Tuuleveski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 24. oktoober 2024, kell 10:19

See artikkel räägib viljajahvatamisehitisest; tuulemootorist ja elektrigeneraatorist koosnevat tuuleelektrijaama agregaadi kohta vaata artiklit Tuulik (agregaat); Jõhvi teatri kohta vaata Tuuleveski (teater); perekonnanime kohta vaata Tuulik (perekonnanimi)

Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis muundab tuule kineetilise energia mehaaniliseks energiaks ehk saab tööks vajaliku energia tuulest.

Varem kasutati tuuleveskeid peamiselt vilja jahvatamiseks ja vee teisaldamiseks, tänapäeval kasutatakse tuuleveskite kaasaegseid analooge – elektrituulikuid – peamiselt elektrienergia tootmisel.

Etümoloogia

Sõna veski on mugandus sõnast vesikivi ja tähistanud algselt vee jõul jahvekivisid käitavat seadet. Kuna tuule jõul töötavad veskid võeti kasutusele hiljem, siis lisati juba mugandunud sõnale veski eesliide tuule-.^[1]

Mitmesuguste ülesannete täitmiseks kasutatavate veskite jaoks on samal põhimõttel tuletatud vastavaid nimetusi. Jahuveskit kasutati teravilja jahvatamiseks, kuivendusveskit vee jõkke või veehoidlasse pumpamiseks, õliveskit seemnetest õli eraldamiseks, paberiveskit paberi valmistamiseks, saeveskit puidu saagimiseks.^[2]

Tuuleveskid Eestis

Esimesed teated tuuleveskitest Liivimaa alal pärinevad 14. sajandist. Tuuleveskite ehitamisel võeti eeskuju Lääne-Euroopast, kus valmistati kogu kerega tuulde pööratavaid pukktuulikuid. Selliseid tuulikud esinesid Lääne-Eestis rannarootslaste aladel, Läänemaal, Pärnumaal ja Lõuna-Harjumaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Ühtlasi olid tuulikud sealkandis ka talu iseolemise sümboliks.^[viide?]

Mujal Eestis kerkisid mõisate juurde suured peast pööratavad Hollandi tüüpi tuulikud. Nende ehitamine hoogustus eriti 19.–20. sajandi vahetusel, sest siis laienes taoliste tuulikute ehitamise õigus ka talupoegadele. Tuulikuid kerkis kogu Eestis.^[viide?]

Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades (Harjumaal, Lääne-, ja Ida-Virumaal, Järvamaal Pandivere kõrgustikul ja Raplamaal) levisid enamasti üleni kivist tuuleveski kehandid, Lõuna-Eestis esines rohkem puitkerega Hollandi tüüpi tuulikuid.^[viide?]

Andruse talu tuulik Koguva külas Muhu saarel
Lagunev Vaikna tuuleveski Laukna külas Raplamaal
Tuulik Anglas
Pukktuulik Mihkli Talumuuseumis Saaremaal
Tuuleveski Jõhvi lähedal
Valtu mõisa Puraviku tuuleveski
Angla tuulikud Saaremaal
Tuuleveskit on kujutatud endise Mäksa valla vapil

Vaata ka

Viited

↑ Vesiveskite ehk vesikute ajalugu on Saaremaal tuulikute omast pikem. Saarte Hääl, 5. august 2013
↑ Tuuleveskid – minevikumälestised, Ärgake! 2003 (vaadatud 20.07.2019)

Kirjandus

"Vanad Eesti pukktuulikud". Koostanud V. Fuchs; Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum, Tallinn, Valgus 1971, 48 lk
Karl Tihase. "Eesti talurahvaarhitektuur". Tallinn, Kunst 1974, 380 lk

[1] Vesiveskite ehk vesikute ajalugu on Saaremaal tuulikute omast pikem. Saarte Hääl, 5. august 2013

[ärgake2003-2] Tuuleveskid – minevikumälestised, Ärgake! 2003 (vaadatud 20.07.2019)

