Gaza sektor

Gaza tsoon
araabia قطاع غزة Qiţā‘ Ghazzah
heebrea רצועת עזה Retsu'at-Azza
Pindala: umbes 360 km²
Elanikke: umbes 1 500 000 (2008. aasta juuli hinnang)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Keskus: Gaza

Gaza tsoon (ka Gaza sektor) on üks kahest araablaste Palestiina lahusasuvast osast (teine on Jordani Läänekallas). See on rannariba Vahemere kagurannikul, piirneb põhjast ja idast Iisraeliga ning edelast Egiptusega.

Tsooni pindala on 360 km². Pikkus on umbes 40 km, laius 6...14 km. Maismaapiiri pikkus on 62 km, sellest Iisraeliga 51 km ja Egiptusega 11 km. Rannajoon on 40 km pikkune.

Elanike arv oli 2008. aasta juuli hinnangul 1 500 202. Aastal 2004 oli elanikke 1 145 100.

Rahvastiku tihedus on 4167 in/km².

Kuulub formaalselt tervikuna Palestiina omavalitsuse administratsiooni alla. Alates Gaza lahingust juunis 2007 kontrollib Gaza tsooni radikaalne islamirühmitus Ḩamās.

Aastatel 1967–2005 valitses Gaza tsooni Iisrael. Vastavalt Oslo lepetele kontrollib Iisrael Gaza tsooni õhuruumi ja territoriaalvesi, maapiiri Iisraeliga põhjas ja idas ning merepiiri läänes. Koostöös Egiptuse ja Euroopa Liiduga kontrollib Iisrael videolülituse kaudu kaudselt ka inimeste liikumist lõunapiiril Egiptusega.

Vee- ja elektrivarustus ning telekommunikatsioonid sõltuvad Iisraelist.

Aastatel 1948–1967 valitses Gaza tsooni Egiptus. Egiptus kontrollib Egiptuse ja Gaza tsooni vahelist piiri.

Gaza tsoonis paikneb Palestiina araablaste suurim linn ja omavalitsuse keskus Gaza, mille järgi piirkond on nime saanud.

Ajavöönd

Gaza sektoris kehtib Ida-Euroopa aeg, suvel Ida-Euroopa suveaeg.

Tähised

Kaugekõnekood

Palestiina kaugekõne-maakood on 970, kuid seda saab kasutada ainult araabia maadest helistades. Kõik kõned läbivad Iisraeli telekommunikatsioonivõrgu, mistõttu alati töötab Iisraeli maakood 972. Gaza tsooni helistades lisatakse 082.

Loodus

Gaza liivarand.

Nagu kogu ajaloolise Palestiina Vahemere rannik, koosneb Gaza tsoon liivast ja luidetest. Ainult 14% pindalast on põllumajanduslikult kasutatav maa.

Kõrgeim punkt on Abu 'Awdah (105 m üle merepinna) tsooni kagunurgas.

Aasta keskmine sademete hulk on 150...450 mm. Põhjavett on rikkalikult.

Rahvastik

Elanike arv oli 2008. aasta hinnangul 1 500 000. Aastal 2004 oli elanikke 1 145 100, 2007. aasta juuli hinnangul 1 481 080. Elanike arv kahekordistub praeguse kasvutempo juures umbes iga 15 kuni 20 aasta tagant.

Sündimus on üks suuremaid maailmas. Üle poole rahvastikust on nooremad kui 15-aastased.

Keskmine eluiga on väiksem kui Jordani Läänekaldal ja Iisraelis. 1990ndate teisel poolel oli see meestel 70,4 ja naistel 73,4 aastat.

Päritolu

Umbes 60% elanikest on esimese araabia-Iisraeli sõja ajal 1948 praeguse Iisraeli territooriumilt saabunud põgenikud ja nende järeltulijad.

Asustus

Rahvastiku tihedus on 4167 in/km² (2007. aasta juuli hinnangul 4118 in/km²). Gaza tsoon on üks tihedamini asustatud piirkondi maailmas.

Gaza tsoonis on järgmised linnad:

• Gaza
• Khān Yūnis
• Dayr al-Balaḩ
• Rafaḩ
• Bayt Lāhiyah
• Jabāliyā

Kuni augustini 2005 oli Gaza tsoonis juudi enklaavis 21 juudi asundust, kus elas umbes 8500 iisraellast.

Majandus

Sisemajanduse kogutoodang on hinnanguliselt 770 miljonit USA dollarit, elaniku kohta 600 USA dollarit.

