka [[Viin]]i lähedale [[Schönbrunni loss]], mis sai uue õukonna asupaigaks.
+==Seitsmeaastane sõda==
+Preisimaalt revanši võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele lähedal [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] ([[1756]]–[[1763]]), kus pea kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti [[Katariina II]] vastu, keda pidas liialt kerglaste elukommetega naiseks.
+==Isiklikku==
+Maria Theresia ja [[Franz I Stephan]]i järglased, [[Habsburgid-Lotringid|Habsburg-Lotringi]] dünastia:
+* suurvürstinna Austria Marie Elisabeth (1737–1740)
+* suurvürstinna Austria Marie Anna (1738–1789)
+* suurvürstinna Austria Marie Karoline (1740–1741)
+* [[Joseph II]] (1741–1790) [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|keiser]] 1765–1790
+* suurvürstinna Austria Marie Christine (1742–1798)
+* suurvürstinna Austria Marie Elisabeth (1743–1808)
+* suurvürst Austria Karl Joseph (1745–1761)
+* suurvürstinna Austria Maria Amalie (1746–1804)
+* [[Leopold II]]  (1747–1792) [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|keiser]]  1790–1792, [[Toskaana suurhertsog]]
+* suurvürstinna Austria Karoline (1748)
+* suurvürstinna Austria Johanna (1750–1762)
+* suurvürstinna Austria Josepha (1751–1767)
+* suurvürstinna Austria Maria Karoline (1752–1814)
+* suurvürstinna Austria Ferdinand (1754–1806)
+* suurvürstinna Austria [[Marie Antoinette|Marie Antoinette]] (1755-[[16. oktoober]] [[1793]] [[Pariis]] (giljotineeriti, peale [[Prantsuse revolutsioon]]i), oli abielus Prantsuse kuninga [[Louis XVI]]ga (1774–1793).
+* suurvürst Austria Maximilian (1756–1801)
 == Vaata ka ==
 *[[Maria Theresia taaler]]
+*[[Austria ertshertsogkond]]
+*[[Ungari kuningriik]]
+*[[Habsburgid]], [[Habsburgide monarhia]]
 {{algus}}
 {{eelnev-järgnev 1-3-1 | eelnev=[[Karl VI]] | nimi1=[[Austria riigipeade loend|Austria ertshertsoginna]], <br> [[Milano hertsoginna]]| aeg1=[[1740]]–[[1780]] | järgnev=[[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]] | nimi2=[[Ungari kuninganna]] | aeg2=[[1741]]–1780 |