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| räägib viljajahvatamisehitisest; tuulemootorist ja elektrigeneraatorist koosnevat tuuleelektrijaama agregaadi kohta vaata artiklit [[Tuulik (agregaat)]]; Jõhvi teatri kohta vaata [[Tuuleveski (teater)]]; perekonnanime kohta vaata [[Tuulik (perekonnanimi)]]}}
-{{toimeta}}
+{{toimeta}}{{Lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2022}}
 [[Pilt:HAWT and VAWTs in operation medium.gif|thumb|Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi]]
 [[Pilt:Kuremaa mõisa tuuleveski.jpg|pisi|Kuremaa mõisa tuuleveski]]
 [[Pilt:Aaspere mõisa tuuleveski 2013.jpg|pisi|Aaspere mõisa tuuleveski]]
-'''Tuuleveski''' ehk '''tuulik''' on ajam või [[ehitis]], mis muundab [[tuul]]e [[kineetiline energia]] [[mehaaniline energia|mehaaniliseks energiaks]] ehk saab tööks vajaliku [[energia]] [[tuul]]est.
+'''Tuuleveski''' ehk '''tuulik''' on ajam või [[ehitis]], mis muundab [[tuul]]e [[kineetiline energia|kineetilise energia]] [[mehaaniline energia|mehaaniliseks energiaks]] ehk saab tööks vajaliku [[energia]] [[tuul]]est.
-Varem kasutati tuuleveskeid peamiselt [[Vili|vilja]] [[Jahu|jahvatamiseks]] ja vee teisaldamiseks, tänapäeval on tuuleveskite kaasaegsete analoogide – [[elektrituulik]]ute – kasutusala seotud peamiselt elektrienergia tootmisega.
+Varem kasutati tuuleveskeid peamiselt [[Vili|vilja]] [[Jahu|jahvatamiseks]] ja vee teisaldamiseks, tänapäeval kasutatakse tuuleveskite kaasaegseid analooge – [[elektrituulik|elektrituulikuid]] – peamiselt elektrienergia tootmisel.
 ==Etümoloogia==
+Sõna ''veski'' on mugandus sõnast ''vesikivi'' ja tähistanud algselt vee jõul jahvekivisid käitavat seadet. Kuna tuule jõul töötavad veskid võeti kasutusele hiljem, siis lisati juba mugandunud sõnale ''veski'' eesliide ''tuule-''.<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6635358/vesiveskite-ehk-vesikute-ajalugu-on-saaremaal-tuulikute-omast-pikem Vesiveskite ehk vesikute ajalugu on Saaremaal tuulikute omast pikem]. [[Saarte Hääl]], 5. august 2013</ref>
-Sõna ''tuuleveski'' tuleneb sõnast ''[[vesiveski]]'', mille algne sõnakuju oli ''vesikivi'' (analoogselt vanemale jahvatamisvahendile ''[[käsikivi]]le''). Sõna ''vesikivi'' mugandamisel on sajandite jooksul saadud sõna ''veski''. Kuna tuulikud on jõudnud Eesti aladele mõnevõrra hiljem, kui vesiveskid, on sõnale ''veski'' lisatud eesliide sama jahvatusprotsessi iseloomustamiseks vaid [[tuul]]e jõul – ''tuuleveski''. Mitmesuguste ülesannete täitmiseks kasutatavate veskite jaoks on samal põhimõttel tuletatud vastavaid nimetusi. ''Jahuveskit'' kasutati teravilja jahvatamiseks, ''kuivendusveskit'' vee jõkke või veehoidlasse pumpamiseks, ''õliveskit'' seemnetest õli eraldamiseks, ''paberiveskit'' paberi valmistamiseks, ''saeveskit'' puidu saagimiseks.<ref name="ärgake2003">[https://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102003735#h=15 Tuuleveskid – minevikumälestised], Ärgake! 2003 (vaadatud 20.07.2019)</ref>