Ametlikult on käibel Iisraeli uus seekel, faktiliselt Egiptuse nael.

Ajalugu

Vana postkaart Gaza piirkonna elanikega.

Gaza linna turulinnaosa (sūq).

Vaade Gaza linnale (2007).

Via Maris (lilla) ja teised Levandi kaubateed 1300. aasta paiku e.Kr

Viimase 3500 aasta jooksul on Gaza ajalugu kujundanud tema asend Põhja-Aafrikat Levandi viljaka maaga ühendaval teel. Ta oli strateegiliselt tähtis Egiptuse kuningatele ja paljudele hilisematele riikidele, mis piirkonda valitseda tahtsid. Seetõttu on ta korduvalt olnud suurte sõjakäikude keskmes. Gaza tsooni peamaantee Şalāḩ ad-Dīni tee on üks maailma vanemaid. Seda on kasutanud Vana-Egiptuse kuningate ja Aleksander Suure väed, ristisõdijate ratsavägi ning Napoleon.

Vanaaeg

Gaza piirkond oli vanaajal oluline kaubanduskeskus Aafrika, Aasia ja Euroopa piirialal. Läbi Palestiina viis kaubatee Via Maris.

Gaza linna mainiti esmakordselt 15. sajandil eKr.

Kui mererahvad 12. sajandil eKr ründasid Egiptust, hõivasid selle ala vilistid ning tegid sellest oma asuala keskuse.

Alates 8. sajandist eKr vaheldus piirkonnas kiiresti võim. Ala oli vaheldumisi Egiptuse, Assüüria ja Uus-Babüloonia võimu all.

6. sajandi lõpust eKr oli piirkond Pärsia võimu all.

Aleksander Suur vallutas ägedat vastupanu osutava Gaza linna 332 eKr pärast kolm kuud kestnud piiramist. Seejärel tapsid tema väed kõik linna meessoost elanikud. Piirkonda valitsesid hiljem Ptolemaiosed Egiptusest ja Seleukiidid Süüriast.

1. sajandil eKr vallutas piirkonna Rooma riik. Roomlased ehitasid Gaza linna taas üles, nii et ta puhkes jälle õitsele.

Keskaeg

Pärast Yarmūki lahingut 636 vallutasid linna araablased.

11. sajandil vallutasid piirkonna ajutiselt ristisõdijad.

12. sajandil hõivasid selle Egiptuse mamelukid.

Uusaeg

Aastal 1517 langes mamelukkide riik Osmanite riigi võimu alla.

Pärast Osmanite riigi kaotust Esimest maailmasõda kuulus piirkond Rahvasteliidu Briti Palestiina mandaatala alla.

1948–1967

Iisraeli riigi väljakuulutamisest 1948 kuni Kuuepäevase sõjani 1967 haldas piirkonda Egiptus, kuigi ta seda ei annekteerinud.

Suessi kriisi ajal 1956 vallutas Gaza tsooni Iisrael ning okupeeris seda ajutiselt, kuni see jälle Egiptuse kätte langes.

1967–2005

Kuuepäevases sõjas 1967 vallutas Iisrael Egiptuselt muu hulgas Gaza tsooni.

Iisrael rajas Gaza tsooni mitu juudi asundust (Neẕarim, Kefar Darom, Gush Qatif). Need hõlmasid 40% Gaza tsooni pindalast ja seal elas 8000 asunikku. Gaza tsooni araablastest elanikel ei olnud neile asundustele ligipääsu ning nad lõikasid ära tee randa ja põldude juurde.

Alates Gaza-Jeeriko leppest oli Gaza tsoon valdavalt Palestiina omavalitsuse all.

Alates Teise intifāḑah' väljakuulutamisest 1994 oli Iisraeli sõdurite ja Palestiina araablaste vahel ühtelugu veriseid kokkupõrkeid. Gaza tsoon on endiselt islamistliku Ḩamāsi kants.

Aastal 2004 viisid Iisraeli Relvajõud läbi Operatsiooni Vikerkaar relvade salakaubaveo tõkestamiseks.

2005

Iisraeli peaminister Ariel Sharon alustas 2005 pärast pikaajalisi sisepoliitilisi tülisid nn Sharoni plaani järgi tagasitõmbumist Gaza tsoonist, mis hõlmas kõikide juudi asunduste likvideerimist piirkonnas. Knessetis oli see plaan saanud 60 poolt- ja 47 vastuhäält. Sellise enamuse saamiseks pidi Sharon toetuma opositsiooni, sealhulgas Tööpartei häältele, sest tema enda partei oli selles küsimuses lõhenenud ning mõned selle saadikud hääletasid vastu.

