Käsitöö: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 9. september 2024, kell 13:09

Käsitöö on tarbe- ja iluesemete valmistamine käsitsi, lihtsaid tööriistu kasutades.

Enne tööstuslikku pööret ja vabrikutööstuse kujunemist valmistati kõik esemed sisuliselt käsitööna. Elukutselised käsitöölised, kes ei valmistanud asju üksnes oma tarbeks, vaid ka vahetuseks ja müügiks, tekkisid arvatavasti koos metallide sulatamise leviku ja linnadega. Eestiski tekkisid käsitöölised seoses linnade arenguga. Keskaja Euroopas reguleerisid käsitööliste tegevust tsunftid ja gildid ning nende reeglid.

Sageli jaotatakse käsitöid meeste ja naiste töödeks. Eestis olid traditsioonilised meeste käsitööd metalli, puidu ja savi töötlemine ja vitspunumine, aga naiste käsitööd kanga ja silmuskudumine, õmblemine, heegeldamine ja tikkimine.^[1]

Käsitööstuskoda oli käsitööstuse alal tegutsevate isikute kutseesindus Eestis. See asutati 1935. aastal ja likvideeriti 1940.

Tänapäeva arenenud riikides on levinud käsitöö meelelahutuse ja ajaviitena või massitiraažis tööstustoodangust taotluslikult erinevate unikaalesemete valmistamisena enda tarbeks või müügiks. Selline käsitöö piirneb tihedalt kunstiga. Käsitöös kasutatakse tihti traditsioonilisi töövõtteid, tööriistu ja kujunduselemente, kuid neid võidakse ka ühendada tänapäevastega.

Käsitööalad

Heegeldamine - Kudumine - Kullassepatöö - Maalritöö - Nõelumistehnika - Pottsepatöö - Sepatöö - Silmuskudumine - Tikkimine - Tisleritöö - Viltimine - Õmblemine

Vaata ka

Viited

↑ Eesti entsüklopeedia, 12. kd., lk. 270

Välislingid

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Käsitööfoorum isetegija.net
IIDA käsitöökursused ja blogi
Õpetuse raamat käsitöö koolidele ja iseõppimiseks Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR

