Mine sisu juurde

Thomas Wolsey: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JAnDbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: cs:Thomas Wolsey
Alexbot (arutelu | kaastöö)
41. rida: 41. rida:
[[fi:Thomas Wolsey]]
[[fi:Thomas Wolsey]]
[[sv:Thomas Wolsey]]
[[sv:Thomas Wolsey]]
[[zh:托馬斯·沃爾西]]

Redaktsioon: 25. aprill 2009, kell 13:29

Thomas Wolsey

Thomas Wolsey (enne 1475 Ipswich28. november 1530 Leicester) oli inglise riigimees ja katoliku kiriku kardinal, Inglismaa kantsler aastatel 15151529 ja Yorki peapiiskop 15141530.

Wolsey sündis Robert Wolsey pojana, kes oli tõenäoliselt lihunik. Ta valis vaimuliku ameti ning pühitseti 1498. aastal preestriks. Peagi avaldusid temas suurepärased administratiivsed võimed, mistõttu tegi ta küllaltki kiiret karjääri, saades tolleaegse piiskopist riigimehe Richard Foxi erasekretäriks. Peagi tõusis ta ka kuningas Henry VII huviorbiiti. 1509. aastal, kui vana kuningas suri, pälvis Wolsey osava riigimehena ka tema poja Henry VIII tähelepanu ning temast sai vähem kui kümne aastaga Inglismaa kõige mõjukam riigitegelane, kes oma võimu poolest jäi alla vaid kuningale.

Wolsey oli küllaltki ahne ning omakasupüüdlik mees, kes armastas luksust, toredust ja kõrgeid tiitleid. Sellest hoolimata oli ta ka äärmiselt võimekas ja töökas riigitegelane, kes muutus kuninga jaoks peaaegu asendamatuks. Samas langes ta tihti kuninga tesite nõunike, eriti aadlike pahameele alla, sest oli tagasihoidlikku päritolu ning kippus ülikkonna eesõigusi piirama ja õukondlasi enda ees alandama. Kättemaksu eest päästis teda aga monarhi toetus.

Wolsey tegutses kirikumehest poliitikuna sageli paavstivõimu huvides, kuid oma kuninga eesmärgid olid talle siiski tähtsamad. 1515. aastal sai temast kardinal ning seega tekkis ka võimalus, et teda võidakse paavstiks valida. Hinnangud sellele, kas ta seda ka ise taotles, on vastuolulised, kuid see oli küllaltki tõnäoline arvetades tema ambitsioonikust ning võimalusi.

Wolseyle sai saatuslikuks aga asjaolu, et ta ei suutnud paavsti juures läbi suruda Henry VIII ja Aragóni Catherine'i abielu tühistamist. Ta tegeles sellega äärmiselt aktiivselt aastatel 15271529, kuid paavst Clemens VII ei saanud tolleaegse sõltuvuse tõttu Catherine'i õepojast, keiser Karl V-st, tühistamiseks luba anda. Nii venis protsess mitme aasta pikkuseks ning pärast seda, kui paavsti legaadi ning Wolsey poolt juhitud protsess oli 1529. aasta suvel Londonis liiva jooksnud, kaotas Henry VIII kannatuse. Ta tagandas Wolsey riigiameteist, võttis ära tema rikkalikud varandused ning saatis ta Yorki pagendusse. Tõenäoliselt aitas Wolsey ebasoosingusse langemisele kaasa ka see, et ta ei saanud läbi kuninga armukese ja tulevase naise Anne Boleyniga.

Yorkis elas Wolsey talle harjumatult viletsates tingimustes ja kaotas igasuguse lootuse oma positsioone taastada. 1530. aastal saavutasid temavastased õukondlased veel sellegi, et teda hakati süüdistama riigireetmises. Wolsey otsustati tuua kohtuprotsessiks Londonisse. Sellest kuulda saanud, keeldus Wolsey mitu päeva toidust, kuid ei suutnud end siiski surnuks näljutada. Siiski haigestus ta raskelt ning teel Londonisse ta suri.

Kardinal Wolsey rajas mitmeid uhkeid paleesid ning toetas ka kunsti ja muusikat. Kõige uhkemaks tema käsul rajatud paleeks oli Hampton Court, mille ta võimu tipus olles kinkis Henry VIII-le.