15. augustil 2005 algas Gaza tsoonist tagasitõmbumine keeluga Iisraeli tsiviilisikutele Gaza tsooni siseneda ja seal viibida. 21 piirkonnas paikneva juudi asunduse asunikule anti alguses 48-tunnine tähtaeg piirkonnast lahkumiseks. Seejärel algas Iisraeli vägede väljaviimine. Mõne päevaga lahkuti juudi asundustest. Majad lammutati, et anda need alad araablastele üle. 12. septembri hommikul 2005 lahkus Kisufimi piiripunkti kaudu Gaza tsoonist viimane Iisraeli sõjaväekonvoi. Sellega lõppes Iisraeli 38 aastat kestnud sõjaline kohalolek Gaza tsoonis. Palestiina araablased tähistasid seda paugutamise ja tuututavate autode rongidega. Mitmes juudi asunduses süütasid araablased sünagoogi, mis oli ainsa hoonena püsti jäetud.

Järgnes verine võitlus araabia klannide vahel ning Ḩamāsi ja Fataḩi vahel. Hukkus sadu tsiviilisikuid. Infrastruktuuri väljaehitamine takerdus.

Sagenesid raketirünnakud Iisraeli territooriumile. 25. detsembril 2005 andis Ariel Sharon vägedele korralduse raketirünnakuid Iisraeli linnadele takistada. Selleks oli ette nähtud 2,5 km laiune tsoon Gaza tsooni põhjaosas, kuhu Palestiina araablastel oli sissepääs keelatud. 27. detsembril 2005 kutsus Iisraeli armee selle "turvatsooni" elanikke valjuhääldite ja lendlehtedega üles sealt lahkuma.

2007

Juunis 2007 jõudsid Palestiina juhtivate poliitiliste rühmituste, islamistliku Ḩamāsi ja mõõdukama Fataḩi vahelised pinged uude haripunkti. 14. juunil 2007 läks kontroll Gaza tsooni üle Ḩamāsi kätte.

Palestiina president Maḩmūd ‘Abbās kutsus 17. juunil 2007 ametisse Salām Fayyāḑi valitsuse, mida Ḩamās aga ei tunnustanud. See ajendas Ḩamāsi ja Fataḩi vahelise Gaza lahingu, millest tuli võitjana välja Ḩamās.

Selle konflikti tagajärjel valitseb Gaza tsooni faktiliselt islamistlik Ḩamās eesotsas Ismā‘īl Hanīyah'ga. Ḩamāsil on kavas rajada oma riik, mida hakataks valitsema šariaadi kohaselt. 30. juulil kutsus Hanīyah Gaza tsooni üle 40 välismaa ajakirjaniku.

19. septembril 2007 kuulutas Iisraeli Ehud Olmerti valitsus Gaza tsooni "vaenulikuks alaks", viidates sagenevatele raketirünnakutele. Kaitseminister Ehud Baraki sõnul ei piisanud selleks enam õhurünnakutest rakettide oletatavate asupaikade pihta ja maavägede lühiedasitungidest. Enne Gaza tsoonile suure rünnaku alustamist proovitavat Ḩamāsi nõrgestamiseks alternatiivseid meetmeid. Need nägid ette kütuse ja elektriga varustamise vähendamist ning kaubavahetuse ja piiriületusvõimaluste piiramist, vältides aga humanitaarkriisi. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon kutsus seepeale Iisraeli üles oma otsust veel kord kaaluma, viidates sellele, et Iisraelil on kohustused tsiviilelanike vastu ning inimõigusi tuleb austada. Palestiina president Maḩmūd ‘Abbās nimetas seda otsust meelevaldseks; see suurendavat 1,5 miljoni Palestiina araablase tegude eest, mille eest nad vastutust ei kandvat.