+Mitmesuguste ülesannete täitmiseks kasutatavate veskite jaoks on samal põhimõttel tuletatud vastavaid nimetusi. ''Jahuveskit'' kasutati teravilja jahvatamiseks, ''kuivendusveskit'' vee jõkke või veehoidlasse pumpamiseks, ''õliveskit'' seemnetest õli eraldamiseks, ''paberiveskit'' paberi valmistamiseks, ''saeveskit'' puidu saagimiseks.<ref name="ärgake2003">[https://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102003735#h=15 Tuuleveskid – minevikumälestised], Ärgake! 2003 (vaadatud 20.07.2019)</ref>
 ==Tuuleveskid Eestis==
 [[Pilt:Windmill Ervita in Estonia.jpg|pisi|[[Ervita]] külas paiknev tuuleveski vare]]
-Esimesed teated tuuleveskitest [[Liivimaa]] alal pärinevad [[14. sajand]]ist. Tuuleveskite ehitamisel võeti eeskuju [[Lääne-Euroopa]]st, kus valmistati kogu kerega tuuldepööratavaid [[pukktuulik]]uid. Selliseid tuulikud esinesid [[Lääne-Eesti]]s [[rannarootslased|rannarootslaste]] aladel, Läänemaal, Pärnumaal ja Lõuna-Harjumaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Ühtlasi olid tuulikud sealkandis ka [[talu]] iseolemise [[sümbol]]iks.
+Esimesed teated tuuleveskitest [[Liivimaa]] alal pärinevad [[14. sajand]]ist. Tuuleveskite ehitamisel võeti eeskuju [[Lääne-Euroopa]]st, kus valmistati kogu kerega tuulde pööratavaid [[pukktuulik]]uid. Selliseid tuulikud esinesid [[Lääne-Eesti]]s [[rannarootslased|rannarootslaste]] aladel, Läänemaal, Pärnumaal ja Lõuna-Harjumaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Ühtlasi olid tuulikud sealkandis ka [[talu]] iseolemise [[sümbol]]iks.{{lisa viide}}
-Mujal Eestis kerkisid [[mõis]]ate juurde suured peast pööratavad [[hollandi tuulik|Hollandi tüüpi tuulikud]]. Nende ehitamine hoogustus eriti 19.–20. sajandi vahetusel, sest siis laienes taoliste tuulikute ehitamise õigus ka [[talupoeg]]adele. Tuulikuid kerkis pea kõikjale üle Eesti.
+Mujal Eestis kerkisid [[mõis]]ate juurde suured peast pööratavad [[hollandi tuulik|Hollandi tüüpi tuulikud]]. Nende ehitamine hoogustus eriti 19.–20. sajandi vahetusel, sest siis laienes taoliste tuulikute ehitamise õigus ka [[talupoeg]]adele. Tuulikuid kerkis kogu Eestis.{{lisa viide}}
-Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades (Harjumaal, Lääne-, ja Ida-Virumaal, Järvamaal Pandivere kõrgustikul ja Raplamaal) levisid enamasti üleni kivist tuuleveski kehandid, Lõuna-Eestis esines rohkem puitkerega Hollandi tüüpi tuulikuid.
+Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades (Harjumaal, Lääne-, ja Ida-Virumaal, Järvamaal Pandivere kõrgustikul ja Raplamaal) levisid enamasti üleni kivist tuuleveski kehandid, Lõuna-Eestis esines rohkem puitkerega Hollandi tüüpi tuulikuid.{{lisa viide}}
 <gallery>
@@ 39. rida: / 41. rida: @@
 == Kirjandus ==
-* "Vanad Eesti pukktuulikud". V. Fuchs; Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum, Tallinn, Valgus 1971, brošüür 48 lk
+* "Vanad Eesti pukktuulikud". Koostanud V. Fuchs; Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum, Tallinn, Valgus 1971, 48 lk
-* "Eesti Talurahvaarhitektuur". Karl Tihase; Tallinn, Kunst 1974, raamat 380 lk
+* Karl Tihase. "Eesti talurahvaarhitektuur". Tallinn, Kunst 1974, 380 lk
 [[Kategooria:Tuuleveskid| ]]