[1] Eesti entsüklopeedia, 12. kd., lk. 270

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+[[Pilt:Artesanía de Salta.jpg|pisi|Käsitöö]]
 '''Käsitöö''' on [[tarbeese|tarbe-]] ja [[iluese]]mete valmistamine käsitsi, lihtsaid [[tööriistad|tööriistu]] kasutades.
-Enne [[tööstuslik pööre|tööstuslikku pööret]] ning [[vabrikutööstus]]e kujunemist valmistati kõik esemed sisuliselt käsitööna. Elukutselised [[käsitööline|käsitöölised]], kes ei valmistanud asju mitte üksnes oma tarbeks, vaid ka [[vahetus]]eks ja [[müük|müügiks]], tekkisid arvatavasti koos [[metall]]ide [[metallide sulatamine|sulatamise leviku]] ning [[linn]]ade tekkimisega. Ka Eestis tekkisid käsitöölised seoses linnade arenguga. [[Keskaeg|Keskaja]] [[Euroopa]]s reguleerisid käsitööliste tegevust [[tsunft]]id ja [[gild]]id ning nende reeglid.
+Enne [[tööstuslik pööre|tööstuslikku pööret]] ja [[vabrikutööstus]]e kujunemist valmistati kõik esemed sisuliselt käsitööna. Elukutselised [[käsitööline|käsitöölised]], kes ei valmistanud asju üksnes oma tarbeks, vaid ka [[vahetus]]eks ja [[müük|müügiks]], tekkisid arvatavasti koos [[metallide sulatamine|metallide sulatamise]] leviku ja [[linn]]adega. Eestiski tekkisid käsitöölised seoses linnade arenguga. [[Keskaeg|Keskaja]] [[Euroopa]]s reguleerisid käsitööliste tegevust [[tsunft]]id ja [[gild]]id ning nende reeglid.
+Sageli jaotatakse käsitöid [[mees]]te ja [[naine|naiste]] töödeks. Eestis olid traditsioonilised meeste käsitööd [[metall]]i, [[puit|puidu]] ja [[savi]] töötlemine ja [[vitspunumine]], aga naiste käsitööd [[kangas|kanga]] ja [[silmuskudumine]], [[õmblemine]], [[heegeldamine]] ja [[tikkimine]].<ref>[[Eesti entsüklopeedia]], 12. kd., lk. 270</ref>
-Tänapäeva arenenud riikides on levinud käsitöö kui [[meelelahutus]] ja ajaviide või kui massitiraažis tööstustoodangust taotluslikult erinevate [[unikaalese]]mete valmistamine enda tarbeks või müügiks. Selline käsitöö piirneb tihedalt [[kunst]]iloominguga. Käsitöös kasutatakse tihti vanu traditsioonilisi tehnikaid, tööriistu ja kujunduselemente, kuid neid võidakse ka ühendada tänapäevastega.
+[[Käsitööstuskoda]] oli käsitööstuse alal tegutsevate isikute kutseesindus Eestis. See asutati [[1935]]. aastal ja likvideeriti [[1940]].
-==Käsitööalad==
+Tänapäeva arenenud riikides on levinud käsitöö [[meelelahutus]]e ja ajaviitena või massitiraažis tööstustoodangust taotluslikult erinevate [[unikaalese]]mete valmistamisena enda tarbeks või müügiks. Selline käsitöö piirneb tihedalt [[kunst]]iga. Käsitöös kasutatakse tihti traditsioonilisi töövõtteid, tööriistu ja kujunduselemente, kuid neid võidakse ka ühendada tänapäevastega.
+==Käsitööalad==
 [[Heegeldamine]] - [[Kudumine]] - [[Kullassepatöö]] - [[Maalritöö]] - [[Nõelumistehnika]] - [[Pottsepatöö]] - [[Sepatöö]] - [[Silmuskudumine]] - [[Tikkimine]] - [[Tisleritöö]] - [[Viltimine]] - [[Õmblemine]]
 ==Vaata ka==
+*[[Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit]]
+*[[käsitööselts]]
+*[[käsitööteadus]]
+*[[käsitöökeel]]
+*[[Tee ise]]
+== Viited ==
-*[[Käsitööstuskoda]]
+{{Viited}}
 ==Välislingid==
+{{Commonscat|Handicrafts}}
+{{Vikitsitaadid}}
 *[http://www.folkart.ee/ Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit]
 *[http://www.isetegija.net/ Käsitööfoorum isetegija.net]
 *[http://blog.iidadesign.eu/ IIDA käsitöökursused ja blogi]
+*[http://digar.nlib.ee/digar/show?id=101727 Õpetuse raamat käsitöö koolidele ja iseõppimiseks] Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
-[[Kategooria:Käsitöö| Käsitöö]]
-*[http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/t{u00D5}petuse+raamat+k{u00E4}sit{u00F6}{u00F6}+koolidele+ja+ise{u00F5}ppimiseks/tw~apetuse+raamat+kw~bsitw~cw~c+koolidele+ja+isew~appimiseks/1,1,1,B/l856~b1415140&FF=tw~apetuse+raamat+kw~bsitw~cw~c+koolidele+ja+isew~appimiseks&1,1,,1,0/startreferer//search~S1*est/t{u00D5}petuse+raamat+k{u00E4}sit{u00F6}{u00F6}+koolidele+ja+ise{u00F5}ppimiseks/tw~apetuse+raamat+kw~bsitw~cw~c+koolidele+ja+isew~appimiseks/1,1,1,B/frameset&FF=tw~apetuse+raamat+kw~bsitw~cw~c+koolidele+ja+isew~appimiseks&1,1,/endreferer/www.isetegija.net/ Õpetuse raamat käsitöö koolidele ja iseõppimiseks ]Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
+[[Kategooria:Käsitöö| ]]
-[[fiu-vro:Käsitüü]]