2008

Reaktsioonina Ḩamāsi jätkuvatele rünnakutele Gaza tsooni põhjaosast Iisraeli linna Sederoti pihta raketirünnakutele rakettidega Qasām sulges Iisrael 18. jaanuaril 2008 piiripunktid Gaza tsooniga ning lõpetas Gaza tsooni kütusega (nafta, bensiini ja maagaasiga) varustamise. Ainus naftat kasutav elektrijaam Gaza linna juures pidi pühapäeval, 20. jaanuaril 2008 kella 20 paiku elektritootmise katkestama, mis tingis suure (vähemalt 800 000 elanikku puudutava) elektrikatkestuse Gaza tsoonis. Elektrikatkestuses süüdistasid teineteist Iisrael ja Ḩamāsi režiim eesotsas Ismā‘īl Hanīyah'ga. Iisraeli poole arvates oli elektritootmise katkestamine ja elektrikatkestus lavastatud, et rahvusvaheline üldsus mõjutaks Iisraeli blokaadi lõpetama; et Iisraelist tuleb kaablite kaudu 70% Gaza tsooni elektrist, ei olevat elektrikatkestusel seost bensiiniga varustamise katkestamisega. Ka kütusevarud olevat olnud elektritootmise jätkamiseks piisavad. Samuti olevat neil olnud mitmenädalased toiduvarud. Et paljud pagaritöökojad pidid elektri puudumise tõttu töö katkestama, tekkisid suured leivajärjekorrad. Kalurid ei saanud bensiini puudumise tõttu merele minna. Maḩmūd ‘Abbās kutsus Iisraeli üles taastama bensiini ja maagaasiga varustamise ning avama piiripunktid. Varsti teatas Iisraeli Ehud Olmerti valitsus piiride avamisest ning abisaadetiste ning elektritarnete taastamisest.

23. jaanuaril 2008 lõhkasid sissid mitusada meetrit Gaza tsooni ja Egiptuse vahelisest piirimüürist Philadelphi koridorist. Julgeolekujõud ei suutnud piiri ületamist takistada. Kümned tuhanded Palestiina araablased valgusid Egiptuse Põhja-Siinai kubernerkonda. Piirilinna Rafaḩi Egiptuse osast sai koht, kust käidi leiba jm kaupu ostmas. Egiptuse arstide liit saatis üle piiri 20 tonni ravimeid; julgeolekujõud lubasid neil saata üle piiri veel miljoni naela eest ravimeid. USA avaldas avatud piiri pärast muret; Egiptus kinnitas, et piir suletakse lähipäevil. Kairos avaldas 2000 inimest meelt Gaza tsooni elanike toetuseks. Politsei sulges peatänavad ja sadu demonstrante võeti kinni. Iisraelist hakkasid kostma hääled, et Gaza tsooni elanike varustamine tuleb jätta Egiptuse õlule, nagu see Kuuepäevase sõjani 1967 oli olnud.

2007. aastast on Gaza tsoon rühmituse Ḩamās kontrolli all. 19. detsembril 2008 kuulutas Ḩamās juunis 2008 Iisraeliga sõlmitud vaherahu Gaza piirkonnas lõppenuks. Gaza tsoonist hakati tulistama rakette Iisraeli linnade pihta. 27. detsembril alustas Iisrael operatsiooni "Sulatina" õhuvägede rünnakuga arvatavate Ḩamāsi juhtide asupaikade ja ühendusteede pihta. 3. jaanuaril 2009 algas Iisraeli tanki- ja jalaväe sissetung Gaza tsooni. 4. jaanuariks oli õhurünnakutes hukkunud umbes 460 inimest, nende seas mitu Ḩamāsi juhti, kuid ka palju lapsi ja naisi.

Vaata ka

• Palestiina ajalugu
• Levandi ajalugu

Välislingid

• Gaza tsooni kaart seisuga märts 1999
• Britannica artikkel
• Ajalehe Neue Zürcher Zeitung mapp "Eskalatsioon Gaza tsoonis"
• Igor Taro; Gaza pommid tapsid jõulurahu Postimees, 29. detsember 2008
• Sergei Stadnikov. Kas on algamas järjekordne regionaalsõda? Eesti Ekspress, 29. detsember 2008
• Iisraeli tankid sisenesid Gaza sektorisse, Postimees, 3. jaanuar 2009
• Iisrael ei kavatse Gazat okupeerida Postimees, 4. jaanuar 2009
• Iisraeli väed peavad Hamasiga lahinguid Postimees, 4. jaanuar 2009
• Heiki Suurkask. Iisraeli armee raiub tuhandepäise Hamasi päid laste vere hinnaga EPL, 6. jaanuar 2009
• Heli Veksler. Gazas purunevad unistused Maaleht, 15. jaanuar 2009
• Saudi kuningas lubas Gazale miljard dollarit Postimees, 19. jaanuar 2009